Sobiva töötaja otsinguil: kuus nippi tulemuslikuks värbamiseks andmebaasiotsingu teel

Ei ole saladus ega ka uudis, et tulemuslikuks värbamiseks peab rakendama enamat kui lihtsalt kena väljanägemisega töökuulutus. 2017. aasta märtsikuus CV-Online’i tehtud uuringu tulemusena otsis viimase 30 päeva jooksul aktiivselt tööd 43% tööealisest elanikkonnast, kellest ainult viiendik jõudis kandideerimisotsuseni. Üha enam panevad inimesi uut ja arendavamat tööd otsima ootus kõrgemale töötasule ning ihalus uue väljakutse järele. Tööandja võimuses on käia eeltoodud trendidega kaasas ja vastavalt nendele kavandada enda värbamistegevus võimalikult tulemuslikult. Tööriistu tulemuslikuks värbamiseks on aga mitmeid ja nende oskuslik kasutamine on omaette meistriklass.

 

CV.ee värbamisjuht Maris Martin

Tulemusliku värbamise tööriistakasti üheks töövahendiks on andmebaasiotsing, mis on võimas instrument, kui ettevõte soovib kandidaati väga konkreetsest valdkonnast või organisatsioonist. Andmebaasiotsing on kasulik lahendus just sellisel juhul, kui soovite leida kandidaate, kes vastavad täpselt teie ettevõtte kriteeriumitele. Sellise otsingu teel aitab personaliagentuur jõuda ettevõttel soovitud inimesteni, kes ei ole praegu tööturul aktiivsed, ent kellele võib julgelt otsepakkumisi teha. CV-Online’i värbamisjuht Maris Martin jagab tööandjale kuus nippi selleks, et andmebaasiotsing oleks tõeliselt tulemuslik.

 

1. Esmalt mõelge läbi kõik kriteeriumid, millele teie potentsiaalne töötaja võiks vastata. Milline on tema hariduskäik, töökogemused, soovitud töö asukoht ja muud tingimused. Nii vähendate töötaja otsinguil sobimatute kandidaatide hulka. Kui tulemuseks on eeltoodud kriteeriumitega siiski rohkearvuline inimeste hulk, proovige sisestada mõnda kriteeriumit, mis on teile vähemoluline, aga siiski kasuks tulev tingimus.

 

2. Avastage ja kasutage julgelt märksõnaotsingut. Märksõnadena saab kasutada nii sobiva taustaga ettevõtete nimesid, teie ettevõtte tegevusvaldkonna märksõnu, tootenimetusi kui ka muid tunnussõnu.

 

3. Kui teie tulemus on kriteerumite lisamise tagajärjel vastupidiselt nullilähedane, siis lähenege loomingulisemalt ja laiendage otsingut julgemalt. Proovige kasutada asukohajärgset kriteeriumit ja ainult mõnda märksõna, mille abil võite leida just sobivad kandidaadid.

 

4. Mõelge läbi enda ettevõtte tublide töötajate taust. Analüüsige ja mõtestage lahti enda usinate töötajate tausta (läbitud haridustee, eelnevad töökogemused ja muu). Nii leiate ka õigeid märksõnu, mille teel uusi sobivaid kandidaate leida.

 

5. Kui andmebaasiotsingu tulemus on käes, siis kasutage avalike CV-de korral julgesti ka kandidaatidele helistamise võimalusi. Pea meeles, kui te ise ei helista heale kandidaadile, siis teeb seda keegi teine!

 

6. Kui kasutate kandidaadile kandideerimisest märku andes e-kirja võlusid, siis tehke seda oskuslikult – olge otsepakkumist tehes oma e-mailis positiivne ja eristuv. Arvestage sellega, et sarnaseid e-kirju saab kandidaat tõenäoliselt veelgi. Seega mõelge läbi, mis paneks teid ennast tööpakkumisele vastama ja kuidas kandidaadile atraktiivne tunduda.

 

Maris Martini lisasoovitus kõlab järgmiselt: „Kui saate eitavaid vastuseid või mõni kandidaat jätab vastamata, siis ärge heitke meelt. Proovige kontakti saanutelt uurida ka tagasisidet, mis võimaldab teil järgmises kõnes, e-kirjas või tööpakkumises midagi muuta ja täiendada, et olla värbamistegevuses tulemuslikum.“

Vanus ei ole puue – kehtib ka tööturul!

Tööandja brändingu agentuuri Instar EBC ja CV-Online Estonia koostöö-uuringule põhinevalt 73% vastajatest töötasid uue tööotsingu hetkel. Sellele järgnevalt jõudis kandideerimisprotsessini nendest vaid 15% inimestest. Faktoreid, miks inimesed ei astu otsustavat sammu on kindlasti rohkem, kui üks.  Üheks takistuseks võib pidada kasvavat vanusenumbrit, mis võib tekitada hirmu, nähes paljude ettevõtete orienteeritust noorte spetsialistide värbamisele.

