Sügisene sagimine tööturul: uue töö otsijad küsivad 400 eurot rohkem ja eelistavad töövestlustel käia lõunapauside ajast

 

Uut tööd otsivad inimesed eelistavad töövestlustel käia lõunapauside ajal, selgus tööturu sügistrendide uuringust, mille viis oktoobri esimestel nädalatel läbi CV.ee karjääriarengu kontaktvärav. Viimase 30 päeva jooksul on töökuulutusi sirvinud 35,4% vastanuist (ja lausa 43,7% hetkel töötavatest inimestest) ja uuele tööle hiljuti kandideerinud pea kümnendik vastanuist (7,9 % hetkel tööga hõivatutest). Neljal protsendil (4,4 % vastanuist ja 3,9 hetkel töötavatest inimestest) õnnestus viimase kuu jooksul saada ka uus tööpakkumine.

 

Lõunaapausid majast väljas viivad tihti hoopis töövestlustele. Foto: Unsplash.com

Lõunaapausid majast väljas viivad tihti hoopis töövestlustele. Foto: Unsplash.com

 

CV.ee karjääriarengu kontaktvärava tööturu sügistrendide uuringu andmeil eelistab enamus uut tööd otsivatest inimestest käia töövestlustel päeva esimeses pooles – kas lipsata vestlusele lõunapausi ajal (23,6 %), hilishommikul (22,1 %) või siis varahommikul enne tööpäeva algust (17,6%). Viiendik vastanuist kinnitas, et võiksid uue potentsiaalse tööandjaga kohtuda ka vabal päeval, kohe peale tööpäeva lõppu või päris hilisõhtusel ajal.

 

Praegusel töökohal on rahul 27% uuringu küsimustele vastanud 1632 inimesest, kes kinnitasid, et nad töökuulutusi ei vaata. Hiljuti vahetas töökohta 11,7 % tööga hõivatutest –  8,3 % alustas uue tööandja juures viimase poolaasta sees ja täiendavad 3,4 % viimase 30 päeva sees.

sygistrendid2017-uudiskiri

Uut tööd paneb eelkõige otsima ja esimesel võimalusel vastu võtma parem palk (72,7% vastanuist) ja samuti liigutaks edasi juhul, kui töö oleks huvitavam (35,7 %) või see arendaks (28,6 %). Töövahetuse põhjustest oluliseks sai ka töökoha asukoht – 30% vastanuist vahetaks tööd kohe, kui see oleks kodule lähemal. Keskmiselt töötavad inimesed kodust 6 – 15 km kaugusel.

 

Oma teenitava netopalga sisestas uuringusse 1175 vastajat, kes saavad keskmiselt kätte 800-1100 eurot kuus. Kõige suurem netokuupalk oli CV.ee tööturu kevadtrendide uuringule vastanute hulgas 16 000 euro suurune.

 

Netopalga ootus on uuringutulemuste keskmisele tuginedes aga 1200 – 1500 eurot kätte töökuu eest. Seega võib järeldada, et palgasurve on tööturul jätkuvalt aktuaalne ning tööd vahetades eelistavad inimesed küsida ligi 400 eurot kõrgemat netotöötasu, kui on nende praegune sissetulek praeguses ametis.

 

Naiste teenitav netopalk jääb vahemikku 500 – 1000 eurot ning ootus uuele palgale uues ametis vahemikku 900 – 1500 eurot. Meeste netopalk jäi uuringu tulemustes vahemikku 700 – 1500 eurot ning ootus uuele palgale 1175 – 2000 eurot. Töökoha vahetusele mõtleks viiendik vastanuist ka siis, kui neile pakutaks paremat boonuste või lisatasude teenimise süsteemi.

 

Kõige aktiivsemad töökuulutuste sirvijad on inimesed, kes on oma ametis töötanud enam kui 5 aastat – neist pooled (47 %) on viimase 30 päeva jooksul aktiivselt uut tööd otsinud, kuid siiski suhteliselt tagasihoidlikult kandideerimiseni ka jõudnud (4,1 %), mis näitab, et oma uutesse väljakutsetesse suhtutakse kaalutlevalt.

 

Kõige suuremad kandideerijad on aga inimesed, kes on töötanud oma ametis kuni kolm aastat. Neist 11,6 % astus viimase kuu jooksul konkreetse sammu uue töökoha leidmise suunas.

 

Keskmine vastaja CV.ee uuringus oli 41aastane naine.

Hea hariduse võimaldamine on ka tööandjate kätes

Hästi toimiv haridussüsteem on eduka majanduse ja riigi alus – seda teab ilmselt iga ettevõtja. Üldteadmine pole aga see, et endiselt lahkub arvestatav hulk 18–24aastaseid haridussüsteemist varakult. Teadmised, oskused ja kogemus, mida õpilane haridusteel omandab, on otseselt kasuks tulevasele tööandjale. Ettevõtjad soovivad täita suuri eesmärke – pidada sammu Euroopa majanduskasvuga ja tabada tööhõivega seotud sihte, kuid nende eesmärkide täitmiseks ei piisa enam vaid põhiharidusega töötajatest, kelle väljavaated tööturul on seetõttu oluliselt limiteeritud.

 

Mida mina teha saan?

 

Töötasin mitu aastat Noored Kooli meeskonnas, kus vastutasin partnerlussuhete edendamise eest. Üks minu töö sisu oli kohtuda erinevate Eesti ettevõtjatega ja veenda neid panustama hariduse edendamisse. Osa sellest oli kohtumistel käimine, kus teemaks Eesti hariduse üldseis ja väljakutsed ning see, mida Noored Kooli nende lahendamiseks ette plaanib võtta. Seda, et Eesti hariduses on kitsaskohti, kuulsin neil kohtumistel tihti. Tõdemust, et Noored Kooli panus nende lahendamisse on viimase kümne aasta jooksul väärtuslik olnud, kohtas ka üsna sageli.

