Üleminek talveajale: 23% inimestest tundsid, et elurütm on paigast ära

Pühapäeva öösel kell 3 keerati taas kella tunni võrra tagasi talveajale. CV.ee uuringulabor viis läbi küsitluse, et selgitada välja tänavu aasta talveajale ülemineku mõjud inimeste elurütmile. Uuringust ei puudunud ka lõbusad seigad seonduvalt kella keeramisega. Uuringule vastas 1427 Eesti inimest.

 

Kui suveajale üleminekul oli tööle hilinejaid 7% inimestest, siis talveajale üleminek tõi 23% inimestel hoopistükis kaasa liiga varajase ärkamise, mis lõi tunnetuslikult paigast ka inimeste elurütmi. Seega ohtu tööle hilinemiseks ei tekkinud. Ent vastupidiselt 16.75% vastanutest tundsid, et just talveajale ülemineku tõttu oli raskem ärgata, kui tavaliselt. Ligi pooled vastanutest (49.07%) tundsid, et ei esinenud mingit probleemi õigeaegselt ärgata ja jõuda õigel ajal tööle. 1.03% inimestest keerasid kella täpselt kell 3 öösel.

 

CV.ee poolt läbi viidud uuringus selgus, et 64% inimestest ei poolda talveajale üleminekut. Ent sellegipoolest on inimestel jagada ka lustlikke lugusid seonduvalt kella keeramisega.

 

Üleminek talveajale tõi nii varaseid linnukesi, kes jõudsid tund aega varem tööle kui ka hiliseid ärkajaid. Foto: Unsplash.com

 

Kes jagas rõõmu, et varakult ilmunud töökaaslaste kulul saab nalja teha. Kes jagas kogemust, kus bussijuht helistas tuttavale sel pühapäevasel hommikul küsides õiget kella – saades teada, et kellaaeg on tund aega varasem, mõistis bussijuht, miks ühtegi reisilist ei ole. „Õnneks oli tegemist alles algpeatustega.“

 

Üks vastanutest jagas kogemust, mil töötas tehnikakaupluses: „Igal kevadel ja sügisel tuli meile kauplusesse eakas proua, kellel olid kaasas kõik kodus olevad laua- ja käekellad. Meie ülesanne oli kõik kellad õigeks keerata.“

 

Ka Eestis tegutseva kaupluse töötajad tõttasid hommikusse vahetusse kell 7 hommikul, ent selgus, et jõuti tund aega varem. Kaupluse uks oli aga lukus, kuna võtmega peamüüja oli ainukesena kella keeranud. Seega kogu seltskond läks ööpäevaringselt avatud söögikioskisse, et oodata tööpäeva algust kohvitassi ääres.

 

Uuringus toodi mitmeti ka välja, et koduloomad, eelkõige koerad on talveajale ülemineku ajal äratuskella asendajad – kella keeramine ei ole loomade jaoks vabandus, miks minna tund aega hiljem hommikusele jalutuskäigule või hommikusöögile.

 

Ema rollis olev lapsevanem jagas enda kogemust, et kuni lapse kooli minekuni ei ole kodus kella teadlikult keeratud, „selleks, et lapse elurütmi mitte häirida.“

 

CV.ee uuringulaboriga jagati ka arvamust seonduvalt kella keeramisega: „Lõbus on see, et saab tunda end inimesena. Elu peab käima mitte kella, vaid valguse järgi. See tähendab seda, et suvel on lihtne ärgata varakult, ent talvel ei saa end padja küljest lahti.“

 

23 vastanut said aga uuringu tõttu meeldetuletuse, et kella tuleb tund aega varasemaks keerata ja lubasid seda otsejoones teha. Tänu tehnoloogiale ehk kellaaega automaatselt õigeks seadvatele nutiseadmetele olid 25% vastanutest säästetud sissemagamise ja liialt varakult tööle jõudmise murest.

Sügisene sagimine tööturul: uue töö otsijad küsivad 400 eurot rohkem ja eelistavad töövestlustel käia lõunapauside ajast

 

Uut tööd otsivad inimesed eelistavad töövestlustel käia lõunapauside ajal, selgus tööturu sügistrendide uuringust, mille viis oktoobri esimestel nädalatel läbi CV.ee karjääriarengu kontaktvärav. Viimase 30 päeva jooksul on töökuulutusi sirvinud 35,4% vastanuist (ja lausa 43,7% hetkel töötavatest inimestest) ja uuele tööle hiljuti kandideerinud pea kümnendik vastanuist (7,9 % hetkel tööga hõivatutest). Neljal protsendil (4,4 % vastanuist ja 3,9 hetkel töötavatest inimestest) õnnestus viimase kuu jooksul saada ka uus tööpakkumine.

 

Lõunaapausid majast väljas viivad tihti hoopis töövestlustele. Foto: Unsplash.com

Lõunaapausid majast väljas viivad tihti hoopis töövestlustele. Foto: Unsplash.com

 

CV.ee karjääriarengu kontaktvärava tööturu sügistrendide uuringu andmeil eelistab enamus uut tööd otsivatest inimestest käia töövestlustel päeva esimeses pooles – kas lipsata vestlusele lõunapausi ajal (23,6 %), hilishommikul (22,1 %) või siis varahommikul enne tööpäeva algust (17,6%). Viiendik vastanuist kinnitas, et võiksid uue potentsiaalse tööandjaga kohtuda ka vabal päeval, kohe peale tööpäeva lõppu või päris hilisõhtusel ajal.

