Karjäärinõustamine – kasulik eneseanalüüs ka täiskasvanule?

Ajapikku on välja kujunenud, et karjäärinõustamisele jõuavad noored, kes seisavad suure valiku ees, millist karjääriteed endale rajada. Täna lükkab aga selle müüdi ümber reaalsus, mistõttu karjäärinõustamise võiks läbida iga inimene vähemalt kord aastas või vastavalt oma karjääriarengu vajadustele. Mõte minna karjäärinõustamisele on märk tugevusest ja tahtmisest iseendaga tegeleda, et saavutada tööõnn ja rahulolu.

 

Karjäärinõustamine on hinnangute prii

 

Tõepoolest ei ole karjäärinõustaja soovituslik külastus vaid kooliõpilastele, kes seisavad laia karjäärimaailma valikute ees. Karjäärinõustamisele jõutakse ka keskeas, kui leitakse ennast punktis, mil hinge ei rikasta enam töö, mis varem silma särama pani. CV.ee värbamisjuht Maris Martin kinnitab, et sellisesse punkti jõudmine on inimlik ja lausa normaalsus, kuna elu jooksul on karjääriteekond pikk ning noorena on keeruline paika panna pidav ja suur karjääriline eesmärk – ümbruskond muutub, meie ise samuti muutume.

CV.ee värbamisjuht Maris Martin

Tuleb olla vastuvõtlik, kui leiad end situatsioonist, kus staažika töötajana ei rahulda Sind enam antud töökoht või koguni valdkond. Tähtis on seejuures panna enda jaoks paika praeguse töökoha plussid ja miinused – mis antud töökoha ja valdkonna juures meeldib ja mis mitte ning analüüsida, mida uuele teekonnale kaasa võtta või mida jätta. Veel olulisem on  aga mitte jääda seisakusse.

 

Mõte minna karjäärinõustamisele ei ole nõrkuse märk, vaid tugevus, oskus ja tahtmine endaga edasi tegeleda. Mõnikord on tarvis vaid väiksemat muutust – võib-olla töövaldkond sobib, ent võimalik, et võiksid muutuda hoopis tööülesanded või tasub liikuda valdkonna sees teisele ametipositsioonile. Selliste liikumiste puhul tasub kõigepealt uurida, ehk on võimalus organisatsioonisiseselt positsioone ümber mängida, kui tööatmosfäär rahuldab ja meeldib.

 

Ent mõnikord on inimeste tööelu segunenud töövälise eluga ning näib, et teist ei olegi. Töökoht võib inimesele hästi sobida, kuid enesele ei pühendata hoogsa tööelu tõttu aega ja töö ei ole enam nauditav. Selliste situatsioonide juures on koos professionaalse karjäärinõustajaga palju kergem ja hõlpsam leida lahendus, kuidas võiks iganädalaselt ja igapäevaselt leida aega iseendale. Seejuures tasub meeles pidada karjäärinõustamise kuldreeglit: „Karjäärinõustamisel ei anta hinnanguid.“

 

Karjäärinõustamise teenuse kasu on suurem, kui number, mida tuleb selle eest tasuda. Eriti, kuna tegemist ei ole igapäevaselt kasutatava teenusega, siis kord aastas karjäärinõustamisel mõtete vahetamine on kasulik investeering iseendasse ja oma karjääriteekonda. Värbamisjuht Maris Martin selgitab seejuures karjääri olemust ja olulisust: „Karjäär on teekond punktist A punkti B, kuhu vahepeale jäävad peatused, ringteed, käänakud, mis kuuluvad iga teekonna juurde. Kui oled sihi kaotanud või teelt kõrvale kaldunud, siis kõrvalise abiga on võimalik sihile tagasi saada. Kui sa naudid seda, mida sa teed, siis oled ise õnnelik, Sinu perekond, sõbrad ja kolleegid on samuti rõõmsamad.“

 

Enne karjäärinõustamist

 

Tihtipeale tekib küsimus, kas enne karjäärinõustamist tuleb teha eeltööd, et tunnike oleks efektiivsem? Või mida seal täpsemalt küsitakse? Reaalsuses on kõik lihtsam: isegi, kui nõustatav ei oska parasjagu öelda, mis on senises karjääriteekonnas läinud valesti, siis koha peal selgitatakse üheskoos välja, milles murekoht seisneb. Maris Martin kinnitab, et karjäärinõustamisel õigeid ega valesid vastuseid ei ole.

 

Kes aga soovib siiski valmistada ennast vaimselt ette, siis võib mõelda sellele, mis tegevused Sulle meeldivad ja millised ei meeldi. Küsida endalt kui palju nendest tegevustest Sa täna teed? Kuidas võiksid jõuda selle ametini, kus neid tegevusi teha saab? Millised on lisakoolitused, mida on selleks tarvis? Kel mõlgub peas mõte karjäärimuutusest, siis tasub mõelda sellele, kas täna on reaalselt majanduslik võimalik karjäärimuutust teha ja kas lähedaste tugi on selleks olemas. Maris Martin tõdeb, et karjääri muutmine on inimesele uus avastus iseendas. „Tihtipeale on inimesed mõelnud muutusele, ent lõpliku sammu astumiseks on tarvis nõustajaga mõtteid peegeldada. Enamjaolt on vastused inimese sees olemas, aga karjäärinõustamise teel jõuab inimene selgusele ja saab alustada edasiste sammudega, et muuta enda karjääriteekonda.“ 

 

Karjääriteekond võib peita endas niisamuti tõuse ja mõõnasid, keerdkäike ja põnevaid kurve. Foto: Unsplash.com

 

Millal minu karjääritsükkel hakkab täituma ja kas siis oleks aeg minna karjäärinõustamisele?

 

CV.ee poolt läbi viidud tööturu sügistrendide uuringus selgus aga, et inimesed, kes olid ametis rohkem kui 5 aastat, olid enda tööeluga rahulolevamad, kui need töötajad, kes on olnud ühes ettevõttes pool aastat või alla selle. Seda võib selgitada asjaolu, et kui inimene on leidnud stabiilse päevarütmiga töö, siis õpib seda tööd armastama ja leiab järjest enam pisikesi nüansse, millest tööelus rõõmu tunda. Teisalt võib see tähendada aga seda, et suurema tööstaažiga inimesed on seadnud ennast ajapikku mugavustsooni, mistõttu on ka rahulolu suurem.