 

Tööle asumiseks on nõutud töökogemus, ent pikk töökogemus annab tööandjale märguande ka kandideerija kõrgemast vanusenumbrist, mistõttu langeb valik tihtipeale ikkagi nooremapoolsetele, kel kogemust puudu. Teisalt ei ole tööpakkumiste kuulutuste sisu see, mis potentsiaalsele kandideerijale piiri seavad, vaid tihtipeale piiravad meid enese mõtted. Sellest tulenevalt ei ole antud hirm vanusenumbri ees ainult kandideerijal, vaid ka tööandjal. Öeldakse, et vanus ei ole puue. Vahel võib 20-aastane noor kogeda väsimust, elutüdimust, mille kõrval vanem inimene kogeb elurõõmu, ambitsiooni ja motivatsiooni, mis võikski ka tööandjale kõige olulisem olla – et töö saaks tehtud õige inimese poolt.

 

Vaid 15% tervelt 73%-st tööd otsinud inimestest astusid sammu ning reaalselt kandideerisid pärast tööotsingu protsessi. 

 

Tihtipeale võivad ka nooremaealised olla väsinumad kui vanemate põlvkondade esindajad. Kui paljusid potentsiaalikaid ja märkimisväärse töökogemusega inimesi jätavad ettevõtted pelgalt vanusenumbri tõttu ukse taha? Foto: StockSnap

 

 

Tööotsijale: millised on 5 sammu, et vabaneda mõttelistest piiridest tööturule sisenemisel või uute väljakutsete vastu võtmisel?

 

Ettevõtluskõrgkooli Mainor lektor, raamatu “Vabaduse hirmutav võimalus” autor, ettevõtja ja 4 aastat inspiratsiooniblogi pidanud Elari Tamm jagas mõtteid CV-Online’i #töövahetusraadio saates:

 

1. Tee alustav samm – motivatsioon kasvab tegutsedes. Keegi ei alusta midagi täiuslikult, seega kõige olulisem on julgus astuda mugavustsoonist samm väljapoole.

 

2. Mõista, et me kõik oleme inimesed. Ebaõnnestumine on inimlik ning tõenäoliselt ei suuda me ükski eksimustest ennast kunagi lõplikult ‘päästa’, mida ei olegi vaja teha, vaid tuleb omaks võtta.

 

3. Alusta sellega, mis on Sinule tähtis. Sea prioriteete, tööta nende eesmärkide nimel, mis on sulle tõeliselt olulised ning panusta energiat just sinna. Tee seda, mille jaoks Sa põled – tegevusala, milleks sa loodud oled.

 

4. Vaata oma tegevuste tahatuppa. Analüüsi enda praeguseid tegemisi, harjumusi. Vajadusel korrigeeri seda mustrit, mida iseendale räägid.

 

5. Lõpeta enda võrdlemine teistega. Näe pikka perspektiivi ning proovi ennast paigutada õpipoisi kingadesse ka vanemas eas. Kõigil on võimalik ennast arendada. Seejuures on oluline pidada meeles, et iga amatööri selja taga on palju libastumisi, eksimusi, millele järgnevad tõusuteed.

 

Tööandjale: millised on 5 sammu, et vabaneda vanuselistest piiridest ettevõtte värbamistegevuses?

 

Küsisime Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi esinaiselt Iris Pettailt, mida tema peab tööandja viie sammuliseks teekonnaks:

 

1. Teadvustage endale, et aeg on küps ka vanemate inimeste (50+, 60+, 70+) värbamiseks. Vanemaealiste värbamist ei maksa karta – varem või hiljem tulevad nad tööturule. Seda seetõttu, et 2040. aastaks on Eestis, aga ka mujal Euroopas peaaegu pool kogu rahvastikust ja ka pool tööealistest üle 50-aastased. Seega, mida varem alustate, seda parem.

 

2. Tõmmakem kriips eelarvamustele ja stereotüüpidele. Kui Teie ettevõttes suhtutakse eri vanuses inimestesse erinevalt, võib see lõppkokkuvõttes saada Teie ettevõttele saatuslikuks.

 

3. Õppige väärtustama vanemaealist tööjõudu. Teadke, kuidas vanemaealisi oma ettevõtte jaoks kõige paremal viisil rakendada. Küps iga ei tähenda vanadusnõtrust, see on pigem vanus, mille puhul on kogutud piisavalt elutarkust ja –kogemust, kuid ollakse veel täies elujõus ja enamasti ka oma teadmiste ja oskuste tipus.

 

4. Mõelge läbi, kas teie ettevõte on piisavalt atraktiivne, sõbralik ja usaldusväärne vanemaealistele. Mida peaksite rohkem rõhutama ja esile tooma, et tuua enda ettevõttesse potentsiaalikaid vanemaealisi?

 

5. Nähke vanemaealistes uut võimalust oma ettevõtte jaoks. Olge loomingulised ja ärge unsutage pakkuda vanemaealistele ka enesetäiendamise, arengu- ja karjäärivõimalusi.