 

Kõiki süsteemi probleeme ei suudaks vabaühendused niikuinii lahendada. Ei peakski. Küsimust “mida mina teha saan, et aidata?” kuuleb aga harva.  Selline, milline on kool täna, on ühiskond homme.

 

Mattias Malk / Foto: Noored Kooli

 

Rahaline tugi pole ainus võimalus

 

Jah, esmalt otsib iga vabaühendus ettevõttelt rahalist tuge. See lihtsalt võimaldab neil oma tööd teha. Kuid järjest enam väärtustatakse ja oodatakse ettevõttelt sisulist partnerlust. See tähendab kahesuunalist koostööd, kus vabaühendus ja ettevõte loovad üksteisele lisaväärtust. See eeldab ühist eesmärkide seadmist, ühist missiooni, ühiseid väärtusi. See nõuab ettevõtet, kes ka päriselt tahab midagi ühiskonna heaks ära teha.

 

Noored Kooli partnerite näitel on selleks hariduse parendamine terves Eestis, mõnes linnas või kindlas koolis. Aga ka päriselu toomine kooli, et kool tooks omakorda parema päriselu. Majanduskeeli kutsutakse seda investeerimiseks.

 

Kool on homse ühiskonna peegel

 

Selline, milline on kool täna, on ühiskond homme. Olukorras, kus Eesti on liikumas ühest majandusruumist teise, on ootused töötajatele muutumas. Samas on muutunud ka ootused tööandjatele endile, kusjuures oodatakse ettevõtetelt järjest enam töötajate arenguvõimalust, aga ka reaalset sotsiaalset vastutustundlikkust.

 

Päris hoolivust, mis läheb vaid tulunumbrites planeerimisest kaugemale. Lihtsustades on korporatsioonid out ja inimlikkus in.

 

Hea on näha, et ka järjest enam ettevõtteid taipab, kui oluline roll on heal haridusel lisaks majanduslikele ka kõige fundamentaalsemate ühiskondlike väljakutsete lahendamisel.

 

Haridusse panustamine on oluline

 

Põhjusi panustada haridusse on ka palju kohesema mõjuga. Ühelt poolt aitab see kujundada ettevõtte vastutustundlikku mainet, mis on tihedas konkurentsis klientidele järjest olulisem tingimus. Teisalt on kohene ja mõõdetav mõju ka ettevõtte töötajatele.

 

Tööajast heategevusse panustamine on suurepärane arenguvõimalus ja motivatsioonisüst. See on potentsiaalne eduelamus reaalse, elulise probleemi lahendamisel. See on võimalus näidata väärtusi, mis on inimliku ettevõtluse aluseks. See on reaalne hoolivus, mis on kasuks nii ettevõttele ja töötajatele kui ka ühiskonnale laiemalt.

 

Alanud õppeaasta on uus võimalus panustada haridusse. Seda ei pea tegema läbi eksisteeriva vabaühenduse. Seda ei pea tegema tohutul määral ja seda ei pea isegi pidevalt kajastama. See vajab aga reaalset strateegiat, paigas väärtusi ning tahet ja arusaama mõjust, mida üks ettevõte omama peaks.

 

Päärn Brauer: äpilt oodatakse lihtsaid ja loogilisi asju

Eesti Energia e-kanalite valdkonnajuht Päärn Brauer rääkis konverentsil Mobile first!, et maja sees välja mõeldud asjad ei pruugi ühtida kliendi ootustega ja maailma parim äpp sünnib koostöös kasutajatega.

Brauer rääkis Eesti Energia kogemusloos, et kõik nende e-kanalid kuuluvad IT alla. Mobiilirakenduste arendamisel on suurimaks väljakutseks andmepõhine juhtimine ja praegu valmistatakse ette platvormi, et minna uutele turgudele.

 

Suuremad e-kanalid on Energia.ee ja Elekrilevi.ee. „Meil on ka Eesti Energia äpp, mis on tunnistatud maailma parimaks äpiks. Saime šeigiga kätt suruda ja tõesti ongi maailma parim,“ tundis Brauer head meelt.

 

Eesti Energia puhul ei saa öelda, et üle poolte kasutajatest käiksid mobiilis. Energia.ee-st moodustavad mobiili sessioonid 15 protsenti ja Energia.ee-s koos äpiga on neid 45 protsenti. Samas on äpi kasutaja Braueri sõnul lausa viis korda aktiivsem kui veebikasutaja.

 

Eesti Energia e-kanalite valdkonnajuht Päärn Brauer Mobile first! üritusel Foto: Eesti Energia

 

Kesksel kohal tarbimisajalugu

 

E-kanalite valdkonnajuhi sõnul suhtutakse äppi kui põhiäri toetavasse funktsiooni, millel on kesksel kohal tarbimisajalugu. Viimase teeb võimalikuks kauglugemine, mis tähenda, et kui käia äpis isegi vaid kord kuus, siis info on kõik ilusti olemas ja ise midagi tegema ei pea.

 

„Kui äpil on kesksel kohal tarbimisajalugu, siis meie klientidel aitab tarbimisajalugu oma tarbimist jälgida, juures on olulised soovitused, mis kell tasub elektrit tarbida ja mis kell mitte. Ka homsed hinnad on võrdluseks juures,“ seletas Brauer.