 

Kuuldatavasti on levinud ütlus, et karjääritsükkel käib seitsme aasta kaupa. Tänasel päeval on ühes töökohas töötamise aeg siiski lühenenud – eriti nooremal põlvkonnal. Täna võib ka viieaastast töökogemust pidada küllaltki pikaks tööstaažiks ning uusi väljakutseid minnakse otsima mõneaastase tsükliga. Seejuures ei tasu ka tööandjal mõista töötajat või kandideeritavat hukka, kuna järjest enam, eriti noorte seas, liigutakse edasi, et astuda uutele väljakutsetele vastu.

 

Karjäärinõustamisele on aga oodatud kõik inimesed, kes sooviksid hoida oma tööelu, karjääriteekonda kontrolli all – mistahes eluperioodil ja ajahetkel.

 

Kuula Maris Martini seminari karjäärinõustamisest siit:

Kolm sammu, kuidas uude töösse sisse elada

Omniva AS kommunikatsioonijuht Kaja Sepp on olnud nii juhi kui ka tööotsija kingades ning räägib meile enda loost, mille võtab kokku kolme punktiga, mida igaüks võiks meeles pidada. Kaja vahetas töökohta poolteist aastat tagasi. Olles pikalt töötanud telekommunikatsioonis, sukeldus ta täiesti uude valdkonda. Millise jõu abil suutis Kaja muutuste ja sisseelamisperioodi võimalikult meeldivaks endale muuta? Kaja kuldaväärt soovitused kõlavad järgmiselt:

 

1. Ole oma uue töökoha, ettevõtte ja tegevusvaldkonna fänn.

 

Kui oled teinud oma tööd südamega, tundub eelmine ettevõte veel kaua oluline. Aga peamine on keskenduda uuele! Mida siiramalt oled töökohta vahetades uskunud oma valiku õigusse, seda kergem on vaimustuda. Ja sa ju tead, kui palju lihtsam on teha asja, millest oled vaimustunud? Minul läks selles osas hästi, et teadsin juba pärast esimest vestlust – “jess! see on ettevõte, kus ma tahan töötada.” Omnivas oli nii palju teha, ettevõte ise ja kogu tegevusvaldkond olid põnevas pöördepunktis – vanast armast postimaailmast rahvusvahelisse pakiärisse. Samas aga valutasin ikka liiga pikalt südant eelmise tööandja pärast, isegi helistasin endistele kolleegidele, mida kõike tuleks veel või teisiti teha. Seda pole kindlasti vaja! Sinu endine maailm toimib suurepäraselt ka Sinuta.

 

Omniva kommunikatsioonijuht Kaja Sepp jagab nõuandeid omast kogemusest. Foto: Omniva

2. Õpi. Ära häbene küsida.

 

Mina teadsin Telias töötades une pealt nii 4G võrgu sagedusi ja püsiühenduse kiirust, regulatsioone ja ettevõtte tulevikuplaane. Uus algus oli väga raske, sest Omnivas avanes täiesti uus maailm pakiautomaatide, traktide, postiseaduse, tolli, kandelogistika, sorteerimise ja taevas kihutavate Hiina lennukitega. Kaks kuud olin pidevas meeleheites, et ei saa seda kunagi selgeks – aga järjepidevalt lugedes ja küsides hakkasid mosaiigitükid paika loksuma. Ilmselt suutsin ka meeleheidet varjata, sest kolleegid kiitsid mind kiire sisseelamise eest. Kindlasti oleksin aga võinud teha oma elu lihtsamaks ja rohkem rumalaid küsimusi küsida, mitte pärast vaeva nähes neile iseseisvalt vastuseid otsida.  

 

3. Tavalisest töökohast teevad Töökoha inimesed.

 

Uue tulijana võid küll olla kõigest uuest vaimustunud ja ettevõttesse armunud (vt p.1), aga see tuhin ei kesta kaua inimesteta sinu ümber. Leia uues ettevõttes oma inimesed, loo kiiresti suhtlusvõrgustik, ehita üles tiim – mitte ainult organisatsioonistruktuurilises, vaid eelkõige vaimses või tundelises tähenduses. Koostöö, üksteise toetamine, ideede pildumine ja elluviimine – see kõik saab toimuda ainult koos kolleegidega. Mida rutem neid tundma õpid, seda parem. Kuna ükski organisatsioon ei koosne ainult inglitest, on mündi teist külge vaadates kasu sellestki, kui saad kiiresti aru, mida kelleltki oodata ja mida mitte. Mind aitas palju see, et käisin esimese kahe kuuga läbi praktiliselt kogu ettevõtte – kõlab ehk lihtsa asjana, aga Omniva puhul tuleb arvestada asukohti kõigis maakondades, tütarettevõtteid Baltikumis ja sidusettevõtet Hiinaga. Hiina, tõsi küll, pole ma siiani läinud, aga ausalt öeldes mul kahjuks sinna kohapeale ka asja polegi.

Kaaskiri – väärtusetu kohustuslik novell või oluline otsustusriist tööandjale?

Tänases võrgustunud maailmas on uute töötajate ligimeelitamine lausa omaette teadus – tööotsija meelsasti ei soovi läbida keerukaid kandideerimisprotsesse, mis nõuavad CV-d, kaaskirja, mitut kandideerimisround’i ja koguni kodust ülesannet, millega kandideerimislahingusse astuda. Ent just pealtnäha väikse kaaluga kaaskiri võib olla peamiseks otsustusriistaks tööandja poolt. Viasat AS värbamisspetsialist Janno Isat toob välja punktid, miks alustada oskusliku kaaskirja kirjutamisega juba täna.

 

1. Ole veendunud, et Sa tõesti soovid seda töökohta!

 

Esmalt, ei ole sugugi uudne olukord, mil kandidatuur on esitatud eksi kombel valesse ettevõttesse. Veendu, et oled põhjalikult tutvunud töökuulutusega, tööd pakkuva ettevõttega ning ametipositsiooniga, mida soovitakse täita. Tihtipeale võib ühe konkurssi raames kandideerida mitmeid sadu kaasvõitlejaid, millest osa inimesi langeb konkursilt välja just seetõttu, et ei ole süüvinud pakutava töö ja ettevõtte tausta. Soorita töökohavalik sama kaalutletult, kui valiksid endale ülikallist mantlit, ülikonda või koguni katusealust – tee uurimistööd, tee kindlaks, et Sa tõesti soovid seda töökohta ning see tasub Sulle pikemas perspektiivis ära.