 

Praegusel töökohal on rahul 27% uuringu küsimustele vastanud 1632 inimesest, kes kinnitasid, et nad töökuulutusi ei vaata. Hiljuti vahetas töökohta 11,7 % tööga hõivatutest –  8,3 % alustas uue tööandja juures viimase poolaasta sees ja täiendavad 3,4 % viimase 30 päeva sees.

sygistrendid2017-uudiskiri

Uut tööd paneb eelkõige otsima ja esimesel võimalusel vastu võtma parem palk (72,7% vastanuist) ja samuti liigutaks edasi juhul, kui töö oleks huvitavam (35,7 %) või see arendaks (28,6 %). Töövahetuse põhjustest oluliseks sai ka töökoha asukoht – 30% vastanuist vahetaks tööd kohe, kui see oleks kodule lähemal. Keskmiselt töötavad inimesed kodust 6 – 15 km kaugusel.

 

Oma teenitava netopalga sisestas uuringusse 1175 vastajat, kes saavad keskmiselt kätte 800-1100 eurot kuus. Kõige suurem netokuupalk oli CV.ee tööturu kevadtrendide uuringule vastanute hulgas 16 000 euro suurune.

 

Netopalga ootus on uuringutulemuste keskmisele tuginedes aga 1200 – 1500 eurot kätte töökuu eest. Seega võib järeldada, et palgasurve on tööturul jätkuvalt aktuaalne ning tööd vahetades eelistavad inimesed küsida ligi 400 eurot kõrgemat netotöötasu, kui on nende praegune sissetulek praeguses ametis.

 

Naiste teenitav netopalk jääb vahemikku 500 – 1000 eurot ning ootus uuele palgale uues ametis vahemikku 900 – 1500 eurot. Meeste netopalk jäi uuringu tulemustes vahemikku 700 – 1500 eurot ning ootus uuele palgale 1175 – 2000 eurot. Töökoha vahetusele mõtleks viiendik vastanuist ka siis, kui neile pakutaks paremat boonuste või lisatasude teenimise süsteemi.

 

Kõige aktiivsemad töökuulutuste sirvijad on inimesed, kes on oma ametis töötanud enam kui 5 aastat – neist pooled (47 %) on viimase 30 päeva jooksul aktiivselt uut tööd otsinud, kuid siiski suhteliselt tagasihoidlikult kandideerimiseni ka jõudnud (4,1 %), mis näitab, et oma uutesse väljakutsetesse suhtutakse kaalutlevalt.

 

Kõige suuremad kandideerijad on aga inimesed, kes on töötanud oma ametis kuni kolm aastat. Neist 11,6 % astus viimase kuu jooksul konkreetse sammu uue töökoha leidmise suunas.

 

Keskmine vastaja CV.ee uuringus oli 41aastane naine.

Eestlased armastavad puhkuse ajal tööd teha

Septembris läbi viidud uuringust selgus, et enam kui pooled tööinimestest puhkasid Eestis ning kolmandik suvel puhanuist pidid ühel või teisel viisil tegelema puhkuse ajal siiski ka tööasjadega.

 

CV.ee karjääriarengu kontaktvärav koostöös TahanPuhata.ee puhkuseportaaliga viis septembris läbi Eestlaste puhkuseharjumuste uuringu. Uuringus osales 1204 nimest.

 

Oma puhkuse jagas Eesti ja piiritaguse ajaveetmise vahel 34,5  protsenti vastanuist. Ainult välisreisi kasuks otsustas 14,1 protsenti suvel puhanuist. Viimastel kuudel ei puhanud viiendik (18,7  protsenti) tööealisest elanikkonnast – neid ootavad ilmselt talvised puhkusemõnud kas mõnes soojas kliimavöötmes, spaades või lumistel mäetippudel alles ees.

 

Puhkuse ajal vastas aga tööalastele telefonikõnedele 18,9  protsenti puhanuist; arvuti võttis aga puhkusele tööasjade ajamiseks kaasa 13,4  protsenti töötajaist.

 

Paaril korral pidi puhkuse ajal ka töölt läbi käima ja seal tööasjadega tegelema tervelt 6,9  protsenti puhkajaist. Aktiivselt tööasjadesse sekkumise tõttu sai korraline puhkus rikutud 2  protsendil küsitlusele vastajatest ning 1,7  protsendil katkestati puhkus kriitiliste töökohustuste tõttu.

 

Nii mõnegi eestlase puhkuseplaanid on saanud rikutud pakiliste töötegemiste tõttu. Foto: Unsplash

 

Puhkuselt tagasi tööle naastes tundis end täiesti puhanuna 29,5  protsenti küsitluses osalenutest. Enam kui pooled (51,1 protsenti) tundsid, et nad on puhanud vaid osaliselt. Pea viiendik (19,4  protsenti) vastanuist tunnistas, et nad ei tundnud end peale puhkust puhanuna.