 

„Lepingut äpis sõlmida ei saa, see on lihtsalt info vaatamise koht ja me ei kavatsegi seda sinna panna,“ lisas ta

 

Fännid palusid vabandust, et avasid äpi vaid korra nädalas

 

Selleks, et leida üles äpi head ja vead ning sellele vajadusel vunki juurde lisada, otsustati koostöös Emoriga teha fookusgrupi uuring. „Emor aitas meil värvata inimesed ja me istusime klaasi taga ja kuulasime, kuidas meie äpist räägitakse.“

 

Tõdeti, et äpil on lausa nii tõsiseid fänne, kes lausa palusid vabandust, et neil pole aega rohkem kui korra nädalas äppi avada. Välja tuli muudki huvitavat, mida äpi abil kontrollida ja millest ettevõttel endal aimugi polnud.

 

Kuid enamasti oodatakse äpilt lihtsaid ja loogilisi asju, näiteks pikemat tarbimisajalugu või erinevate perioodide võrdlusi, resümeeris Brauer kasutaja ootused.

Äpp aitab elektritarbimist kontrolli all hoida

Ligi 15 000 inimest jälgib igakuiselt oma elektritarbimist Eesti Energia äpist. Mobiilirakenduse abil saab jälgida ja juhtida oma elektritarbimist tunnipõhiselt. Kahe aastaga on Eesti Energia äppi alla laetud üle 50 000 korra.

 

Eesti Energia energiamüügi juhi Karla Agani sõnul on mobiilirakendus oluline samm nutika kodu poole, mis koostöös kaugloetava elektriarvestiga aitab aru saada, kui palju ja mis ajal päevas elektrit tarbitakse. „Paljude inimeste jaoks on nutitelefon ja mobiilirakendused osa igapäevaelust. Eesti Energia mobiiliäpp annab infot elektrihindade ja tarbimismahtude kohta, mille abil saab paremini planeerida oma elektri tarbimist ning vähendada oma elektriarvet. Äpi kasutajate arv on kiiresti kasvanud ning praeguseks hoiab pea 15 000 Eesti Energia klienti oma kodusel elektrikulul silma peal meie äpiga,“ rääkis Agan.

 

Kui nutiseade on igaljuhul igapäevaselt kasutuses, siis miks mitte kasutada seda enda elektrikulu kontrolli all hoidmiseks? Foto: Eesti Energia

 

Eesti Energia rakenduses on võimalik tunnise täpsusega vaadata tarbitud energia hulka. Näiteks olles mõnel eelneval õhtul sauna teinud, on võimalik tagantjärele hinnata, kui palju kasvas majapidamise energiatarve elektrikerise töötamise ajal. Äpis kuvatavad järgmise päeva elektri börsihinnad aitavad kasutajal oma harjumusi muuta, ajatades näiteks kodumasinad tööle siis, kui energia hind on kõige soodsam.

 

Eesti Energia äpi kasutajate hulgas läbi viidud uuringu kohaselt kasutatakse mobiilirakendust rohkemaks kui vaid kokkuhoiukohtade otsinguks. „Elekter ei ole tasuta – rakendus innustab otsima energiasäästuks võimalusi. Näiteks uue kodutehnika ostu puhul tegema energiasäästlikumat valikut ning asendama senised valgusallikad LED-valgustitega. Eesti Energia äpp ei ole ainult noortele tehnoloogiafännidele, statistika näitab, et kasutajaid on igas vanusegrupis. Usun, et lähiaastatel see teadlikkus aina kasvab ning inimeste tarbimisharjumused muutuvad veel energiasäästlikumaks,“ sõnas Agan.

 

Kasutajate hinnangul tekib elektri kulu ja hinda jälgides omamoodi hasart ning automaatselt hakatakse otsima võimalusi tarbimise planeerimiseks. Mida suurem leibkond ja elamine, seda käegakatsutavam on säästliku tarbimise mõttelaadi tulemus.

 

CV.ee ja TahanPuhata.ee küsitlus puhkuseharjumuste kohta

CV.ee ja TahanPuhata.ee eesmärgiks on uurida, millist puhkust inimesed eelistavad ning kas neil tuleb puhkuse ajal ka tööd teha.

 

tahanpuhata

 

Seepärast palume Teil täita väikese küsitluse ja oma arvamust jagada. Üks vastajatest võidab TahanPuhata.ee vautšeri hotelli L’Ermitage, Tallinnas, väärtusega 110 eurot.

Küsitlus toimub kuni 02. oktoobrini 2017. Võitja valitakse loosi teel kõigi küsitlusele täielikult vastanute vahel 03. oktoobril 2017.

Kui soovite võita, kirjutage küsitluse lõppu kindlasti oma e-posti aadress ja telefoninumber! Konkursil osalemisega nõustute, et CV.ee ja TahanPuhata.ee võivad kasutada Teie andmeid turunduse eesmärgil.

Täname Teid!

Karjääriarengu kontaktvärav CV.ee ja CV-Online’i värbamisjaam teenindavad Sind tänasest ühtse värske ilmega

CV-Online’i 21-aastase kogemustepagasiga värbamislabor ja Balti regiooni suurim ning hoogsalt arenev tööotsingu kontaktvärav CV.ee teenindavad Sind tänasest nii Eestis, Lätis kui Leedus ühtse ja värskema ilmega.

astusisse

Meie missiooniks on tööalaselt uusi väljakutseid otsivad ja isiklikule arengule keskendunud tegusad tööinimesed viia tulemuslikult kokku tähendusrikast tööd ja väärikaid töötingimusi pakkuvate ettevõtetega.

Statistikaameti andmeil oli 2017. aasta 2. kvartalis Eestis kokku 12 000 vaba ametikohta (2,1 % ametikohtade koguarvus). Enamik vabadest ametikohtadest asuvad Harjumaal (67%), sh Tallinnas (51%), millele järgneb Tartu (9%) ja Ida-Viru maakond (6%). Vabade ametikohtade arv on väikseim Jõgeva, Hiiu ja Rapla maakonnas.