 

2. Kui töökoht paneb Sul silma särama, siis alusta selle sama emotsiooniga ka kaaskirjas.

 

Kaaskiri on midagi enamat, kui vaid oskuste, teadmiste ja kogemuste loetelu – selle funktsiooni täidab CV. Kaaskiri on Sinu võimalus eristuda teistest kandidaatidest – võimalus väljendada enda motivatsiooni ning rääkida enda ainulaadset lugu, mida teisel kandidaadil ei ole ette näidata. Too välja info, mis ei peegeldu Sinu CV-st ja ära jäta mainimata enda trumbid, mida oled töövestluseks hoidnud. Pea meeles, et kaaskirja abil saad luua tervikliku paketi, mis toob Sinule kindla kutse intervjuule.

 

Kaaskiri võib olla sageli just see, mis toob kindla "jah" intervjuukutsele. Foto: Unsplash.com

Kaaskiri võib olla sageli just see, mis toob kindla “jah” intervjuukutsele. Foto: Unsplash.com

 

3. Ole aus ja isiklik. Miks Sa tahad seda tööd ning mida saad ettevõttele juurde anda?

 

See on eriti oluline siis, kui Sul ei ole veel sarnast tööalast kogemust, kuid see on Sinu hobi või unistus, kuhu soovid jõuda – kirjuta sellest! Kui oled tutvunud ettevõtte profiiliga lähemalt, siis mõtle sellele, mida sooviksid Sina selles valdkonnas muuta, arendada – mõtle suurelt ja edasta enda visioon ka kaaskirjas.

 

4. Ära üle paku, suurustlemine ja/või tööandja taevani kiitimine ei too mõistlikku tulemust.

 

Ole enda kaaskirjas siiras. See on küll Sinu võimalus näidata, kuidas eristud teistest kandidaatidest, ent silmnähtav enese ja tööandja ülekiitmine ei pruugi kõlada loomulikuna.

 

5. Ole korrektne – kirjavead, õige adressaat ja asutus. Kontrolli üle! Kaaskirja vormistuse šnitte leiad internetist.

 

Enne kaaskirja saatmist vaata üle, et Sinu kirjakeel oleks korrektne – juba kirjapilt loob inimese kohta esmamulje. Niisamuti tee kindlaks, et esitad kandidatuuri õige adressaadiga ettevõttele. Eriti oluline on see siis, kui kandideerid mitmesse ettevõttesse samaaegselt.

 

6. Kogu jutt peaks mahtuma ühele A4-le, ent kogu lehte ei tasu äärest ääreni täis kirjutada.

 

Time is money ja personalitöötaja ei pruugi piiratud ajaressursi ja suure kandidaatide hulga tõttu süveneda pikka novelli. Konkreetsus on kaaskirja puhul võtmesõna! Kujutle, et Sul on enne tööintervjuud võimalus esineda ettevõtte personalitöötajale viis minutit – kaaskiri on täpselt see relv, millega saad ennast ettevõttele maha müüa, ent erinevalt esinemisest teed seda kirjapildis.

 

7. Kui kahtled, siis lase heal kaaslasel oma kaaskiri üle vaadata. Kas tema kutsuks Sind tööintervjuule?

 

Haara sõber, pereliige või tuttav, kes vaataks kriitilise ja värske pilguga Sinu kirjatüki üle – see annab tekstile tihtipeale uue lihvi ja viimistluse juurde.

 

8. Kõik tundub soodne, kontrollitud ja oled oma kaaskirja koos CV-ga ära saatnud, tubli!

 

Nüüd pöidlad pihku ja kannatliku meelt. Kui Sind kutsustakse vestlusele, siis võta oma kaaskiri uuesti ette ning loe veelkord enda meele värskendamiseks üle, mis Sa kirja panid.

 

 

Kui avastad, et probleemis peitub kirg ja kires uued võimalused!

Kui keegi oleks mulle minu 20ndates aastates öelnud, et Maris, ühel päeval asud tööle haridusvaldkonnas, oleksin selle mõtte tõenäoliselt kõva häälega välja naernud. Minu jaoks haridus ja selle sees tegutsemine seostus ennekõike ebameeldivate emotsioonidega, sest eliitkoolis „tubli tüdruku“ staatuse hoidmine nõudis oma lõivu. Pidevad õppimisele kulunud öötunnid ja närvisüsteemi laastav õpikeskkond oli miski, mille tahtsin kiiresti unustada. Ometi sai sellest kunagi kogetud ebameeldivusest hiljem minu kirg ja inspiratsioon.

 

Võttis palju aastaid aega enne kui sain aru, et valge rahalaeva tagaajamine ja karjääriredelil tõusmine mind õnnelikuks ei tee. Illusioon õnnevalemist pragunes mõne aastaga pärast laste saamist ja mõistsin, et minu töö ei loo suures plaanis erilist väärtust. Väikses plaanis muidugi. Aitasin müüa ja turundada tooteid ja teenuseid, mis kindlasti tegid kedagi õnnelikuks ning maksumaksja näol olin eeskujulik riigi kodanik. Tasuna sain tunnustust ja motiveerivat palka. Kõlas hästi, aga seda seni, kuni hakkasin enda käest küsima küsimusi: Kas see mida teen on päriselt vajalik? Millist muutust loob ühiskonnas minu praegu tegevus? Kas tegutsen vastutustundlikult? Kas olen päriselt õnnelik?

