Sideallohvitser

Suurtükiväerügemendi alla koonduvad kogu diviisi tasandi tuletoetusvõimekus, sealhulgas viimastel aastatel soetatud võimed nagu liikursuurtükid, raketisuurtükivägi ning varitsev õhuründemoon. Suurtükiväepataljon muudeti 2025. aasta keskel suurtükiväerügemendiks. Muudatuse eesmärk on tagada relvaliigi väljaõpe ühtsetel alustel ja tsentraliseeritult, mis parandab üksuste valmisolekut ning tugevdab operatiivset sidusust. Rügemendi loomine võimaldab lihtsustada juhtimis- ja haldusprotsesse ning täpsustada struktuuriüksuste koosseise ja ülesandeid. Rügement on traditsiooniliselt pataljonist suurem, kuid brigaadist väiksem üksus, mille fookus on koondatud ühele relvaliigile. Klassikalises mõistes hõlmab rügement 1000–3000 kaitseväelast ning koosneb pataljonidest, kompaniidest ja patareidest (suurtükiväes kompanii tasemel üksus). Suurtükiväerügement on kaudtulealaste oskuste ja teadmiste keskus kaitseväes. Rügement vastutab oma relvaliigi sõjaajaüksuste tsentraliseeritud väljaõppe ja ettevalmistuse eest. Suurtükiväerügemendi peamine ülesanne sõjaajal on jalaväe- ja soomusüksuste kaudtulega toetamine. Suurtükivägi on üks vanimaid relvaliike jala- ja ratsaväe järel – suurtükiväest on välja kasvanud ka tanki- ja õhutõrje. Mitte ilmaasjata pole suurtükiväge kutsutud läbi ajaloo lahinguvälja kuningaks, sest tihtipeale on lahingu saatuse otsustanud suurtükiväelased. Suurtükiväge on peetud äärmiselt tehniliseks väeliigiks, tema otsustav mõju kajastub ka tänastes lahingukolletes üle maailma.