 

Kõige tavapärasemaks suvepuhkuse perioodiks oli alla 1nädalane puhkus (28,2 protsenti vastanuist), millele järgnes kohe korralik 2nädalane puhkus (27,3 protsenti). Viiendik puhanuist tegi seda suvel vaid nädala jagu (22,3  protsenti). Kümnendik (9,9  protsenti) näuti suve tervelt neli nädalat jutti. Kõige vähem levinuks osutusid 3nädalased puhkused (8,1  protsenti) ja pikemad kui kuuajased puhkused, mida lubas endale 4,1  protsenti puhanuist.

 

Ühe- või mitmepäevase lühireisi võtsid ette pea pooled suvel puhanuist (45,7  protsenti), sellele järgnes mõnus kodune puhkus (38,9 protsenti) ja pikem puhkusereis (35,9  protsenti). Aktiivselt ja sportlikult veetis puhkuse 11,3  protsenti vastanuist ning turismitalude võlu käis nautimas 8  protsenti.

 

Looduses puhkamist eelistas pea kolmandik puhkajaist (27,1  protsenti), ekskursioone sisaldaval reisil käis 15,5  protsenti neist vastajaist, kes endale puhkust lubada said. Vähem vastajaist tegi puhkuse ajal majapidamistöid (13,6  protsenti) või nautis muul viisil kultuuripuhkust (13  protsenti).

 

Küsitlusele vastanuist 81,8  protsenti olid naised ja 18,2  protsenti mehed. Kõige suurem vastajaskond (28,5  protsenti) olid 45-54aastased, neile järgnesid vanemad kui 55aastased (24,2  protsenti vastanuist) ja 35-44aastased (19,4 protsenti).

Lühike infograafik: 13% eestlastest peab plaani veel 2015. aastal välisriigis tööle asuda

 

Välismaale tööle minemise lühike infograafik

 

CV-Online’i Baltimaades läbi viidud välismaal töötamist puudutavas uuringus osales 6909 inimest, kellest 4005 olid Eesti, 1828 Läti ja 1076 Leedu vastajad.

 

Pikemat ja põhjalikumat ülevaadet tulemustest näete siit.

 
 

CV-Online on suurim tööportaal Eestis, mille kaudu otsib töötajaid üle 80% Eesti konkurentsivõimelisematest ettevõtetest. Parima töökoha Eestis leiad suurima tõenäosusega just siit. Kui soovid tööpakkumisi vaadata, siis palun kliki siia >

 

13% eestlastest peab plaani veel 2015. aastal välisriigis tööle asuda

 

CV-Online viis mai lõpus Baltimaades läbi uuringu välismaal töötamise osas, millest selgus, et 13% küsitlusele vastanud eestimaalastest planeerib 2015. aastal välisriiki tööle suunduda. Sama näitaja Lätis on 23% ja Leedus 17%.

 
 

Balti riikide ülevaade välismaale tööle minemine

 

Esmapilgul tunduvad need arvud üsnagi šokeerivad. Samas olid välismaale tööle minna planeerivad inimesed tõenäoliselt veidi altimad vastama ja ühtlasi võib arvata, et kõik plaani pidavad inimesed oma kavatsust ellu ei vii. Vaatamata sellele ei ole tegemist Eesti tööturu jaoks just väga positiivse väljavaatega, kuna Eestis on hetkel kasvav tööjõupuudus ja tööandjad on hädas heade töötajate leidmisega. Kui lühikest perspektiivi vaadata, siis peaks see Eesti tööotsijate elu lihtsamaks muutma, sest ühe tööotsija kohta on enam vabu töökohti. Samas pikemas perspektiivis võib see näiteks piirata nende välisettevõtete hulka, kes sooviksid siin töökohti luua, kuid ei tee seda, sest näevad süvenevas tööjõupuuduses enda jaoks probleemi.

 
 

Välismaale tööle suundumise põhjused

 

Ootuspäraselt oli esikohal palgataseme argument ja eks ongi üksjagu riike, kus on võimalik sama töö eest kõrgemat tasu teenida kui Eestis. See ei ole küll uus info, kuid kindlasti teema, millega Eesti ühiskonnal tervikuna tuleb tegeleda – kuidas Eesti palgatasemeid tõsta, et just eeskätt keskmisest madalamat tasu teenivad inimesed riigist jäädavalt ei lahkuks.

 
 

Välismaale tööle minna planeerijad maakondade lõikes

 

Maakondade lõikes välismaale minna soovivate inimeste %

 

Ülalolev tabel annab põhjust eriti muret tunda Ida- ja Lääne-Virumaa osas, sest suhtarvuna on just sealt suurim hulk inimesi lahkumas. Seejuures tuleb ka arvesse võtta, et kõige sagedasem välismaale tööle suunduja ei ole mitte töötu, vaid hetkel töötav inimene.

 

Hõivestaatuse järgi

 

Eelneva põhjal võib ennustada, et tööandjatel tekib senisest suurem tööjõupuudus ja vajalike oskuste ja väljaõppega inimeste värbamine läheb keerulisemaks. See tähendab senisest suuremat survet riigile ja ettevõtetele, et nad rakendaks igas vanuses vabu töökäsi (nii äsja koolist tulnud kui pensionieas või sellele lähenevaid) ning tegeleks inimeste ümberõppe pakkumisega, et saada endale sobiliku väljaõppega tööjõudu. Tihtilugu vajavad tööandjad väga spetsiifilisi töölõike tegevaid inimesi, keda haridussüsteem ei suuda koolitada. Seega peaks muutuma haridussüsteem tellimuspõhiseks või oluliselt kasvama tööandjate valmisolek sobivad inimesed ise välja koolitada.