 

Alati särav Maris Viires

Ebamugavus, mis mind valdas sellel hetkel oli kirjeldamatu. Ma ei teadnud, mida ma päriselt tahan, kuid teadsin, mida ma enam ei taha. Nii mitu aastat pidevalt kõike küsimärgi alla pannes,  jõudsin ühel päeval endalegi üllatava tulemuseni. Mõistsin paljuski läbi sisemise ärrituse ja isikliku visiooni loomise veendumuseni, et valdkond, mis mind kümne küünega enda poole tõmbab, on haridus. Valdkond, mis on pidevalt vaeslapse rollis, sest nii nagu lapsevanemaks olemist, võetakse sageli ka haridust tervikuna ise-enesest mõistetavalt. Paljuski läbi oma laste koolitee olen mõistnud, et saab ka inimväärselt ja mänguliselt õppida ning kahjuks ka näinud, et paljud probleemid, millega ise silmitsi olin, on endiselt veel lahendamata. Mind häiris süsteemi süsteemitus ja inimeste vohav vastutustundetus, mind häiris õpilaste ja õpetajate väsimus ning passiivsus ning mind häiris inimeste ükskõiksus ja koostöö puudumine haridusvaldkonnas tervikuna. Selles kõigest sai ühtäkki minu kirg, mis veenis mind tegema otsust, mida polnud enne kaalunudki. Sellest väikesest otsusest peale on mind igapäevaselt saatnud teadmine, et teen täna õiget asja, sest aitan kaasa terve ja jätkusuutliku inimkonna ja ühiskonna loomisele.

 

Uude valdkonda teeraja rajamine on sihikindel töö, mis algab otsusest ja väikestest sammudest. Täna töötan neljandat aastat Noored Kooli programmi värbamis- ja turundusjuhina aidates haridusse tuua särasilmseid motiveeritud inimesi, kes sarnaselt minule on jõudnud äratundmiseni, et haridus on oluline. Lisaks aitan käivitada uut haridusalgatust „Asendusõpetajate Vahendusprogramm“ ning panustan vabatahtlikuna veel paari organisatsiooni tegevusse, kes samuti edendavad Eesti haridust.

 

Jagan oma lugu, sest ma usun täna, et probleemis peitub lahendus, sest probleemis on kirg. Me ei pööra tavaliselt tähelepanu asjadele, mis meid ükskõikseks jätavad ning keeruline on end motiveerida tegutsema millegi nimel, mis tegelikkuses korda ei lähe. Soovin, et kõik inimesed leiaksid üles oma kire, mistahes valdkonnas see ka paikneb. Ja puhta lehena alustades on kõik võimalused olemas, tuleb vaid teha esimene väike samm.

Noori müügihaisid motiveerivad finantssõltumatus, paindlik tööaeg ja eneseareng

Meedias ja ühiskondlikus arutelus on omajagu kajastamist leidnud noorte tööhõivega seotud teemad. Millised on võimalused noori motiveerida ja kuidas nad ise suhtuvad varakult tööturule sisenemisse? Jätan siinkohal kõrvale suvised malevad, mis annavad samuti noortele hea väljundi ja võimaluse lisaraha teenida, ning vaatlen Viasati noorte müügiinimeste näitel, mis neid motiveerib ning kuidas jagatakse aega töö ja kooli vahel.

 

Meil on kaks müügisuunda – telefonimüük ehk telemarketing ja face-to-face ehk otsemüük. Samuti tegelevad meie klienditeeninduse inimesed paljuski müügitööga. Selle suve seisuga on meil tööl 20 noort, kellel vanust kõigest 17 või 18 aastat, otsemüügi meeskondades aga on lausa 83% töötajatest nooremad kui 25! Enamik neist teeb tööd kas kooli kõrvalt või siis suvisel koolivaheajal. Tallinnas liitusid näiteks otsemüügi meeskonnaga suve hakul korraga kolm klassivenda, et enne abituuriumi algust lisaraha teenida ja kogemusi saada. Neid kõiki motiveeris ka töö liikuv iseloom ja rutiinivabad päevad.

 

Helina, kes esmakursuslasena Tallinnas ärikorraldust õpib, toob esile, et tema jaoks on müügitöö tegemine olnud meeletu eneseareng:  „Müük on mulle õpetanud, kui oluline on järjepidevus ja enesemotivatsioon – võitjad ei loobu ja loobujad ei võida!,” ütleb Helina. Peale enesekindluse kasvatamise ja suhtlemisoskuse arendamise hindab ta võimalust, et sai siduda koolis kohustusliku praktika töötamisega Viasatis.

 

Viasat AS vahva tiim Erna matkal võidutsemas Foto: Viasat AS

 

Hiljuti 18. sünnipäeva tähistanud Linda aga jõudis telemarketingis juba aasta nooremana tiimijuhiks saada. Mis on vajalik, et nii noorelt juhiks tõusta ja ennast kehtestada?

„Minu jaoks enda kehtestamise valem noorelt on olnud lihtne – järjepidavus. Kõik takistused ja ei-d on olnud minu jaoks väljakutsed ja võimalused. Mul on kahju näha, et nii paljud noored hoiavad end tagasi vaid oma vanuse pärast, sest tõde on, et kuigi meil on terve elu ees, peaksime just sellepärast kohe tegutsema, et jõuda veel kaugemale! Kes aeglaselt sõuab, jõuab kaugele kindlasti, kuid kes palju varem sõudma hakkab, jõuab isegi siis kaugemale, kui ta väga aeglaselt sõuab.

Seega kõik, mida noorelt millegi suurema saavutamiseks vaja, ongi enesekindlus, järjepidavus ning usk endasse ja oma eesmärkidesse. Kõik on võimalik, kui me selle võimalikuks mõtleme!” on Linda seisukoht.

 

Klienditeeninduses töötav Anett liitus Viasatiga 11. klassis õppides ja suutis töötamise kõrvalt ka edukalt gümnaasiumi lõpetada. Mis teda motiveeris kahes rollis pingutama? Usun, et alljärgnevat tasub just tööandja vaatevinklist tähele panna:

„Põhiline motivaator oli ikkagi eesmärk teenida endale vaba raha, et olla vanemate rahakotist sõltumatu. Sõbrad ja vanemad hoiatasid küll, et mul tekib ülekoormus, kuid siiski suutsin nii ennast kui ka teisi üllatada. Mida rohkem teed, seda rohkem jõuad! Muidugi pani see mind tüütusse olukorda, tihti pidin loobuma erinevatest üritustest, mis toimusid näiteks reede õhtul, sest kui teistel hakkas nädalavahetus, hakkas minul töönädal. Kuid tuju oli mul alati hea ja see mind ei murdnud, samuti oli minul alati vaba raha, kui teised pidid tegema valikuid rahakotist  sõltudes. Suureks edasiviivaks jõuks olid ka minu imetoredad ja toetavad kolleegid, kes koolis kontrolltööde ja eksamite ajal mulle alati pöidlaid pihus hoidsid. Kuna olin/olen selles seltskonnas kõige noorem, hoiti mind väga ning näiteks kvartali kokkuvõtete ajal toodi mind välja kui särasilmset ja naerusuist – vot see andis hoogu juurde! Samuti loodi mulle ka väga paindlik graafik. Näiteks kui teistel olid tööpäevad kaheksatunnised, siis mina olin vahel õhtuti neli tundi jne, energiat ja motivatsiooni oli lühikeste tööpäevadega rohkem. Et mitte lasta raisku aastaga kogunenud teadmistepagasit ja kogemusi, jätkan Viasatis ka sügisest ülikooli õppima asudes. 