Kuigi vabu ametikohti on võrreldes aastataguse ajaga tekkinud 26 % võrra juurde, näitavad CV.ee uuringute tulemused, et inimeste teadlikkus töö tähendusrikkuse olulisusest on tugevnenud ja ootused (tuleviku) tööandjatele silmnähtavalt muutumas.

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta II kvartalis 1242 eurot ja brutokuupalk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 6,8%, teatab Statistikaamet. Samas näitas CV.ee ja Instari ühiselt läbi viidud uuring, et 74% inimeste jaoks oli töötamise peamine põhjus igapäevaste elamiskulude katmine. Vaid 8% vastajatest käib tööl enesearengu tagamiseks.

Töötavate vastajate teenitav keskmine netotöötasu oli 741 eurot. Seejuures naiste netotasu oli väikesem (719 eurot) kui meeste netotöötasu (826 eurot). Vastajate keskmine netopalga ootus oli 1180 eurot. Meeste palgaootus oli kõrgem kui naistel olles 1352 eurot naiste 1129 euro vastu.

Kuigi välismaal töötamine oli vastajatele ahvatlev, oldi kõige enam huvitatud siiski Eestis erialase töö tegemisest (78% vastajatest).

Viie aasta karjääriootuste osas toovad vastajad välja soovi areneda oma valdkonnas tunnustatud spetsialistiks, millelr järgneb horisontaalne areng ettevõttes. 27% vastajatest pidas kõige olulisemaks võimalust olla oma valdkonnas tunnustatud spetsialist ning areneda tunnustatud spetsialistiks.

12% vastajatest soovis 5 aasta jooksul saavutada juhi positsioon. Naiste-meeste võrdluses oli meeste jaoks veidi olulisem juhipositsiooni saavutamine (13%) kui naiste jaoks (11%).

9% vastajatest ei omanud karjääriootusi. Suur osa vastajatest ei olnud kindel, kas leiab oma ootustele vastava töö. Samas 10% vastajatest on ootustele vastava töö juba leidnud.

Uue töö puhu peeti kompensatsioonipaketi kõige olulisemaks osaks paindlikku tööaega (63)% ja keskmisest kõrgemat palka (55%).

Sobivama tööandja 45-st hinnatud valikukriteeriumist peeti kaheks kõige olulisemaks teguriks ettevõtte juhtide kompetentsust, mida pidas väga oluliseks teguriks 82% vastanutest. Järgnes tegur – ettevõte kohtleb töötajaid võrdselt ja ausalt, mida hindas väga oluliseks 81%. Töötasu pole olulisim valikukriteerium – see oli 16-l kohal 45 teguri hulgast, seda pidas väga oluliseks 59% vastanutest.

CV.ee uus logo väärtustab tähendusrikast tööd: töötame südamega, särame valgusvihus

CV_EST_logo_CV.ee horisontal

Iga inimene, kes on elus vähemalt korra teinud olulisi karjäärivalikuid või osalenud mõne vaba töökoha konkursil, teab seda pinevusest pakatavat tunnet – Sinult oodatakse enda selgesõnalist esitlemist parimal viisil, aga Sind saadab teadmatus ja ootusärevus samaaegselt.

CV.ee karjääriarengu kontaktvärav viib Sind kokku Sulle sobivate tööandjatega ning meie värbamisjaama kogenud tiim aitab Sul läbi sisuka ja asjakohase nõustamise valmistuda Sinu elu üheks olulisemaks kohtumiseks nii, et see annaks Sulle parima võimaliku tulemuse – uue töö või väärtusliku kogemuse koos kasulike kontaktidega.

Pane meid proovile! Värskenda või lisa oma CV juba täna ning anna endale võimalus, et uus ja tähendusrikkam tööpakkumine just Sinuni jõuaks!

CV.ee uus bränd on dünaamiline ja rõhutab inimlikke valikuid ning vastastikuste ootuste teadvustamist tööturul

Kui traditsiooniline tööturg on aastakümneid keskendunud valikutele paberil, mida sümboliseeris ka paberpurje motiiv CV-Online’i 15 aastat teeninud logol, siis tänane tööturg toob eelkõige kokku inimesi – isiksusi, kes soovivad oma tööd teha südame ja kirega, luues ühiskonnas ja majandusruumis püsivat lisaväärtust ning vallutades uusi väljakutseid koos. Seda muutust sümboliseerib tänasest ka 21aastase värbamis- ja töövahenduse kogemusega CV-Online grupi uus visuaalne identiteet Eestis, Lätis ja Leedus.

eluonteater_690px

Karjääriarengu kontaktvärav CV.ee ja CV-Online’i värbamisjaam värske ilmega ühtne dünaamiline visuaalne identiteet on alates 15. septembrist 2017 kolmemõõtmeline ja seda kolmes Balti riigis korraga.

Värbamisteenuste turuliidri CV-Online uue logo ikoon moodustub kahest elu lavalaudadele langevast valgusvihust, moodustades iselaadse südame. Igas töösituatsioonis on alati kaks olulist osapoolt – tööandja (helesinine valgusvihk) ja tööd otsiv või tegev inimene (tumesinine valgusvihk). Iga uus kohtumine, seejuures ka tööle kandideerimisega seotud kohtumised on võrreldavad astumisega ootusärevusest pakatavasse valgusvihku – kuidas muuta end kuuldavaks ja nähtavaks ning kuidas tutvustada oma tugevusi? Kuidas olla parim teiste hulgas ja valmistuda elu üheks olulisemaks etteasteks parimal võimalikul viisil?