 

Pikas perspektiivis ei ole aga võimalik tööturu ümberkorraldustega inimeste riigist lahkumist kompenseerida. Selles valguses on nii riigil kui ettevõtjatel vaja pikemaajalist strateegiat väljarände pidurdamiseks. Samas tuleb taaskord rõhutada, et tõenäoliselt olid altimad vastama need, kes peavadki plaani välismaale tööle suunduda, ehk tegelik olukord võib olla pisut vähem dramaatiline, kui antud uuringust peegeldub.

 
 

Välismaale minekut planeerivate inimeste sugu, haridustase ja positsioon

 

Välismaale minek sugude lõikes

 

Meeste-naiste võrdlus näitas, et keskmiselt on meeste seas ligi kaks korda enam neid, kes on valmis välismaale tööle asuma. Uuringust selgus, et veel 2015. aasta sees planeerib välismaale tööle minna:

 

  • 18% meessoost vastajatest
  • 10% naissoost vastajatest

 

Välismaale minekut planeerivate inimeste hariduslik taust on järgnev:

 

Haridustasemete lõikes

 

Huvitava tulemusena on näha, et magistrikraadist kõrgema haridustasemega inimesed on enim avatud välismaale mineku osas. Tõenäoliselt jääb tihti puudu võimalustest oma teadmisi rakendada ja Eestis sobilik väljund leida.

 

Välismaale tööle minna planeerivad inimesed kas töötavad või viimati töötasid järgnevatel positsioonidel:

 

Positsioonide lõikes

 
 

Töötamise valdkonnad

 

Valdkondade lõikes soovib suurim arv eestlasi töötada teeninduse, tootmise ja töötlemise, turismi ja majutuse, transpordi ja logistika ning kaubanduse valdkonnas.

 

Välismaal töötamise valdkonnad

 

Ühtlasi uurisime, mis sektorites minna planeerijad praegu töötavad või viimati töötasid:

 

Minna planeerijad valdkondade järgi

 

Kokkuvõttes võib öelda, et kõige sagedasem välismaale suunduja on 20-ndates eluaastates tootmise või ehituse sektoris töötav meessoost spetsialist või oskustööline, kes soovib välismaal sama tööd teha.

 

Üldse ei kipu välismaale meedia ja avalike suhete valdkonna esindajad ning keskmisest oluliselt vähem 30-ndates naised.

 
 

Populaarseimad sihtriigid Balti riikide lõikes

 

Baltimaaadest minnakse tööle nendesse valdkondadesse

 

Balti riikide lõikes on väga väikesed erinevused – erandiks on Lätis IT valdkonnas töötavad inimesed, kes on Eesti ja Leedu kolleegidega võrreldes oluliselt avatumad välisriiki tööle asumise osas.

 

Uuringu järgi on eestimaalaste seas eelistatuimad sihtkohad:

 

Populaarseimad riigid välismaal töötamist planeerivate inimeste seas

 
 

Välismaalt tagasi tulevad inimesed

 

Helgema poole pealt on näha, et välismaale suundunutest paljud kas planeerivad või kaaluvad Eestisse tagasi tulemist.

 

Eestisse tagasi tulemine

 

Tagasi tulemise aeg

 

Kui aga vaadata ajalist plaani, siis 40% planeerib seda teha 3 aasta jooksul ning ülejäänud hiljem. Seega tööjõupuudusele Eesits ei ole kiiret leevendust oodata. Tagasitulekut kaaluvate inimeste jaoks on väga olulisel kohal palk, töötingimused ja tööandjate suhtumine ning osade inimeste Eestisse naasmine on varasemalt võetud kohustuste taga, mida ei suudeta Eesti palgatasemete puhul täita. Järgnevalt on näha mõned küsitlusele vastanute kommentaarid:

 

„Tööd võib ju alati leida, aga töölisesse suhtumist ja ühiskonna tolerantsust on Eestis raske välja kannatada.“

 

„[Tulen tagasi] kui tuleb/leian töö, mis pakub väljakutset ja toimetulevat palka“

 

„Arvan, et olen juba liiga vana Eesti tööturul läbi löömiseks.“

 

„Aeg-ajalt uurin kuulutusi ikka. Kui midagi huvitavat on, siis olen ka kandideerinud. Paljud Eesti firmad ei taha millegi pärast enam inimest, kes on välismaal olnud. Võrdlusmomenti ehk kardavad.“

 
 

Tööandjate plaanid välistööjõu värbamise osas

 

Välistööjõu värbamine

 

Tulevikus välistööjõu värbamine

 

Sarnase küsitluse viisime läbi ka tööandjate seas, kus uurisime nende hinnanguid välismaise tööjõu kasutamise osas. Vastas üle 300 ettevõtte esindaja üle Eesti ja vastustest selgus, et 19% küsitluses osalenud ettevõtetes on kas hetkel välsitööjõudu tööl või plaanis veel 2015. aasta sees välistööjõudu värvata. Tulevikus planeerib välistööjõudu värvata 16% tööandjatest ning 47% kaalub seda. Peamise põhjusena on tööandjad välja toonud, et Eestist ei leita sobiliku kvalifikatsiooni või töökogemusega inimesi.