 

Seega, finantsiline sõltumatus, paindlik tööaeg ning uued kogemused ja eneseareng on noorte jaoks tööturule sisenedes paljuski peamised motivaatorid. Olgem tööandjana valmis neile seda pakkuma ja võimalikult paindlikult tegutsema. Võita on kindlasti palju ja edaspidises tööandja brändingus võib olla vägagi väärtuslik, kui  noored edukad inimesed teie ettevõtet hea sõnaga meenutavad!

Sügisene sagimine tööturul: uue töö otsijad küsivad 400 eurot rohkem ja eelistavad töövestlustel käia lõunapauside ajast

 

Uut tööd otsivad inimesed eelistavad töövestlustel käia lõunapauside ajal, selgus tööturu sügistrendide uuringust, mille viis oktoobri esimestel nädalatel läbi CV.ee karjääriarengu kontaktvärav. Viimase 30 päeva jooksul on töökuulutusi sirvinud 35,4% vastanuist (ja lausa 43,7% hetkel töötavatest inimestest) ja uuele tööle hiljuti kandideerinud pea kümnendik vastanuist (7,9 % hetkel tööga hõivatutest). Neljal protsendil (4,4 % vastanuist ja 3,9 hetkel töötavatest inimestest) õnnestus viimase kuu jooksul saada ka uus tööpakkumine.

 

Lõunaapausid majast väljas viivad tihti hoopis töövestlustele. Foto: Unsplash.com

Lõunaapausid majast väljas viivad tihti hoopis töövestlustele. Foto: Unsplash.com

 

CV.ee karjääriarengu kontaktvärava tööturu sügistrendide uuringu andmeil eelistab enamus uut tööd otsivatest inimestest käia töövestlustel päeva esimeses pooles – kas lipsata vestlusele lõunapausi ajal (23,6 %), hilishommikul (22,1 %) või siis varahommikul enne tööpäeva algust (17,6%). Viiendik vastanuist kinnitas, et võiksid uue potentsiaalse tööandjaga kohtuda ka vabal päeval, kohe peale tööpäeva lõppu või päris hilisõhtusel ajal.

 

Praegusel töökohal on rahul 27% uuringu küsimustele vastanud 1632 inimesest, kes kinnitasid, et nad töökuulutusi ei vaata. Hiljuti vahetas töökohta 11,7 % tööga hõivatutest –  8,3 % alustas uue tööandja juures viimase poolaasta sees ja täiendavad 3,4 % viimase 30 päeva sees.

sygistrendid2017-uudiskiri

Uut tööd paneb eelkõige otsima ja esimesel võimalusel vastu võtma parem palk (72,7% vastanuist) ja samuti liigutaks edasi juhul, kui töö oleks huvitavam (35,7 %) või see arendaks (28,6 %). Töövahetuse põhjustest oluliseks sai ka töökoha asukoht – 30% vastanuist vahetaks tööd kohe, kui see oleks kodule lähemal. Keskmiselt töötavad inimesed kodust 6 – 15 km kaugusel.

 

Oma teenitava netopalga sisestas uuringusse 1175 vastajat, kes saavad keskmiselt kätte 800-1100 eurot kuus. Kõige suurem netokuupalk oli CV.ee tööturu kevadtrendide uuringule vastanute hulgas 16 000 euro suurune.

 

Netopalga ootus on uuringutulemuste keskmisele tuginedes aga 1200 – 1500 eurot kätte töökuu eest. Seega võib järeldada, et palgasurve on tööturul jätkuvalt aktuaalne ning tööd vahetades eelistavad inimesed küsida ligi 400 eurot kõrgemat netotöötasu, kui on nende praegune sissetulek praeguses ametis.

 

Naiste teenitav netopalk jääb vahemikku 500 – 1000 eurot ning ootus uuele palgale uues ametis vahemikku 900 – 1500 eurot. Meeste netopalk jäi uuringu tulemustes vahemikku 700 – 1500 eurot ning ootus uuele palgale 1175 – 2000 eurot. Töökoha vahetusele mõtleks viiendik vastanuist ka siis, kui neile pakutaks paremat boonuste või lisatasude teenimise süsteemi.

 

Kõige aktiivsemad töökuulutuste sirvijad on inimesed, kes on oma ametis töötanud enam kui 5 aastat – neist pooled (47 %) on viimase 30 päeva jooksul aktiivselt uut tööd otsinud, kuid siiski suhteliselt tagasihoidlikult kandideerimiseni ka jõudnud (4,1 %), mis näitab, et oma uutesse väljakutsetesse suhtutakse kaalutlevalt.

 

Kõige suuremad kandideerijad on aga inimesed, kes on töötanud oma ametis kuni kolm aastat. Neist 11,6 % astus viimase kuu jooksul konkreetse sammu uue töökoha leidmise suunas.

 

Keskmine vastaja CV.ee uuringus oli 41aastane naine.

Äpp aitab elektritarbimist kontrolli all hoida

Ligi 15 000 inimest jälgib igakuiselt oma elektritarbimist Eesti Energia äpist. Mobiilirakenduse abil saab jälgida ja juhtida oma elektritarbimist tunnipõhiselt. Kahe aastaga on Eesti Energia äppi alla laetud üle 50 000 korra.