 

Inspiratsiooniblogija ja ettevõtja Elari Tamme #töövahetusraadio värvikaid ja häid mõtteid saad kuulata siit:

 

 

Inspireeriv: oma ala professionaal Anne Muldme teekond ettevõttest tööturule

Tööturul olemine ei ole lihttöölise üksikmure. Turundusproff, oma ala spetsialist Anne Muldme töötas pikki aastaid praegu Telia nime all tegutseva ning endise EMT/Elion telekommunikatsiooni ettevõtte turundusjuhina. Anne inspireeriv lugu paneb mõistma, et tööturul olemine ei ole lihttöölise üksikmure ning võib mingil hetkel tabada ootamatult ka tipus tegutsevaid professionaale, kes on aastaid oma tööd pühendunult ka hästi teinud. Kuidas jõuda pikaaegsest karjäärist uute väljakutseteni? Alati särav Anne külastas 29. juunil CV-Online’i Töövahetusraadiot ning oma vaadet lisas ka CV-Online’i pikaaegne karjäärispetsialist Ivika Born.

 

Oma ala professionaal Anne Muldme oli äsja puhkuselt töölaua taha tagasi tulnud, ent ideed ja mõttevälgatused vaadata uues suunas tekkisid juba varasemalt. Ettevõttesisesed struktuurimuudatused andsid võimaluse teha Annel valiku, mis tõi ta tööturule. Millised tunded tabavad inimest, kes leiab end pärast pikaaegset töösuhet tööturult? Anne tõdeb: “Enese leidmine tööturult paneb esmalt proovile inimese enesekindluse ning sotsiaalse küpsuse, ent see võimaldab puhata ja leida ennast uuesti.” Umbes nädalake hiljem, pärast töösuhte lõpetamist, küsis Anne enda käest: “Mida ma peaksin enda jaoks enne suurt suve ära tegema?” Vastus iseendale kõlas järgnevalt: “Looma enda profiili, jätma endast jälje, ent liiga rutakalt uue ratta peale ei ole ka vaja minna.” Seejuures tunnistab Anne: “Selleks, et põnev väljakutse Sinuni jõuaks, tuleb ikkagi vaeva näha, olenemata millisel positsioonil Sa oled tegus olnud.” Karjäärispetsialist Ivika Born on aidanud paljudel tööturuga silmitsi seisnud inimestel leida ennast taas, millest tulenevalt teeb kokkuvõtte enda poolt kogutud kogemustest: “Kui inimene on kaotanud oma töö, siis see võib mõjuda, justkui oleks kaotanud mõne lähedase. Kui see tuleb ootamatult, siis võib inimene läbida sarnased etapid, mis lähedase inimese kaotamisel: šoki faas, eitamise faas. Anne puhul on tegemist inspireeriva ideaaliga – tema rahulik meel ning värskendav suhtumine on kõige parem viis, kuidas kohaneda tööturul pärast pikaajalist töösuhet. 

Inspireeriv oma ala professionaal, turundusguru Anne Muldme

 

Kas Anne on mõelnud ka karjääripöördele? Anne jagab telgitaguseid, et enda algse muusikaalase hariduse järgselt võiks ta tegutseda muusikaõpetaja või koguni dirigendina. Anne jagab säravat mõtet: “Kõige õnnelikumad pöörded on need, mis ei ole vastassuunas, vaid profiili laiendavad.” Siinkohal peab Anne silmas seda, et tuleb proovida kombineerida erinevaid valdkondi ning avada endale ka neid valdkondi, mis saaksid toetada Sinu üldist karjäärisuunda. Mitme valdkonna kombineerimine laiendab oluliselt ka profiili ja see annab rohkem ning paremaid võimalusi kätte. Turundusproff Anne aga omandas äsja Tallinna Tehnikaülikoolis tehnikateaduste magistrikraadi. Kui mõelda uutele, täiendavatele valikutele ka haridusteel, siis tunnistab Anne, et infotehnoloogia on universaalne valdkond, milleta ei löö ka turundus läbi.

 

 

10 soovitust Anne Muldme ja Ivika Borni poolt: kuidas end tööturul ülesehitada ning kuidas aktsepteerida uusi väljakutseid?

 

 

1. Tee ennast kuuldavaks ja nähtavaks. Esmalt vaata üle enda sotsiaalvõrgustik – alati võib olla Sinu tutvusringkonnas keegi, kes teab just Sinule kasulikku kontaktisikut. Teisalt, vaata üle enda kandideerimisdokumendid ning loo profiilid suurematesse värbamisportaalidesse. Pea meeles, et mida kõrgemal positsioonil Sa oled tegutsenud, seda kitsamaks läheb Sinu ring ka tööturul uusi karjäärivõimalusi otsides.

 

2. Ei tasu jääda ootama seda ühte õiget ja ideaalset tööpakkumist. Paljud tööpakkumised ei pruugi jõuda avalikkuse ette, mistõttu tuleb ka ise teha samm ning jälgida ettevõtete tegevust tööturul.