Selleks, et tööandjad ja uut tööd otsivad inimesed saaksid tulemuslikult kokku, pakub CV-Online hulga kaasaegseid ning julgustavaid värbamis- ja koostöölahendusi. „Seepärast nimetasimegi end ümber karjääriarengu kontaktväravaks,“ selgitab CV-Online’i Eesti värbamisjuht Maris Martin. „Me aitame tööalaselt sobivatel inimestel ja ettevõtetel luua tähenduslikke ja kestvaid kontakte. Me armastame oma tööd. Siin tuleb mängu ka meie kogenud spetsialistidega värbamisjaam, kus töötame välja spetsiaalselt ettevõtete ja kandidaatide vajadustest lähtuvaid koostöömudeleid, mis võivad olla klassikalised, aga ka täiesti unikaalsed ja esmakordsed, sest tööturg on pidevas muutumises.“

meiejulgememuutuda-ok-blog690

Töö on osa elust, aga töö tegemise tulemusel teenitavad ressursid aitavad inimestel rikastada oma elu kogemuste, väljakutsete ja igapäevaelu täiendavate naudingutega – veeta aega oma pere, lähedaste ja sõpradega parimal võimalikul viisil.

CV.ee uue brändiideoloogia teiseks tugisambaks on väärtustada armastust kui edasiviivat ja elutervet tundemaailma – heatahtlikkust  oma elukäigu, oma lähedaste, elustiili ja töökire vastu. „Igal inimesel on õigus ja vabadus leida töö, mille tegemine teda isiksusena rikastab ja arendab, mitte ei takista. Ja igal inimesel on samaväärne võimalus ja õigus teha vajadusel oma karjääris põhjendatud pöördeid, muutusi ja täiendusi, ka pause,“ selgitab värbamisjuht Maris Martin CV-Online’i ajas muutunud tööpõhimõtteid, mida uus logo ka visuaalselt kinnitab. „Värbamises ehk tööandjate ja töötajate kokku sobitamise protsessis on õnneks jõudmas fookusesse lisaks oskuste väärtustamisele järjest enam ka isikuomaduste märkamine. Värbamine tervikuna on muutunud põnevamaks – oluliseks on saamas kommunikatsioonivõimekus ja visuaalsus igas mõttes – mänglev fotokeel, videosuhtlus ja sündmused kohtumisteks.“

Positsioonid ja struktuurid ei ole enam tööturu keskmes, vaid inimesed oma unistuste, soovide, uskumuste ja eesmärkidega. „Seda võib nimetada kui täiusliku elu kogemust,“ räägib CV-Online’i turunduskommunikatsiooni juht Rain Resmeldt Uusen. „Meil kõigil on vabadus ja õigus selle poole vähemalt püüelda, samas mõistes oma enda isiksuse tagamaid, võimalikke takistusi ja veel avamata potentsiaali. Sellega tegelevadki meie värbajad ja konsultandid iga päev. Nad aitavad õigetel inimestel tööelus kokku saada, selleks, et töö saaks väärikalt tehtud ilma inimlikke väärtushinnanguid põletamata. Meie uus bränd rõhutab seda õigust ja võimalusi elada oma töö- ja isiklikku elu täisväärtuslikult, arengule suunatult.“

Maris Martini sõnul saab iga inimene tegelikult aru, kui palju nõuab tööd, teadmiste ja kogemuste kogumist ning oskuste arendamist täisväärtusliku töökarjääri saavutamine. „See on terve elu kestev protsess.“

CV.ee uus visuaalne identiteet kinnitab – iga paberile trükitud CV taga on peidus inimene, kelle põues tuksub elurõõmus süda.

CV.ee karjääriarengu kontaktvärav uuenes veelgi kasutajasõbralikumaks

 

CV.ee keskkonna arendamisel lähtume sellest, et lõpptulemusena oleks kasutuskogemus võrdselt hea sõltumata nutiseadme tüübist ja ekraani suurusest.

 

Eelnevalt oleme uue ilme ja sisu andnud tööpakkumistele ja kandideerimisele. Nüüd on uuenenud ka avaleht ja tööpakkumiste filtreerimine. Allpool on välja toodud, mis on muutunud.

Avaleht

Avaleht

1. Vastavalt seadmele ja ekraani suurusele kohanduv leht.

2. Viimased otsingud – ühe hiireklikiga kuni 3 eelmise otsingu kordamine

Uued lahendused:

Tagasiside garantii – tegemist on sektsiooniga, kus asuvad tööpakkumised, mille puhul saad kindel olla, et tööandja annab teile kui kandidaadile tagasisidet konkursi lõpptulemuse osas. Paljud tööandjad annavad kenasti tagasisidet, kuid on ka neid, kes seda ei tee. Antud lahenduse lõime selleks, et Sul oleks juba enne kandideerimist ülevaade, millised tööandjad on kõige eeskujulikumad tagasiside andjad. Teatud juhtudel võib see ka kandideerimisotsust mõjutada. Esialgu kuvame Tagasiside garantii all CV-Online’i värbamisprojekte, mille puhul saame kindlalt öelda, et alati anname tagasisidet. Tulevikus küsime kasutajatelt tagasisidet ning reastame tööandjad selle alusel.

Palgaga pakkumised – leiame, et töökuulutuste palgatasemed ei peaks olema riigisaladus. Sellest tulenevalt hoolitseme, et avaliku palganumbriga töökuulutused oleksid tähelepanu keskmes ja seepärast ka on eraldi sektsioon neile eraldatud.

Tööpakkumiste filtreerimise leht

Filtreerimise vaade

1. Vasakul asuvad filtrid rakenduvad koheselt – märkides linnukesi vasakus menüüs, filtreeritakse tööpakkumised koheselt.