 

Eesti Energia energiamüügi juhi Karla Agani sõnul on mobiilirakendus oluline samm nutika kodu poole, mis koostöös kaugloetava elektriarvestiga aitab aru saada, kui palju ja mis ajal päevas elektrit tarbitakse. „Paljude inimeste jaoks on nutitelefon ja mobiilirakendused osa igapäevaelust. Eesti Energia mobiiliäpp annab infot elektrihindade ja tarbimismahtude kohta, mille abil saab paremini planeerida oma elektri tarbimist ning vähendada oma elektriarvet. Äpi kasutajate arv on kiiresti kasvanud ning praeguseks hoiab pea 15 000 Eesti Energia klienti oma kodusel elektrikulul silma peal meie äpiga,“ rääkis Agan.

 

Kui nutiseade on igaljuhul igapäevaselt kasutuses, siis miks mitte kasutada seda enda elektrikulu kontrolli all hoidmiseks? Foto: Eesti Energia

 

Eesti Energia rakenduses on võimalik tunnise täpsusega vaadata tarbitud energia hulka. Näiteks olles mõnel eelneval õhtul sauna teinud, on võimalik tagantjärele hinnata, kui palju kasvas majapidamise energiatarve elektrikerise töötamise ajal. Äpis kuvatavad järgmise päeva elektri börsihinnad aitavad kasutajal oma harjumusi muuta, ajatades näiteks kodumasinad tööle siis, kui energia hind on kõige soodsam.

 

Eesti Energia äpi kasutajate hulgas läbi viidud uuringu kohaselt kasutatakse mobiilirakendust rohkemaks kui vaid kokkuhoiukohtade otsinguks. „Elekter ei ole tasuta – rakendus innustab otsima energiasäästuks võimalusi. Näiteks uue kodutehnika ostu puhul tegema energiasäästlikumat valikut ning asendama senised valgusallikad LED-valgustitega. Eesti Energia äpp ei ole ainult noortele tehnoloogiafännidele, statistika näitab, et kasutajaid on igas vanusegrupis. Usun, et lähiaastatel see teadlikkus aina kasvab ning inimeste tarbimisharjumused muutuvad veel energiasäästlikumaks,“ sõnas Agan.

 

Kasutajate hinnangul tekib elektri kulu ja hinda jälgides omamoodi hasart ning automaatselt hakatakse otsima võimalusi tarbimise planeerimiseks. Mida suurem leibkond ja elamine, seda käegakatsutavam on säästliku tarbimise mõttelaadi tulemus.

 

Teeme julgemaid kannapöördeid karjääris!

“Kui traditsiooniliselt on karjäär olnud lineaarne ehk see, kes suutis, sammus astmeid pidi muudkui ülespoole, siis moodsam karjäärimudel sisaldab endas mitmeid kannapöördeid,” selgitab karjääriarengu kontaktvärava CV.ee juht Baltikumis Agu Vahur.

 

“Moodsas maailmas on aktsepteeritav ka väikeste mõttepauside tegemine karjääris, mis pole traditsiooniliselt pereisadele olnud justkui lubatud,” räägib Agu Vahur. “Paljud pintsaklipslaste põlvkonnast pärit agarad juhid usuvad seda ka täna ja praegu – perepea ja toitja vaadaku aga ettepoole ning ärgu mõelgu nii palju oma muudest huvidest või hobidest.”

 

CV.ee

CV.ee Baltikumi juht Agu Vahur

Samas on Vahuri sõnul karjääripöörded vajalikud, et katsetada uusi võimalusi, proovida kättesaamatumaid väljakutseid ja panna end ka isiksusena proovile.

 

“Isegi allavahetused ehk ing­lise keeles downshifting’ud  tulevad inimeste karjääriredelil kasuks, sest see avardab maailmapilti ja annab ka iseendast terviklikuma ja usutavama ülevaate.”

 

Vahuri sõnul on moodsas maailmas karjääri planeerimise eesmärk sobitada kokku töö, pere ja “see kolmas asi”, milleks on tihtilugu kirge tekitav hobi või hinge-lähedane seltskondlik tegevus.  Iga selline lisa­tegevus ja uus kontakt elus on järjest enam oluline just põhjusel, et tulevikus oleks rohkem valikuvõimalusi teha vajalikke muudatusi karjääris ja elus. “Elu ega suhted ei seisne Vahuri sõnul ainuüksi töös, vaid igapäevases mõistlikus tervikus, mis tekitab rahulolu ja turvalisust.”

 

Agu Vahur nimetab neli olulist reeglit, mida võiks karjääri planee­rimisel ka pereisad silmas pidada.

 

“Karjääri algfaasis tuleb kiiresti tegutseda ja pingutada,” soovitab ta neile noormeestele ja noortele isadele, kes veel oma karjäärirede­lit otsivad. “Nii jõuab kiiresti kindlamale pinnale, muutudes tööturul nõutud professionaaliks omas valdkonnas. See võimaldab aga juba ise teha valikuid, mitte olla sõltuv ainult teiste poolt ette antud või teh­tavatest valikutest ja otsustest.”

 

Samuti soovitab mees panna rõhku rahvusvahelistele kogemustele, sest maailm ei piirdu Eestiga ja enamik äridest käib ikka üle piiride. “Iga etapp karjääris peab ette valmistama järgmiste võima­luste avanemist,” julgustab ta. “Kui töö ise ei arenda, siis tuleks töö kõrvalt enesearendamisega ikkagi tegeleda. Miks mitte osaleda vabatahtlikuna erinevates projektides, kust saab ka kasulikke kontakte.”

 

Ka pensionieelsele “mugavale, aga sisukale” tööle tasub Vahuri sõnul mõelda aegsasti ja seda teadlikult ette planeerida. “Näiteks omandada uus haridus või luua põhi oma elustiili-ettevõtlusele. See nõuab aega.”

Eestlased armastavad puhkuse ajal tööd teha

Septembris läbi viidud uuringust selgus, et enam kui pooled tööinimestest puhkasid Eestis ning kolmandik suvel puhanuist pidid ühel või teisel viisil tegelema puhkuse ajal siiski ka tööasjadega.

 

CV.ee karjääriarengu kontaktvärav koostöös TahanPuhata.ee puhkuseportaaliga viis septembris läbi Eestlaste puhkuseharjumuste uuringu. Uuringus osales 1204 nimest.