 

3. Mõtle läbi, mida Sa soovid eelnevast töökogemusest kaasa võtta ja mida ei soovi. Sellest tulenevalt, millised tegevused Sa tulevikus välistad ning milliseid tegevusi soovid kindlasti jätkata.  Siinkohal tuleb vaadata endasse, teha analüüsimist ning selgitada välja enda tugevused ja nõrkused.

 

4. Isegi, kui sul on praegu töökoht, siis hoia enda CV värskena. Vaata oma profiili üle ka siis, kui Sa ei ole tööturul aktiivne. Tasub ka enda käest küsida: “Kas minu praegune profiil on täielik?” ning mõelda läbi, millises suunas sooviksid enda profiili arendada.

 

5. Ole endaga aus ning vasta küsimusele: “Kas ma olen enda praeguse töökohaga rahul?” Kas olemasolev töökoht pakub neid võimalusi, mille järgi parasjagu soov ning vajadus on? Kui vastus on eitav, siis tuleb eesolevaid ning järgnevaid punkte hoolega arvesse võtta ning hakata vastavalt tegutsema.

 

Iga sulgunud uks annab Sulle ette lõputult uusi valikuid, kui vaid suudad neid märgata! Foto: Unsplash

 

6. Pea meeles, et kõige õnnelikum oled sa siis, kui suudad võtta juhtimise enda kätte selle üle, mis Sinu tööelus toimub. Kui tunned, et ohjad on Sinu käest kadumas, siis võta kinni Anne Muldme soovitusest ning kasuta aeg-ajalt karjäärinõustamise võimalust – tee endale reaalsuskontroll kas või korra aastas.

 

7. Spontaansus võib avada niisamuti uusi uksi. Kui Sinu teele tuleb tööpakkumine, kus töötingimused võiksid Sind õnnelikuks teha, siis haara võimalusest kinni!

 

8. Teinekord ei pea otsima tööd kui ametikohta. Selle asemel hoia hoopis ettevõtel silma peal ning loo õigeid kontakte. Muidugi on töökohal olles seda keerukam teha, kui tööturul olles, ent seda saab ka varjamatult teha: lugeda ettevõtete esindajate persoonilugusid ning vaadata, kuidas see Sind inspireerib. Pea meeles, et seda kõike saab teha ka siis, kui oled täiesti õnnelikus tööelus.

 

9. Mõtle suuremalt ja laiemalt ka enda karjäärivalikuid tehes. Laienda ja kombineeri enda seniseid oskuseid ja mõtteid uutest valdkondadest – see võib avada Sulle omakorda rohkem võimalusi tööturul.

 

10. Lõppude lõpuks: unista suurelt! Nii tulevad Sinuni ka õiged väljakutsed, mis võivad viia uue karjääriteeni Sinu elus.

 

#Töövahetusraadio saateosa koos Anne Muldmega saad kuulata siit:

Kas IT-kirjaoskus on võimalik saada suvega selgeks kui ABC?

Ei ole saladus, et maailm on liikumas digitaliseerituse ja üha kiiremini toimiva automatiseerituse suunas. Pea kõik töövaldkonnad puutuvad vähemal või rohkemal määral kokku tehnoloogiaga, IT-lahendustega. Ent üha enam avastavad seni digitaalmaailmast eemal olnud töötajad ja tööotsijad, et ka nendeni on jõudmas esimesed kokkupuuted seonduvalt IT-kirjakeelega. Paljud senised tööülesanded automatiseeruvad, ent ka selleks on vaja probleemide välja selgitamiseks inimese kätt juurde. Iseseisvale õppele sooviks IT-kirjaoskamatu suure tõenäosusega koheselt kriipsu tõmmata selle pealtnäha keeruka toimimise tõttu. Ettevõtte seisukohast nõuab see niisamuti lisaressurssi ja töötaja aeganõudvat IT-alast väljaõpet nullist. Teisalt eeldatakse, et koolipingist peagi tööturule astuvad IT-ajastul üles kasvanud Z-generatsiooni noortel on vastavaid tehnoloogilisi oskusi, sealhulgas baaskirjaoskus, mis ei ole aga suuremas plaanis kivisse raiutud ning tõene.

 

Kokkupuude IT-kirjaoskusega tabab suuremal või vähemal määral meid kõiki – see on vaid aja küsimus. Foto: Unsplash

 

3 viisi, kuidas omandada baastasemel IT-kirjaoskus kergesti juba sügiseks:

 

1. Üheks tarkvara tööriistaks on Cody, mis võimaldab lihtsasti ja kiirelt õppida selgeks baastasemel koodimiskeel. CV-Online’i #töövahetusraadio 29. juuni saadet külastas huvitava lahenduse välja käinud start-up Cody eestvedaja Kaspar Kuus, kelle sõnul sai idee alguse olukorrast, mil Kaspar ise asus Tartu Ülikooli informaatikat õppima, ent koodimiskeelest arusaamine osutus keerukaks. Sellest tulenevalt loodi tarkvara, mis õpetab IT-kirjaoskuse selgeks lihtsasti kui ABC. Cody teel on võimalik igaühel iseseisvalt programmi poolt etteantuid huvitavaid ülesandeid lahendada ning saada koodimiskeel vähemalt baastasemel käppa. Muideks, praegu arendatakse Cody poolt mobiilirakendust, mille teel saab juba üsna peatselt mängimise teel lahendada programmeerimiseülesandeid.