2. Oleme loonud filtri Palk alates, mis on abiks nendele, kelle jaoks see kriteerium on määrava tähtsusega töökoha valikul.

3. Märksõnaotsingu kast asub tööpakkumiste nimekirja kohal ning selle all on näha filtrid, mis on otsingule rakendatud.

Suvetöö: kes ja kui palju tohib suvel töötada?

 

Suvine aeg ning rohke vabadusesõõm annab vabad käed veelgi suuremale hulgale inimestele astuda tööturule – mõned soovivad teenida lisaraha, teised jälle saada esimesi töökogemusi, mida hiljem oma CVs esile tõsta. Mõnel vanuserühmal on aga piiratust ning reglementeeritust rohkem kui teistel.

 

Suvel unistavad puhkamise ja mängimise kõrval lisaraha teenimisest paljud noored. Mõni neist tahab uusi kogemusi, teised jälle koguda raha mõneks suuremaks ostuks. Foto: Unsplash

Suvel unistavad puhkamise ja mängimise kõrval lisaraha teenimisest paljud noored. Mõni neist tahab uusi kogemusi, teised jälle koguda raha mõneks suuremaks ostuks. Foto: Unsplash

 

Ka pere väiksematel on juba nutitaip sisse harjutatud ning alla 18-aastased noored ei pelga lisa- või taskuraha teenimiseks end ka tööle seada. Et töösuvi mööduks tulemulikult ja muhedalt ning hoida ära arusaamatusi, tasub olla teadlik igast võimalikust sammust tööturule astudes.

 

Alaealiste töösuhted on sel aastal läinud paindlikumaks, ent päevakajaliseks on saanud Eesti Ekspressi noorukeste lehelaste projekt. See on tõstatanud aga küsimusi uues kuues: milliseid isepäraseid töötingimusi peab ettevõte noorele pakkuma ning kas noortel on üldse võimalusi astuda tööturule, et mõistlikke töötingimusi nautida? Seejuures on punane hüüumärk ettevõttele just alaealisele noorele rakendatava töökoormuse ja tööaja suhtes, millest ka väiksemagi eksimuse korral mööda ei vaadata.

 

Tööinspektsiooni andmeil muutub alates 1. juulist 2017 alla 15-aastase tööle lubamiseks tööinspektorilt nõusoleku taotlemise kord.

 

Alaealiste noorte töötundide pikkus tööpäeva jooksul toimib reegli järgi: mida vanem, seda rohkem töötunde on võimalik noorel tööpäeva jooksul rakendust leida. Ajataju kipub täiskasvanutel küll töötuhinas kaduma, kuid alaealisega töösuhtes tuleb olla alati täpne – 3 tundi tööaega on täpselt 3 tundi, niisamuti 5 töötundi on täpselt 5.

 

Teine aspekt on töökoormus. Teemaks on just füüsiline koormus ehk raskuste tõstmine noorukite poolt. Tihtipeale lähtutakse sellest, mis on seaduses kirjas, ent nii riigi kui ettevõtete poolt kiputakse unustatama hea tava ja mõistlikkuse põhimõtet. Niisamuti on avaldatud Tööinspektsiooni poolt teadaanne, et 1. juulist 2017 muutub alla 15-aastaste tööle lubamiseks tööinspektorilt nõusoleku taotlemise kord.

 

1. juulist jõustuvad töölepingu seaduse muudatused ning Tööinspektsioonilt ei pea enam taotlema eraldi luba alla 15aastase töölevõtmiseks. Tööandja peab küsima lapsevanema nõusolekut ning sisestama andmed töötamise registrisse kümme päeva enne lapse tööleasumist.

 

Tööinspektor kontrollib kümne tööpäeva jooksul, et tegemist poleks keelatud tööga ning alaealise töötingimused oleksid kooskõlas seaduse nõuetega. Inspektor võib tööandja esindajaga ühendust võtta ning küsida täiendavat informatsiooni.

 

Seejuures muudetakse ka alaealiste tööaega puudutavaid piiranguid ning neile lubatud töid. Ettevõttele on oluliseks antud muudatuste puhul ka see, et samaks jääb tingimus: koolikohustuslikul noorel on keelatud töötada rohkem kui pool koolivaheaja kestvusest. Samas vanuses 15–17aastaseid noori, kes ei ole koolikohustlased, on võimalik rakendada tööle samaväärselt täiskasvanutega – 8 tundi päevas, seega 40 tundi nädalas.

 

Lood ei ole aga niiviisi, et seadus seaduse ning piirang piirangu otsa. Tihtipeale seatakse iseendale piire (nii tööandja kui ka tööotsija poolt). Suur hulk mainekaid noortesõbralikke ettevõtteid näitasid ennast ka kevadisel alla 18-aastastele noortele suunatud suvetöö messil “Suveks tööle 2017.”

 

On märkimisväärne, et end selliselt positsioneerivaid ettevõtteid viibis kohapeal ligi 30, mis avas noortele ka valikuvõimaluse tööturule sisenemiseks. Ettevõtetega tasub noorukitel aga kontakteeruda ka konkursiväliselt – ehk on just praegusel tipphooajal juhtumisi abikäsi tarvis mõnes su elukohale lähedal paikenas ettevõttes? Kuidas aga hindavad noortesõbralikud ettevõtted alaealistega töösuhtesse astumist ja nendele töötingimuste loomist, mis ei oleks seadusega vastuolus?