 

Oma puhkuse jagas Eesti ja piiritaguse ajaveetmise vahel 34,5  protsenti vastanuist. Ainult välisreisi kasuks otsustas 14,1 protsenti suvel puhanuist. Viimastel kuudel ei puhanud viiendik (18,7  protsenti) tööealisest elanikkonnast – neid ootavad ilmselt talvised puhkusemõnud kas mõnes soojas kliimavöötmes, spaades või lumistel mäetippudel alles ees.

 

Puhkuse ajal vastas aga tööalastele telefonikõnedele 18,9  protsenti puhanuist; arvuti võttis aga puhkusele tööasjade ajamiseks kaasa 13,4  protsenti töötajaist.

 

Paaril korral pidi puhkuse ajal ka töölt läbi käima ja seal tööasjadega tegelema tervelt 6,9  protsenti puhkajaist. Aktiivselt tööasjadesse sekkumise tõttu sai korraline puhkus rikutud 2  protsendil küsitlusele vastajatest ning 1,7  protsendil katkestati puhkus kriitiliste töökohustuste tõttu.

 

Nii mõnegi eestlase puhkuseplaanid on saanud rikutud pakiliste töötegemiste tõttu. Foto: Unsplash

 

Puhkuselt tagasi tööle naastes tundis end täiesti puhanuna 29,5  protsenti küsitluses osalenutest. Enam kui pooled (51,1 protsenti) tundsid, et nad on puhanud vaid osaliselt. Pea viiendik (19,4  protsenti) vastanuist tunnistas, et nad ei tundnud end peale puhkust puhanuna.

 

Kõige tavapärasemaks suvepuhkuse perioodiks oli alla 1nädalane puhkus (28,2 protsenti vastanuist), millele järgnes kohe korralik 2nädalane puhkus (27,3 protsenti). Viiendik puhanuist tegi seda suvel vaid nädala jagu (22,3  protsenti). Kümnendik (9,9  protsenti) näuti suve tervelt neli nädalat jutti. Kõige vähem levinuks osutusid 3nädalased puhkused (8,1  protsenti) ja pikemad kui kuuajased puhkused, mida lubas endale 4,1  protsenti puhanuist.

 

Ühe- või mitmepäevase lühireisi võtsid ette pea pooled suvel puhanuist (45,7  protsenti), sellele järgnes mõnus kodune puhkus (38,9 protsenti) ja pikem puhkusereis (35,9  protsenti). Aktiivselt ja sportlikult veetis puhkuse 11,3  protsenti vastanuist ning turismitalude võlu käis nautimas 8  protsenti.

 

Looduses puhkamist eelistas pea kolmandik puhkajaist (27,1  protsenti), ekskursioone sisaldaval reisil käis 15,5  protsenti neist vastajaist, kes endale puhkust lubada said. Vähem vastajaist tegi puhkuse ajal majapidamistöid (13,6  protsenti) või nautis muul viisil kultuuripuhkust (13  protsenti).

 

Küsitlusele vastanuist 81,8  protsenti olid naised ja 18,2  protsenti mehed. Kõige suurem vastajaskond (28,5  protsenti) olid 45-54aastased, neile järgnesid vanemad kui 55aastased (24,2  protsenti vastanuist) ja 35-44aastased (19,4 protsenti).

Ettevõtete edulood tuginevad ikka inimestele

Rain Resmeldt Uusen
CV-Online Estonia turunduse ja meediasuhtluse juht

 

Kuigi ettevõtted tähendavad paljuski äriideid ja -riske, keerulisi lepinguid, põhjalikke eelarveid, finantssüsteeme ja ohtralt muid ettevõtte-spetsiifilisi tegevusi, on iga ettevõtte keskmes ikkagi inimesed oma elude, uskumuste ja lootustega. Ettevõtte edu sõltub juhist kui inimesest, aga ka sellest, kuidas iga töötaja isiksusena ettevõttesse panustab ja teistega koostööd teha saab ja soovib. Seetõttu tuleb värbamise põhimõtted ettevõttes läbi kaaluda ja paika loksutada võimalikult varakult ning kõigile mõistetavalt – kuidas rikastab inimeste elusid minu ettevõte?

 

Seoseid inimeste valimise ja teadliku juhtimise ning äriedu vahel võib leida ettevõtluse igas etapis ja protsessis. Ettevõtte juht on isiksus, kes toob kaasa oma elukombed, uskumused ja mured ning rõõmud. Iga töötaja, kes aitab ettevõte teenust või toodet turule viia, on inimene oma isiklike soovide, vajaduste ja lootustega tulevikule. Samuti on inimesed kõik kliendid ja koostööpartnerid. Miks seda on aga oluline teadvustada?CV-Online’i värbamiskonsultandid puutuvad iganädalaselt kokku kümnete värbamisväljakutsetega, et peilida suure hulga inimeste hulgast ettevõtetesse õigeid töökäsi ja -päid tegema sobivat tööd innuga ning pühendunult. Ja nad on märganud, et aina enam otsustavad inimesed just nende ettevõtete kasuks, kus töö- ja suhtluskultuur on inimeste vajadustega arvestav ning paindlik töövõimaluste suhtes.
 CV-Online’i värbamisspetsialist Reili Purkas soovitab töötajate leidmisel keskenduda pigem pehmetele väärtustele ja paindlikkuse võimaldamisele.

Millises ettevõttes sooviksin ise töötada?

 

CV-Online Estonia värbamisspetsialist Reili Purkas

CV-Online Estonia värbamisspetsialist Reili Purkas

Ettevõtete töö, kaup, teenused ja müügi- ning tootmisprotsessid on kõik väga erinevad ja üldistusi teha on siin pea võimatu. Samas kehtib viimse kui ettevõtte puhul üks kuldreegel – seal töötavatel inimestel peab hommikul ärgates olema sisemine soov ja säde end voodist üles ja uksest välja ajada, et minna tööle. Tööl käimine peab nende elu kuidagi rikastama ja järjest enam otsitakse kuupalga kõrvale ka midagi enamat – ettevõtte kultuuri (omavaheline suhtlemine, ühised tegevused, hobide toetamine), võimalusi täiendavaks arenguks, uusi väljakutseid ja särtsu.