 
 

Mida peame oluliseks uuringust välja tuua?

 

Tulemusi vaadates võib öelda, et on arvestatav hulk eestlasi, kes peavad plaani välismaale tööle minna. Tõenäoliselt siiski vähem kui 13% tööealisest elanikkonnast, kuna võib arvata, et küsitlusele vastas rohkem neid, kellel on juba kindel plaan välisriiki tööle asuda. Ühtlasi võib arvata, et kõik plaani pidavad inimesed oma kavatsust ellu ei vii. Vaatamata sellele ei ole tegemist Eesti tööturu jaoks just väga positiivse väljavaatega, kuna Eestis on hetkel kasvav tööjõupuudus ja tööandjad on hädas heade töötajate leidmisega. Suurim küsimus on selles, kuidas leida rakendust nendele inimestele, kes soovivad Eestist lahkuda, sest nad ei tule oma eluga toime või ei pea seda elamisväärseks. Lihtsaid lahendusi ei ole, aga riigil ja tööandjatel tuleb paratamatult üha rohkem hakata mõtlema, kuidas vastata küsimusele: „Miks Eestis elada ja töötada?“.

 

CV-Online’i Baltimaades läbi viidud välismaal töötamist puudutavas uuringus osales 6909 inimest, kellest 4005 olid Eesti, 1828 Läti ja 1076 Leedu vastajad.

 
 

CV-Online on suurim tööportaal Eestis, mille kaudu otsib töötajaid üle 80% Eesti konkurentsivõimelisematest ettevõtetest. Parima töökoha Eestis leiad suurima tõenäosusega just siit. Kui soovid tööpakkumisi vaadata, siis palun kliki siia >

 

Salary statistics of 50 most common positions

 

CV-Online has launched a website called Palgad.ee for gathering salary statistics in Estonia. Below you can see the salary statistics of the top 50 jobs in Estonia. We kindly remind you that these salary numbers exclude taxes and inlcude other benefits. So far over 23 000 people have participated in Palgad.ee salary survey.

 

If there is no information about your position salary yet, then please visit Palgad.ee and insert your salary number to get statistics!

 

To participate in the survey click here >

 

Palgad.ee top 50 position´s salaries:   150401 Palgad.ee 50 populaarseima positsiooni palgatase ENG

 

To participate in the survey click here >

50 levinuima positsiooni töötasud

 

Töötajatel ja tööotsijatel on olnud väga keeruline saada ülevaatlikku palgainfot. Leiame, et palgatasemed ei peaks olema suureks saladuseks, mistõttu Palgad.ee keskkonna lõimegi. CV-Online’is näeme igapäevaselt, et inimestel oleks töövestlustele minnes ja palgaläbirääkimisteks vaja ülevaadet, mis on üldse turu keskmine nende positsiooni puhul. Vastasel juhul on keeruline hinnata enda soovi adekvaatsust.  

 

Allpool näete CV-Online’i hallatava Eesti suurima palgauuringute keskkonda Palgad.ee 50 suurima vastajate arvuga positsiooni töötasusid. Tegemist on kuu netotöötasudega täistööaja puhul ning need sisaldavad lisatasusid. Palgad.ee tasuta palgauuringus on osalenud üle 22 000 inimese. Kui sinu positsiooni kohta ei ole siin infot välja toodud või soovid enda ametikoha osas haridustasemete või maakonna lõikes statistikat saada, siis vaata Palgad.ee keskkonda.  

 

Palgauuringus osaledes saad täpsemat infot. Osalemiseks kliki siia >  

 

Välja toodud töötasude osas tasub siiski vaadata ka kui suur on kõrgeim tasu ja kui väike on madalaim tasu ametikohal. Puhtalt keskmine ei pruugi alati olla parim indikaator, sest tulenevalt näiteks ettevõtte suurusest ja töötaja kvalifikatsioonist võivad ka ühe positsiooni sees olla väga suured käärid.

 

Palgad.ee 50 suurima vastajate arvuga positsiooni töötasud

Palgad.ee 50 populaarseima positsiooni palgataset

Palgad.ee 50 populaarseima positsiooni palgataset

 

Märkus: tegemist on netotöötasudega täistööaja puhul ning need sisaldavad lisatasusid  

 

Palgauuringus osaledes saad täpsemat infot. Osalemiseks kliki siia >

Sama töö: mees küsib 1000 eurot, naine 850Sama töö: mees küsib 1000 eurot, naine 850Одна и та же работа: мужчина просит 1000 евро, женщина – 850

 

CV-Online’i palgaootuste analüüsist selgus, et naiste palgaootus sama ametipositsiooni puhul on keskmiselt 15% väiksem kui meestel.