 

Cody 5-liikmelise tiimi eestvedaja Kaspar Kuus sai start-upi loomiseks inspiratsiooni just enda keerukast kogemusest IT-kirjaoskuse omandamisega. Foto: www.cody.ee

2. Ettevõtete poolt pakutavad suveakadeemiad, suveülikoolid. Sellist laadi üritustel on võimalik osaleda baasteadmiste omandamiseks kui ka IT-erialal õppivatel, kes saavad enda teoreetilised oskused praktikas proovile panna. Tieto äriarendusjuht Heiti Mering jagas kogemust, et tihtipeale tullakse ülikooli pingist IT-alane diplom taskus ning teooriapõhi on tugev, ent praktikas asi ei toimi. Seejuures on hea ka juba teooriat omandanud inimestel haarata võimalustest, kus on võimalik külastada IT-ettevõtteid, et viia juba võimalikult varakult ennast praktilise poolega kurssi. Võimalusi pakuvad ka ülikoolid: Tallinna Ülikooli Ideelabor, Tallinna Tehnikaülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus Mektory.

 

3. Peale Cody on veel teisigi platvorme, kus baaskirjaoskus omandada. Cody visionär ja turundusjuht Kaspar Kuus soovitab omaltpoolt näiteks CodeAcademy’t proovida. Niisamuti leiab vastavalt igale maitsele isegi interaktiivseid arvutimänge, kus koodimiskeelt samm sammult õppida. 

 

Muidugi on alati ideaalseks võimaluseks ka külastada suvisel ajal IT-alaseid koolitusi, õpitubasid. Lõppude lõpuks on kõige olulisem tekitada endale see aeg, et pakutavatest võimalustest kinni haarata ja omandada esmapilkselt keerukana näiva ala. Kõik on meie ümber muutumas, seega ei peaks ka meie inimestena olema seisakus, vaid olema avatud ja uudishimulikud, sest õpivõimekust on meis kõigis.

 

29. juuni #töövahetusraadio saates jagasid IT-alast nõu ja arvamust Tieto äriarendusjuht Heiti Mering ning start-up Cody eestvedaja Kaspar Kuus.

Kuula saadet siit:

3 olulist asja, mida kodukontoris töötades teadma pead

“Olen vahelduva eduga (kui raadioaastad ja n+1 hooaega päevaleheneegrielu välja arvata) kodukontoris töötanud,” kirjutab Kristel Trell Remondihullu blogis ktdecohome.com. Kodukontor, see kõlab väga mõnusalt, ent tegelikkuses tuleb päris mitmeid asju silmas pidada, kui tahad kodu (kaug)töös edukas olla.

 

Varahommikul, kui enamik töörahvast voodis mõnusalt teist külge keerab, olen mina ammu tööpäeva alustanud, kirjutab Kristel Trell Remondihullu blogis ktdecohome.com. Pastaka kukkumisest töölauale täpselt kell 16.30, nagu mõnes riigiasutuses, ei saa isegi unistada: tööd jätkub hilise õhtutunnini välja. “Mis sa oled kodus vä,” kostab tuttava häälest kergelt pilklikke noote, kui telefonile vastan. “Vabandust, mul algab kohe koosolek,” pean talle kiirelt selgitama ja juba panengi toru ära – Skype teatab, et teises Eesti otsas on inimesed aruteluks valmis.

 

Talvel toas, suvel õues

Igal hommikul asun aga tööle suurima rõõmuga: lisaks tõeliselt põnevatele tegemistele ja suurepärastele tööandjatele/koostööpartneritele olen tänaseks sisutanud meie kodu ühte tuppa unelmate kodukontori, kus igale asjale leidub oma koht. Mul on piisavalt ruumikas töölaud koos kõige vajalikuga: arvuti jms tehnikavidinad, aga ka näiteks lauatelefon, mis telefoniintervjuude tegemisel oluline. Ja minu raamatukogu! Tuhanded köited, mis mulle tähtsad.

 

lrm_export_20170122_132945

 

Kui ma täna millestki unistan, siis ülikiirest internetist, mida antud hetkel meie kodumajja veel ei pakuta. Lõunaks kokkan endale ise maitsvat toitu – kui muidugi tekib üldse vaba hetk enne kella 19 õhtul; enamasti luban aga endale kohvipausi meie mõnusast Siemensi laia valikuga kohvimasinast:) Pluss muidugi asjaolu, et soojade suveilmade saabudes saab kodukontori aeda, päikese kätte ja lillede keskele kolida:)

 

Ent oma päeva alustan ma task listi ehk tänase päeva tegemiste ülevaatega: mis tehtud, mis teoksil. Päevaste tegemist listi panen kirja ka kodutööd: ka selleks, et triikida pesu või valmistada õhtusöök, on aega vaja. Mida paremini oma aega planeerid, seda rohkem jõuad, seda olen oma kogemustest õppinud.