„Kui kohe ettevõtluse algfaasis on vajalik palgata töötajaid, siis juba enne ettevõtluse alustamist tasuks mõelda läbi, kas ja kuidas on võimalik ettevõtte tegutsemispiirkonnast inimesi leida,“ selgitab CV-Online’i värbamisspetsialist Reili Purkas. „Alustavad ettevõtted on tööotsija jaoks riskantsemad ning piirkondades, kus tööpakkujate valik on lai, ei pruugi uue ettevõtte pakkumine soovitud inimestele silma jäädagi. Seega tuleb kuidagi eristuda.“

Nii soovitab Purkas oma värbamiskogemustele tuginedes keskenduda töötajate leidmisel pigem pehmetele väärtustele ja paindlikkuse võimaldamisele. CV-Online’i kevadine uuring kinnitas, et kolmandik töötajatest soovib alaliselt või vahelduseks töötada kodust – kui tööiseloom seda võimaldab, siis miks mitte arvestada kaugtöö kultuuri juurutamisega juba kohe ettevõtet luues. „Parim töökoht kodukontori-sõpradele!“ võiks näiteks olla sinu ettevõtte hüüdlause uute töötajate värbamisel. „Muuda maailma paremaks, tehes tööd sulle sobivatel kellaaegadel,“ võiks olla üleskutse sellistes ettevõtetes, mille töö sisuks ei ole kellast kellani teenindus, vaid loominguline töö.

 

„Olenevalt ettevõtte spetsiifikast on võimalik võib olla pakkuda osalist tööaega, pärast kooli tööd, kodus töötamise võimalust,“ nimetab Reili Purkas valikuvõimalusi, kuidas olla värbamisturul töötajatele enam avatud ja neid ligi meelitada vajaduspõhiselt. „Suurettevõtete stamp-pakkumistega nagu “stabiilne töösuhe”, “hea palk”, “kaasaegsed töövahendid ja meeldiv töökeskkond” ning “ühisüritused ja toredad töökaaslased” pole alustaval ettevõtjal ilmselt võimalik kohe võistelda, sest määramatust on veel liiga palju ning kõige kaasaegsemat tehnikat tihti ei suudeta kohe soetada,“ selgitab ta, et sellisel juhul peabki olema ettevõtte töökultuuri ja värbamissõnumite ülesehitamisel avatum, loomingulisem ja julgem. „Alustaval ettevõtjal on alati lihtsam pakkuda töötajale suuremat otsustamisvabadust ning võimalust oma häid ideid realiseerida.“

 

Väga oluline on mõelda läbi värbamise protsess -

Väga oluline on mõelda läbi värbamise protsess – kuidas kandidaadiga suhelda, milliseid kandideerimisvoore peab ta läbima, olgu selleks videointervjuu või praktilise simulatsiooni lahendus. Foto: Unsplash

Ole paindlik ja mõtle ka tulevikule

 

Alustav ettevõtja peab arvestama tööturul valitseva reaalsusega ning mõistma, et enamasti pole võimalik värvata ideaaltöötajat, kes oskaks kolme keelt, finantsjuhtimist ning teeks ära ka tootmistöö ning õhtuse koristamise. „Sellised inimesed on enamasti ise juba ettevõtjad, seega tuleb oma nõudmistega alustada madalamalt ning pakkuda perspektiivikale töötajale arenguvõimalust,“ soovitab Reili Purkas olla realistlik, aga optimistlik. „Uut kolleegi ise koolitades ning vastavalt tema tugevustele ühele või teisele positsioonile n-ö järelkasvuks planeerides lood tugeva motivatsioonisüsteemi ja töötaja hakkab väärtustama nii saadud kogemusi kui ka ettevõtet – nii on suurem tõenäosus, et ta ei tahagi saadud teadmistega kohe edasi liikuda, vaid näiteks asuda ettevõtte kasvades koolitama hoopis järgmisi kolleege. Inimesed soovivad mõista ja tunda, et neil on väärtus ettevõtte silmis.“

Purkase sõnul ei saa näiteks tootmisettevõtetes pakkuda küll nii palju vabadust, aga saab värbamispõhimõtteid üles ehitada paindlikkusele. „Kui toodad näiteks hetkel väga populaarseid marjarulle, siis ei saa sa seda teha küll kodus, vaid pead minema veterinaar- ja toiduameti heakskiidetud ruumidesse, kuid tavapärase 8–17ni tööpäeva asemel saaksid pakkuda võib-olla hoopis osalist tööaega 15–19ni kahele inimesele, kes õpivad päevasel ajal kutsekoolis näiteks toidutehnoloogiat, aga võivad olla ettevõtte kasvades sinu tulevased tootmis- või ekspordijuhid.“

Tulemuslikku värbamist planeerides soovitavad CV-Online’i värbamis­spetsialistid leida mõistlik tasakaal palgataseme, esitatud nõudmiste ja paindlikkuse võimaldamise vahel ja pakkuda juurde ka vau-emotsiooni, mille kaudu jääks teiste hulgast ettevõte silma.

Tulemuslikkuse all pole siinkohal mõeldud pelgalt kellegi tööle saamist, vaid sedagi, et tööle palgatud inimene näeb end osana ettevõttest ja mõistab, millist panust saab ta oma töö kaudu ettevõtte äritulemustele anda ja kuidas isiksusena ettevõtte tulemusi ning igapäevast töökultuuri rikastada.
CV-Online’i kevadine uuring näitas, et peaaegu pooled tööturul hõivatud inimestest on otsinud endale aktiivselt uusi väljakutseid ja kaaluvad töökoha vahetamist, et jõuda töö- ja isikliku elu parema tasakaaluni. Nende motivatsioon liituda just sinu ettevõttega toitub võimalustest planeerida oma tööaega ise, saada suuremat vastutust ning panustada end suurte ja põnevate eesmärkide teostamisel.

Töötajale palgapakkumist tehes mõtle järele, millise palga eest oleksid ise nõus seda tööd tegema ja millised on need argumendid, miks just sellist töötasu maksta. Kuna töötuse määr on väike, pole tööandjad tööturul enam jõupositsioonil, vaid võrdsed partnerid läbirääkimiste laua taga.

Võimalused värvata just praegu oma alustavasse ettevõttesse häid inimesi on avarad, aga kogu värbamistööd ei tasu ainiti enda õlule võtta, kui ettevõte vajab ka juhtimist. Küsi ikka vajadusel nõu ja abi ka.

Allikas: CV-Online Estonia, värbajate kogemused ja uuringute tulemused