 

Tihtilugu on meedias palgalõhe teemat põhjendanud eeskätt naiste töötamisega madalamalt tasustatud positsioonidel. CV-Online’i andmebaasi palgaootuste analüüs aga näitab, et tegelikkuses on peamiseks põhjuseks see, et sama töö puhul on naiste palgaootus märgatavalt madalam ja sellest tulenevalt on madalam ka makstav palk. Alles seejärel tulevad muud põhjused, nagu see, et rohkem mehi töötab juhtivatel positsioonidel. Siinkohal võiks näiteks öelda, et ootused võivadki olla erinevad ning seejärel tegime analüüsi CV-Online’i palgauuringukeskkonna Palgad.ee info põhjal. Tuli välja, et samal positsioonil töötavate naiste palk meeste omast keskmiselt 12% madalam. Seega vahe on isegi pisut väiksem kui palgaootuste puhul, ent on vahe suurusjärk on ikkagi sama.

 

Kui siia kõrvale võtta Statistikaameti andmed, on meeste ja naiste palgalõhe eelneval paaril aastal olnud veidi alla 25%, seega umbes poole sellest võib panna naiste madalama palgaootuse arvele. Iseküsimus aga on, millest tuleneb naiste madalam palgaootus ja kas see on ka kuidagi ratsionaalselt põhjendatav – miks naised saavad sama töö eest keskmiselt 12% väiksemat tasu? Kui see 12% arvudesse panna, siis on vahe täiesti arvestatav – sama töö eest saab mees 1000 eurot, naine 880 eurot. Meie hinnangul on see üks esimestest küsimustest, millega on vaja tegeleda, kui me räägime palkade tõstmisest – esmalt võiks toimuda palkade ühtlustamine sugude lõikes. Raske on uskuda, et keskmine samal positsioonil töötav mees on naisest (oluliselt) produktiivsem.

 

Palgalõhe populaarsematel positsioonidel Palgad.ee keskkonnas:


 

Infograafiku koostas: Marju Himma / ERR. Info allikas: Palgad.ee palgauuringukeskkond

 

Palgad.ee (avamiseks kliki “Palgad.ee” lingil) on CV-Online’i mais avatud palgauuringute keskkond, kuhu on oma palgainfo sisestanud juba üle 15 000 inimese. Palgad.ee eesmärk on anda tööotsijatele ja hetkel töötavatele inimestele ülevaade Eesti tööturu palgatasemetest. Palgauuringut tehakse enam kui 500 positsiooni kohta ning uuringus osalemine ning palgainfo saamine on tasuta. CV-Online’i palgaootuste analüüs põhineb andmebaasi viimase kahe aasta statistikal ehk üle 120 000 CV-sse sisestatud palgaootusel.

 

Nüüd tõstatubki küsimus: millest tuleneb vahe samal positsioonil töötava naise ja mehe palganumbris – kas see on kinni ainult julguses küsida, on seal veel mõni objektiivne põhjendus? Samuti milles on kinni madalam palgaootus – on selle taga naiste alalhoidlikum loomus või on see hoopis kuidagi teistmoodi selgitatav?

 

Kommenteeri artikli all, miks arvad, et naiste palgaootused ja makstav palk on sama positsiooni puhul vastavalt 15% ja 12% madalamad?

 

CV-Online’i palgauuringus osalemiseks kliki siia > 

CV-Online’i palgaootuste analüüsist selgus, et naiste palgaootus sama ametipositsiooni puhul on keskmiselt 15% väiksem kui meestel.

 

Tihtilugu on meedias palgalõhe teemat põhjendanud eeskätt naiste töötamisega madalamalt tasustatud positsioonidel. CV-Online’i andmebaasi palgaootuste analüüs aga näitab, et tegelikkuses on peamiseks põhjuseks see, et sama töö puhul on naiste palgaootus märgatavalt madalam ja sellest tulenevalt on madalam ka makstav palk. Alles seejärel tulevad muud põhjused, nagu see, et rohkem mehi töötab juhtivatel positsioonidel. Siinkohal võiks näiteks öelda, et ootused võivadki olla erinevad ning seejärel tegime analüüsi CV-Online’i palgauuringukeskkonna Palgad.ee info põhjal. Tuli välja, et samal positsioonil töötavate naiste palk meeste omast keskmiselt 12% madalam. Seega vahe on isegi pisut väiksem kui palgaootuste puhul, ent on vahe suurusjärk on ikkagi sama.

 

Kui siia kõrvale võtta Statistikaameti andmed, on meeste ja naiste palgalõhe eelneval paaril aastal olnud veidi alla 25%, seega umbes poole sellest võib panna naiste madalama palgaootuse arvele. Iseküsimus aga on, millest tuleneb naiste madalam palgaootus ja kas see on ka kuidagi ratsionaalselt põhjendatav – miks naised saavad sama töö eest keskmiselt 12% väiksemat tasu? Kui see 12% arvudesse panna, siis on vahe täiesti arvestatav – sama töö eest saab mees 1000 eurot, naine 880 eurot. Meie hinnangul on see üks esimestest küsimustest, millega on vaja tegeleda, kui me räägime palkade tõstmisest – esmalt võiks toimuda palkade ühtlustamine sugude lõikes. Raske on uskuda, et keskmine samal positsioonil töötav mees on naisest (oluliselt) produktiivsem.