 

Boost Juice Bari tegevjuht Triin Krull jagas meile kogemust

DSC_0083-200x133

“Nii noori, vanuses 14–15 värbame sel aastal esimest korda tööle. Varasemalt oleme alaealisi ka tööle võtnud, kuid vanuses 16–17. Olulisimad aspektid siinjuures on muidugi need, et nooremaid peab rohkem jälgima ning ka tööaeg on piiratud – koolikohustlased saavad ajaliselt töötada pool suve, kuhu lisanduvad eritingimused töötundide osas. See nõuab ettevõtte seisukohast kindlasti rohkem tööd – lisandub ka suhtlus vanematega ning tuleb järgida rohkem reegleid. ”

 

Triin räägib ka sellest, et keegi peab siiski noortele võimaluse andma ning oluline on, et noored saaksid kohe alguses, enda esimesel töökohal, hea ja meeldiva töökogemuse. “Tegemist on ikkagi piiratud tööga, mistõttu kõikidel ettevõtetel ei ole seda võimalust noortele pakkuda, kuid kel on vähegi võimalik olla paindlik, võiks seda ka teha.” Sel hetkel, kui neesamad noored astuvad tööturule juba täisealisena, nõutakse suuremas osas varasemat töökogemust, mida Boost Juice Bars pakub noortele lahkesti juba täna.

 

Teistmoodi rikastavad valikud

 

Millised on alternatiivid alaealisele, kes soovib enda suve saata ambitsioonikalt raha teenides või ennast arendades, teostades?

 

* Töömalevad – järjest rohkematele pakutakse võimalust osaleda linna-, omavalitsuse või Õpilasmalev SA poolt korraldatavates töömalevates. Malevate käigus tehakse niisamuti koostööd paljude ettevõtetega. Õpilasmalevad ühendavad aktiivse ajaveetmise töökasvatusega, sõlmides seejuures ja uusi tutvusi. Suur osa õpilasmalevatest on suunatud koolinoortele vanuses 13–19.

 

* Noortesõbralikud ettevõtted – portaal rajaleidja.ee on pannud kirja “Suveks tööle 2017” osalenud ettevõtted. Noorel või lapsevanemal on hea võimalus viia ens kurssi, millised võimalused on laual ja uurida julgelt ka ettevõtetelt, kuidas neil  tööpositsioonide täitmine on õnnestunud. Vaata ka suviseid töökohti Tallinna leheküljelt ning

 

* Suvekoolid – kogemuste rikastumiseks on valikus ka ettevõtete või organisatsioonide poolt korraldatavat suvekoolid, mis on orienteeritud suuresti noorte arengule – aktiivsele ning lõbusalt harivale tegevuskavale. Ka ettevõtetel oleks suurepärane võimalus korraldada suvekooli ja seeläbi luua tulevaste potentsiaalsete töötajatega kontakt juba sel moel.

 

* Suvetöö Pank 2017CV-Online pakub koostöös BIUROga iga päev valikut suve- ja hooajatöödest, kuhu võib julgelt kandideerida. Vaata Suvetöö Panga aktiivseid pakkumis ning viska pilk peale ka hooajatööde avatud pakkumistele CV.ee lehel

 

728x90px_EE

Suveseiklus täiskasvanute moodi ehk kuidas rakendada suveaega parema töö leidmiseks?

Suvevabadus ning suverõõm hakkab vaikselt ligi hiilima! Kolm kuud puhkamist võib omakorda aga ära väsitada ning aastate jooksul tavapäraseks saanud rannailma nautimise kõrvale ei ütleks lisaseiklusest ära! Nüüd on õige aeg otsida uusi kogemusi, sobilikku ja meelepärast tegevust, uusi sõprussuhteid ning kontakte. Kuidas aga leida endale suvel, mil hooajatööd on täies hoos, meelepärane tööots, mis võib kujuneda hoopis kaua oodatud karjääripöördeks?

 

Kohvitass kõrvale ja asu märkmeid tegema - kuhu tahan jõuda, mida uuelt tööandjalt ootan? Suvi on suurepärane aeg mõelda enda jaoks kõik oluline rahulikult läbi. Foto: Unsplash

Kohvitass kõrvale ja asu märkmeid tegema – kuhu tahan jõuda, mida uuelt tööandjalt ootan? Suvi on suurepärane aeg mõelda enda jaoks kõik oluline rahulikult läbi. Foto: Unsplash

 

Peesitad kaua rannas? – Kõrbemisoht!

Nagu ikka, siis ei soovita üle pingutada ka kõige päikselisemate tegevustega. Kasuta suvevabadust maksimaalselt! Jahedama ilma korral ideaalne võimalus külastada ettevõtete poolt korraldatavaid üritusi, konverentse ja seminare, kus juba sõlmida uusi meeldivaid kontakte. Networking ehk suhtlusvõrgustiku loomine on muide üha kasvav trend – sa ei taha sellest maha jääda! Võimalusi on mitmeid – nii tasuta seminare, konverentse, koolitusi kui ka üritusi sümboolse tasu eest. Suvi on parasjagu hea aeg värskendada ning täiendada enda teadmisi, seega hoia silmad lahti ning kingi enda aeg vahvatele üritustele selleks, et Sinu võidud tööturul oleksid veelgi lennukamad.

Sõbra nõu võib avada tee uueks seikluseks

Mõnusal suveõhtul grilli ääres küsi sõpradelt nõu töökohtade osas. Kindlasti on sõbra sõbral või sõbra tuttaval suveks abikäsi tarvis (tihtipeale tuleb üllatusena välja, et Eesti on ikka väga väike – ka ülemuse sugulane võib kõikide üllatuseks osutuda Sinu põhikooliaegseks pinginaabriks). Niisamuti võib sõbra soovitus ikka vett pidada – mitme peale moodustate suurema suhtlusvõrgustiku ning sobilik tööpakkumine võib olla käeulatuses. Võimalusi on mitmeid – kui lõikad hooajatööst maksimumi, saad suve ka nautida! Soovides kinnitada kanda püsivamale kohale, on suvi samuti suurepärane aeg kohanemiseks uues ettevõttes.