 

Mulle kodukontor sobib: olen seal väga produktiivne ja lihtsalt niisama juulitamist ei tule eriti ette. Reaalne kontor, niisugune, kus sada inimest ühes ruumis töötab, on minu jaoks alati olnud pigem sotsiaalse suhtlemise koht. Ka täna organiseerin oma töösse suhtlemise päevad: need on täis silmast silma arutelusid, koosolekuid, muidu olulisi üritusi või trehvunkse. Nii et kavatsen edaspidigi olla kodus. See tähendab, et tööl.

 

Kristel Trenni kodukontoris on organiseeritud tööala, aga käepärast on ka vajalik kirjandus. Foto: Kristel Trell

Kristel Trenni kodukontoris on organiseeritud tööala, aga käepärast on ka vajalik kirjandus. Foto: Kristel Trell

REMONDIHULLU NÕUANNE:

* Kodukontor nõuab enesedistsipliini ja ajaplaneerimist, vastasel juhul jooksutad oma juhtme rööprähklemisega üsna kiirelt kokku.

* Kodukontor ei võrdu üksikvangistusega: organiseeri oma töö nii, et saad kolleegidega ja vajalike inimestega piisavalt suhelda.

* Arvesta, et kodukontoris pead kõik selle, mis sulle tööks vajalik – neti- ja telefoniühendus, korralik arvuti-läpakas-nutitelefon jms, ka korralik töölaud, riiulid jms – koju muretsema. Kui oled eraettevõtja, pead ka ise selle eest tasuma. Kui tööandja nõustub su kaugtööga, peab tema selle eest hoolitsema, et su kodukontoris oleks kõik töötingimused tagatud. Samuti on tööohutus ning tervislik töökeskkond kodukontoris olulised – kipaka taburetiga tolmuses koridorinurgas ei tule tulemuslikust tööst midagi välja.

CV-Online’i tööportaalist leiad sadu vabu ameteid, mida saab edukalt teha osalise tööajaga, vabakutselisena kodukontorist või paindliku tööajaga kooli kõrvalt.


CV-Online on artikli avaldanud autori nõusolekul.

Kas klassikaline kandideerimine on ajast ja arust?

 

 

 

Kuigi meie nutimaailma identiteedid muutuvad üha keerulisemaks, ei ole tööotsimise tavad suutnud sellega siiani sammu pidada. Veebileht www.ink.com on algatanud diskussiooni, mille käigus otsitakse nii klassikalisele kaaskirjale kui ka CV-le elujõulisi alternatiive.

 
Leveri tegevjuht Sarah Nahm on kirglik eeskõneleja, kui asi puudutab mitmekesisust tehnoloogiamaailmas. Sarah möönab, et viimasel ajal on nurin kesiste kandideerimisdokumentide pärast suurenenud. Osad firmad ongi juba korraldanud huvitavaid eksperimente alternatiivide leidmiseks. Näiteks palub mobiilifirma Keepsake tööotsijatel tööle kandideerimiseks hoopistükkis kirjeldada midagi, mille nad on hiljuti konstrueerinud. Keepsake otsustas oma kandideerimisprotsessi muuta ja klassikalise kandideerimise etapid hoopis välja jätta pärast seda, kui meedias hakkasid ilmuma artiklid teemadel kuidas kandideerimise tase on vähese efektiivsusega.

 

 

 

 

Kuidas klassikaline kandideerimine on muutunud ebaefektiivseks?

 

Asi sai alguse Aline Lernerist, kes avaldas artikli, kus pakkus klassikalise kandideerimise alternatiiviks interviewing.io platvormi. Mõte oli uudne ja šokeeriv ning leidis poolehoidjaid. Muide, rääkides interviewing.io-st, siis tegemist on täiesti anonüümse intervjuu platvormiga, kus intervjueerija ei tea, keda ta intervjueerib.

 
Kuid uue tee otsijad on alternatiivseid platvorme leidnud veelgi. Otse loomulikult saab näiteks LinkedIn-is ja eestlastele vahest vähem tuntud AngelList-is kandideerida oma profiiliga. Sotsiaalne võrgustik lisab kandideerimisse veel ühe dimensiooni – online´is on näha kandideerija teostatud projektide kulg, postitused ja sotsiaalsed soovitused.

 

Teised, rohkem nišiplatvormid lasevad tööotsijal esile tõsta kõiksugust tööstusspetsiifilist kogemust. Behance laseb disaineritel esitleda oma töid multimeedia mitmesuguste võimaluste kaudu.
Uudised alternatiividest liiguvad loomulikult ka värbajate hulgas – parimad ja usinamad värbajad kasutavad uusi veebiplatvorme oma töös iga päev.

 
Ka CV-Online´is on aeg-ajalt olnud töökuulutusi, kus tavakandideerimise asemel soovitakse hoopis videot kandidaadist. Eks aeg näitab, kas tegemist on tõusva või langeva trendiga.