 

Palgalõhe populaarsematel positsioonidel Palgad.ee keskkonnas:


 

Infograafiku koostas: Marju Himma / ERR. Info allikas: Palgad.ee palgauuringukeskkond

 

Palgad.ee (avamiseks kliki “Palgad.ee” lingil) on CV-Online’i mais avatud palgauuringute keskkond, kuhu on oma palgainfo sisestanud juba üle 15 000 inimese. Palgad.ee eesmärk on anda tööotsijatele ja hetkel töötavatele inimestele ülevaade Eesti tööturu palgatasemetest. Palgauuringut tehakse enam kui 500 positsiooni kohta ning uuringus osalemine ning palgainfo saamine on tasuta. CV-Online’i palgaootuste analüüs põhineb andmebaasi viimase kahe aasta statistikal ehk üle 120 000 CV-sse sisestatud palgaootusel.

 

Nüüd tõstatubki küsimus: millest tuleneb vahe samal positsioonil töötava naise ja mehe palganumbris – kas see on kinni ainult julguses küsida, on seal veel mõni objektiivne põhjendus? Samuti milles on kinni madalam palgaootus – on selle taga naiste alalhoidlikum loomus või on see hoopis kuidagi teistmoodi selgitatav?

 

Kommenteeri artikli all, miks arvad, et naiste palgaootused ja makstav palk on sama positsiooni puhul vastavalt 15% ja 12% madalamad?

 

CV-Online’i palgauuringus osalemiseks kliki siia > 

По итогам анализа ожиданий в области заработной платы, проведенного порталом CV-Online, выяснилось, что ожидаемая зарплата у женщин при той же должности в среднем на 15% ниже, чем у мужчин.

 

Зачастую СМИ объясняют разницу в зарплатах, прежде всего, тем, что женщины работают на менее оплачиваемых должностях. Однако анализ ожиданий в области заработной платы на основе базы данных портала CV-Online показывает, что в действительности основной причиной является то, что при той же работе ожидаемая зарплата у женщин значительно ниже, и исходя из этого ниже и выплачиваемая зарплата. И лишь потом идут прочие причины, например то, что на руководящих должностях работает больше мужчин. В данном случае можно, например, сказать, что ожидания как раз и могут отличаться, и поэтому мы провели анализ на основе информации среды для исследования зарплат Palgad.ee портала CV-Online. Выяснилось, что зарплата женщин, работающих на той же должности, ниже зарплаты мужчин в среднем на 12%. Таким образом, разница даже чуть меньше, чем в случае с ожиданиями в области заработной платы, хотя порядок этой разницы такой же.

 

Если это сопоставить с данными Департамента статистики, разница зарплат мужчин и женщин за предыдущие пару лет составляла чуть менее 25% – таким образом, примерно половину этой разницы можно отнести на счет более низких ожиданий женщин в отношении зарплат. Другой вопрос: чем вызваны меньшие ожидания женщин в области заработной платы, и имеется ли этому сколько-нибудь рациональное объяснение – почему женщины получают за ту же работу в среднем на 12% меньшую оплату? Если эти 12% облечь в цифры, то разница будет весьма существенной – за одну и ту же работу мужчина получает 1000 евро, а женщина – 880 евро. По нашей оценке, это один из наипервейших вопросов, которыми необходимо заниматься, если мы говорим о повышении зарплат: сначала можно было бы унифицировать зарплаты по половому признаку. Трудно поверить, что средний мужчина, работающий на той же должности, (существенно) продуктивнее женщины.

 

Разница зарплат по популярным должностям в среде Palgad.ee:

Palgad.ee

 

Palgad.ee (чтобы открыть сайт, пройдите по ссылке «Palgad.ee») – это среда исследования зарплат на портале CV-Online, в которой информацию о своей заработной плате ввели уже более 15 000 человек. Цель среды Palgad.ee – предоставлять соискателям, а также лицам, в настоящее время имеющим работу, обзор уровней зарплат эстонского рынка труда. Исследование заработных плат производится более чем по 500 должностям, причем участие в исследовании и получение информации о зарплатах бесплатны. Анализ ожиданий в области заработной платы портала CV-Online основывается на статистике по базе данных за два последних года, то есть на основе более чем 120 000 ожидаемых зарплат, введенных на портале CV-Online.

 

Здесь и встает вопрос: чем вызвана разница в размере зарплаты у мужчин и у женщин на одной и той же должности – обусловлено ли это только большей смелостью в запросах или есть другие объективные причины? А также: чем обусловлены меньшие ожидания в области заработной платы – стоит ли за этим более скромный характер женщин или это объясняется совсем иными причинами?

 

Оставьте свой комментарий под статьей: почему Вы считаете, что ожидания женщин в области заработной платы и выплачиваемая им зарплата при той же должности соответственно на 15% и 12% ниже?

 

Для участия в исследовании зарплат CV-Online щелкните сюда >

Noorte palgaootus: 732 eurot kätteNoorte palgaootus: 732 eurot kätteNoorte palgaootus: 732 eurot kätte

 

CV-Online’i ja noorte infomessi Teeviit koostöös läbi viidud uuringust selgus, et täiskohaga töötada soovivad noored oleksid nõus tööle asuma keskmiselt 732-eurose netopalgaga.