Iga uus klikk võib kinkida midagi uut

Aia- ja majapidamistööde vahepeale uudiseid lehitsedes kiika ka tööportaali. Tööpakkumisi Sinule meeldivas valdkonnas lisandub pea igapäevaselt, seega leiad inspiratsiooni nii töökuulutustest kui ka tööblogidest! Lisaks avastad ka enda kohta midagi uut – mere ääres on eriti vabastav analüüsida, mida on Sinul tööandjale pakkuda, millised on Sinu tugevused, nõrkused ning ootused tulevikutööandjale.

Inspireeri ennast nii rannaäärel kui suvilas!

Suvenauding vabastab ka loovuse, seega imepärane aeg vaadata üle enda profiil, sealhulgas CV. Tee koos sõpradega või pere seltsis ajurünnak, mida on oluline CV-s kajastada, kuiads nemad sind näevad ning millise info jagamist tasub nende arvates vältida. Tutvu ihaldatavate töövaldkondade ja ametipositsioonide töökuulutustega ning kombineeri CV-s enda oskused ja teadmised kokku lihtsa disainiga.

Inspireeru lihtsusest

Vähem on rohkem, ent ära jäta olulist teavet vaid endale. Enda sotsiaalmeedia-profiilidele pilku peale heites vaata üle, kas ehk tasuks teha sealgi suvine puhastus (võib-olla on tulevane tööandja juba Sinu sõprade või jälgijaskonna listis.)

Suvisel muutuste ajal proovi jääda iseendaks

Suvi on täiuslik aeg muutusteks, kuid ära kaota end suvekuumuses ja -hulluses. Kõige tähtsam: külastades üritusi, kohates uusi inimesi, täiustades ning uuendades enda CV’d ja profiili – jää iseendaks. Ausus ning siirus asendavad mitmekordselt enesekiitmise või -laitmisega ülepingutamise. Kui segadus hullutab pead, võta mõneks tunnikeseks aeg maha ning pöördu asjatundja poole, kes suunab Sind valdkonnani, kus saad enda potentsiaali tõeliselt rakendada! Eneseanalüüsimiseks võta hea sõber või pereliige rannaliivale ja grilliõhtule käevangu, et mõtestada koos mõne sõnamängu teel või lihtsalt ja ausalt suheldes lahti Sinu võimed ja oskused.

 

728x90px_EE

10 sammu uue töökoha saamiseks:

 

* Koosta endale eesmärkide püstitamise ja nende mõistmise kava – mõtesta, millises suunas soovid liikuda, mida saavutada, millised on ajalised mõõdikud eesmärkide saavutamiseks. Mida detailsemalt suudad luua endale pildi enda eesmärkidest, seda kergem on sul luua endale tegevuskava järgmisteks sammudeks.

 

* Võta iga päev aega tööportaali külastamiseks – selleks, et uurida Sinule pakutavaid võimalusi tööturul.

 

* Võta valge paberileht, pastapliiats ning pane kirja enda tugevused ja nõrkused lähtudes: enda oskustest, isiksuseomadustest, käitumuslikest harjumustest.

 

* Kaardista, millised on Sinu väärtused ja millised ootused on Sinul tööandjale. Millist tööatmosfääri, töökoormust, töötingimusi ning lisaväärtusi Sa soovid ettevõtte poolt?

 

* Proovi oma tugevused kirjutada sisuliseks motivatsioonikirjaks ja anna seda lugeda mõnele oma sõbrale või lähedasele – küsi, mis mõtteid see neis tekitab.

 

* Vaata, milliseid CV’de disainilahendusi pakuvad sulle internetiavarused. Saa inspiratsiooni ning mõtesta lahti, millist disainilahendust tasub rakendada, pidades silmas just Sinu profiili. Mõtle sellele, kuidas Sinu CV eristub teiste kandidaatide omadest.

 

* Kui oled sihikindlalt uue töö otsinguil, pühenda igapäevaselt vähemalt 1 tund, et viia end kurssi huvipakkuva valdkonna päevakajaliste uudiste ja viimaste trendidega. Niiviisi saad rakendada enda teadmisi ka tööintervjuudel.

 

* Arenda ennast raamatute ja teadusartiklite näol – ka üks raamat või kirjatükk võib muuta Sinu harjumusi, mõttekäike ning avada sel moel uusi uksi. Muuda raamatute lugemine endale harjumuseks. Sea endale eesmärk, mitu raamatut loed läbi eesootava kuu jooksul.

 

* Ava endale võimalus külastada koolitusi või seminare mõnel huvipakkuval teemal. See on kogunemispaik vähemalt ühe ühise huviga inimestele ja hea võimalus suhtlusvõrgustiku loomiseks.

 

* Kirjuta endale välja, millised ettevõtted on Sinule meelepärased ning kus sooviksid kanda kinnitada. Kaardista ära ka need ettevõtted, kel on Sinule huvipakkuv tööpakkumine just praegusel ajahetkel üleval. Tutvu kuulutuse tingimustega ning sea end kandideerimiseks valmis.

 

* Viimaseks nõuandeks: naudi päikesesoojust ning ära väsita end tegevusetusega. Lebades rannaliival või võrkkiiges, haara kinni Sinule ette lennutavatest võimalustest – niiviisi saavad ka Sinu endale soovid selgeks ning sihid siiraks!

 


 

Autor: Marita Haho, CV-Online Estonia sisulevisellinna