 

Tööd jagub, palk on hea – kuid mida tööandja veel pakkuda võib?

 

 

Ilmselt oleme kõik kogenud seda, et tööturule ei saa alati kindel olla. On hetki, kus tööpakkumisi on rohkem kui küll, teisel ajahetkel pole isegi kuskile kandideerida. Nii, kuidas praegu? Ahaa, palju pakkumisi ja kõik sobiksid? Ei oskagi kohe valida?

 

 

Soovitame vaadata ka töökuulutuse lõpuosa “omalt poolt pakume”. Nii, nagu CV ja kaaskirja järgi on võimalik teha järeldusi inimese kohta, paljastab see rubriik nii mõndagi tööandja suhtumise ja väärtuste kohta.

 

 

Esimene ja põhiline asi, mida tööandjad eelmise kuu jooksul välja on toonud, on palk (üldjuhul konkurentsivõimeline, võimalik aga ka, et pakutakse stabiilset palka).

 

 

Kuid mida peab tööandja väärtusteks palga kõrval? Praegused trendid tunduvad olevat peamiselt huvitav, väljakutseid pakkuv ja arendav töö, erialased täienduskoolitused, nüüdisaegne ja meeldiv töökeskkond, sõbralik ja arengule suunatud meeskond ning soodsamad sportimisvõimalused.

 

 

Leidsime ka tööpakkumisi, mis erinevad keskmisest ja kergitavad firmakultuurilt rohkem saladusloori. Kindlasti oleks tänuväärt selliste väärtuste tekkimine või väljatoomine rohkemates töökuulutustes.
Nii leidub tööandjaid, kes pakuvad veel järgmisi hüvesid:

 

 

1. Lisapuhkus või talvepuhkus
2. Mainekas asutus
3. Meeleolukad ühisüritused
4. Panus tähtsasse töösse
5. Paindlikud töötingimused
6. Tehtud töö eest vääriline tunnustus
7. Tähtis positsioon firmas
8. Lugupidamine töötaja vastu
9. Võimalus kohandada töökeskkond sobivaks erivajadusega töötajale
10. Stabiilne ja edukas ettevõte
11. Soodustused oma töötajatele ja vahel ka pereliikmetele
12. Tasuta massaaž
13. Tasuta hambaarst
14. Sõbralik ja hooliv juhtimisstiil
15. Reisimine ja välisriikide avastamine tööülesannete käigus
16. Märkamine ja tunnustamine tööandja poolt

 

 

Tasuta hambaarsti vastu ei oleks ilmselt kellelgi midagi? See võib 95% Eesti tööandjate juures arvatavasti täitumatuks unistuseks jääda, samas on loetelus palju lihtsaid ja must-be väärtusi. Ootab ju igaüks lugupidamist enda kui töötaja vastu, märkamist ja tunnustamist, sõbralikku ja hoolivat juhtimisstiili. Kui kuulutus ei anna palju infot, siis tasub tööandjalt intervjuul küsida, millised väärtused just selles firmas on. Täiskohaga töötaja käib tööl 40 tundi nädalas – mida paremini valik õnnestub, seda õnnelikum su elu on.

Persoonibrändi loomise 3 kõige lihtsamat sammu

 

 

Steve Jobs, Elon Musk, Richard Branson ja Mark Zuckerberg… Edukaid inimesi eristab tihtilugu teistest sära silmis. Järgnevalt mõned nõuanded, kuidas luua endale persoonibrändi, ehk – kuidas panna oma silmad särama?

 
Kui mõtled nüüd segadusse sattununa, pean´s ma kuulsaks saama, siis ei. Persoonibrändi loomine on üks võimalik tee parema töökohani. Eelkõige tuleb endale teadvustada oma tugevusi ja seeläbi on võimalik saavutada eeliseid tööturul.

 

Kui sa ise ei tea, mis on sinu tugevused, eripärad ja väärtused, siis on võimatu anda seda infot edasi tulevasele tööandjale. Niisiis – enne paanilist igale kohale kandideerimist võta väike mõttepaus, mille keskel endasse süveneda.

 
1) Millistest väärtustest juhindud olukordade lahendamisel?

 

Väärtused on see osa, mis muudab su unikaalseks. Positiivne hoiak? Kohusetundlikkus? Teadmised? Lõbus elu? Nüüd tuleb vaid mõelda, kuidas väärtused professionaalses elus enda kasuks pöörata.

 
2) Millised on sinu tugevused?

 

Tugevuste leidmiseks analüüsi oma töid ja kohustusi ning erinevates olukordades käitumise mustreid. Mõtle esmalt isikuomadustele, mis on toonud sulle edu, aidanud välja keerulistest situatsioonidest ja muutnud sind õnnelikuks.

 
3) Mida sulle teha meeldib?

 

Keskmisest suurema edukuse ja rahuloluni viib enamjaolt see, et teed asju, mis sütitavad sinu kujutlusvõimet ning tekitavad soovi teha rohkem ja paremini. Võib-olla on sul mõni hobi, millest võiks saada tulevikus töökoht? Tööandja on suurema tõenäosusega rahul inimesega, kes oma tööd naudib.

 

 

Siiani tundub ilmselt imelihtne. Kui mõte ei jookse, siis pea nõu mõne inimesega, kes sind hästi tunneb. Vahel märkavad teised seda, mis endale teadvustamata jääb.

 
Kas ja kuidas endast teistele märku anda? Kanaleid on praegu palju: pea blogi, nõusta sotsiaalmeedias, vali mõni sobiv koolitus või osale erialastes foorumites. Milline kanal just sihile viib, oleneb juba selle eriala traditsioonidest. Kindlasti ära oota tulemust üleöö, vaid varu kannatust. Kui midagi pole võimalik täna, siis võib see olla võimalik homme.

Tööelus looda ka õnnele

 

Vahel tundub endalegi, et igas fooris põleb punane tuli? Tõesti, raske töö ei pruugi ära tasuda ilma paari suurema läbimurdeta.

 

Suurepärane karjäär on osaliselt õnneasi, leiab Slacki tippjuht Stewart Butterfield, kes esimese asjana tahab tööintervjuul teada, kui palju inimese edukusest on sõltunud õnnest ja kui suuresti töölesoovija seda ise hindab. Butterfield ise peab oma edukat karjääri 98% ulatuses õnnelikuks juhuseks.

 

 

Tõesti, teame ju kõik inimesi, kes olenemata oma andekusest ja isiksusest siiski ei ole edukad. Butterfield ei usu, et oleks neist inimestest parem, pigem peab ta oma läbimurde saladuseks õnne. Sellist tagasihoidlikkust loodab tippjuht leida ka oma alluvate hulgas ning eelkõige sellepärast, et see vihjab tema meelest suurele empaatiavõimele – isiksuseomadusele, mida firma väga vajab.

 

 

Tööandjatel soovitab Butterfield meeskonna kokkupanemisel oluliseks pidada seda, et inimesed oleksid erinevad – see aitab kaasa erinevate klientide vajaduste rahuldamisele. Kui ühe meeskonna inimestel on sarnane taust ja sarnased kogemused, siis jäävad ka osade kliendigruppide vajadused rahuldamata, seega Butterfieldi nõuanne on värvata erinevaid inimesi, et oleksid kaetud erinevate klientide nõudmised.

 

 

 

Artikkel on pärit businessinsider.com veebilehelt

Rohkem produktiivsust uude nädalasse!

 

Mõnel õhtul avastad, et tehtud ei saanudki midagi. Miks nii?

 
1) Tegelesid asjaga, mille pidid kindlasti valmis saama tänaseks, kuid siis tekkis suurepärane võimalus homne asi käsile võtta ning sa asusid hoopis selle kallale.

 
2) Homse asja ajamisele jooksis sisse ülehomne tegevus. Poole peal jõudsid järeldusele, et tänane asi on veel tegemata ja tormasid uuesti selle kallale.

 
3) Selle tagajärjel jäi sul tegemata nii tänane, homne kui ka ülehomne asi, samas kui kell oli märkamatult saanud juba viis ning kõik kolm asja jäid homsesse.

 
4) Järgmisel päeval alustasid innukalt otsast peale. Et aeg juba pressis, siis unustasid võtta puhkepause ning pärast kahetunnist tegevust tundsid, et oled omadega täiesti läbi.

 
5) Puhkamiseks avasid oma Facebooki ja märkamatult oligi tunnike läinud.

 
6) Võtsid uuesti ette tegevuse A, paraku kulus pool tundi, et meenutada, kus täpselt pooleli jäid.

 
7) Kontrollisid igaks juhuks vahepeal oma meili, sest tõenäoliselt ootab keegi sinult kiiret vastust oma kirjale.

 
8) Hämmastaval kombel ei ole sul teise päeva lõpuks ikka veel midagi päris valmis.

 

 

 

 

 

 

 

Ilmselt on tegemist stsenaariumiga, mis on nii mõnelegi lugejale tuttav. Järgnevalt mõni soovitus, kuidas oma aega efektiivselt kasutada.

 
1) Ainult üks asi korraga.

 
2) Lõpeta tegevus siis, kui sellega enam rohkem tegelema ei pea.

 
3) Tee pause. Peep Laja soovitatud vahekord on 60 minuti töö kohta 15 minutit puhkust, kuid täpsema suhtarvu leiab igaüks ise.

 
4) Päevaplaani tegemisel sea asjad tähtsuse järjekorda.

 
5) Vähenda segajaid – sotsiaalmeedia olgu parem üldse kinni, meili võib vajadusel panna automaatvastaja peale.

 
6) Jälgi, et tähelepanu oleks prioriteetidel.

 
7) Kui kõike on enda jaoks liiga palju, siis katsu leida abilisi.

 

 

Nõuanded on kombineeritud Peep Laja blogist, eHow’st ja Tim Ferris’elt