 

Sisuliselt tähendab see, et täiskohaga töötada soovivate noorte keskmine palgaootus on võrdne Eesti keskmise palgaga. Ühest küljest võiks ju öelda, et tegemist on ehk pisut liiga ambitsioonika ja osadel juhtudel mitte-realistliku ootusega, kuid teisalt on positiivne, kui noored unistavad suurelt. Eks esimesel töökohal teeb elu palganumbri osas tihti omad korrektiivid, kuid pigem võiks tööandjatel ja meie riigil kasu olla noortest ja ambitsioonikatest inimestest, kes soovivad oma tuleviku Eestiga siduda, sest noortel on tänapäeval ka palju muid võimalusi. Seega kasulikum on leida mõlemale osapoolele vastuvõetavad koostöötingimused.

 

Aasta tagasi oli täiskohaga töötamist kaaluvate noorte palgaootus netotasuna 693 eurot kuus, ehk aastaga on aset leidnud peaaegu 6% palgaootuste kasv. Osaajaga tööle mineku puhul on noortel palgaootus keskmiselt 372 eurot kuus ning tunnitasu osas sooviksid noored saada netotasuna keskmiselt 4,7 eurot. Vastavad näitajad on aastaga kasvanud 14 ja 12 protsenti.

 

Noorte palgaootused 2013 ja 2012

 

Nii täis-, osaajaga kui tunnitasu alusel töötamise puhul on noormeeste palgasoovid neiude omast kõrgemad – täisajaga töötades soovivad noormehed saada netotasuna keskmiselt 773 eurot, neiud aga 692 eurot.

 

Seega lõhe palgaootustes joonistub välja juba noorukieas, kuigi tuleb tõdeda, et aastatagusega võrreldes on palgaootuste vahe oluliselt vähenenud – aastaga on pisut tõusnud noormeeste palgaootused, ent neiude omad oluliselt enam.

 

Tulevikus soovib enim noormehi tööle hakata IT, tehnika ja elektroonika / telekommunikatsioonide valdkonnas, neiud aga enim kulutuuri, kunsti ja meelelahutuse, turismi valdkonnas ning avalikus sektoris. Iseenesest on palgalõhe sisse kirjutatud juba ka eelistatud töövaldkondadesse – tõenäoliselt on neiude eelistatud pehmemate alade palkadel raske võistelda noormeeste valdavalt reaalteadustele tuginevate valdkondade palgatasemetega.

 

Küsitlusest selgus veel, et 62% noortest oleks nõus kooli kõrvalt täis- või osaajaga tööle minema. Täiskohaga soovib tööle minna 7% naissoost õppuritest ja 13% meessoost õppuritest. Osaajaga töötamise puhul on need näitajad vastavalt 54% ja 56%.

 

CV-Online ja infomess Teeviit viisid novembri keskel läbi karjääriküsitluse, et teada saada noorte karjäärieelistusi, õppimist ja töötamist puudutavat infot. Üle 90% küsitluses osalenud noortest oli vanuses kuni 21 aastat, vanuse ülempiiriks oli 26 aastat ning kolmveerand vastanuist õppis kas põhikoolis, gümnaasiumis, kutse- või ülikoolis. Kokku vastas küsitlusele üle 700 noore.

  

CV-Online’i ja noorte infomessi Teeviit koostöös läbi viidud uuringust selgus, et täiskohaga töötada soovivad noored oleksid nõus tööle asuma keskmiselt 732-eurose netopalgaga.

 

Sisuliselt tähendab see, et täiskohaga töötada soovivate noorte keskmine palgaootus on võrdne Eesti keskmise palgaga. Ühest küljest võiks ju öelda, et tegemist on ehk pisut liiga ambitsioonika ja osadel juhtudel mitte-realistliku ootusega, kuid teisalt on positiivne, kui noored unistavad suurelt. Eks esimesel töökohal teeb elu palganumbri osas tihti omad korrektiivid, kuid pigem võiks tööandjatel ja meie riigil kasu olla noortest ja ambitsioonikatest inimestest, kes soovivad oma tuleviku Eestiga siduda, sest noortel on tänapäeval ka palju muid võimalusi. Seega kasulikum on leida mõlemale osapoolele vastuvõetavad koostöötingimused.

 

Aasta tagasi oli täiskohaga töötamist kaaluvate noorte palgaootus netotasuna 693 eurot kuus, ehk aastaga on aset leidnud peaaegu 6% palgaootuste kasv. Osaajaga tööle mineku puhul on noortel palgaootus keskmiselt 372 eurot kuus ning tunnitasu osas sooviksid noored saada netotasuna keskmiselt 4,7 eurot. Vastavad näitajad on aastaga kasvanud 14 ja 12 protsenti.

 

Noorte palgaootused 2013 ja 2012

 

Nii täis-, osaajaga kui tunnitasu alusel töötamise puhul on noormeeste palgasoovid neiude omast kõrgemad – täisajaga töötades soovivad noormehed saada netotasuna keskmiselt 773 eurot, neiud aga 692 eurot.

 

Seega lõhe palgaootustes joonistub välja juba noorukieas, kuigi tuleb tõdeda, et aastatagusega võrreldes on palgaootuste vahe oluliselt vähenenud – aastaga on pisut tõusnud noormeeste palgaootused, ent neiude omad oluliselt enam.

 

Tulevikus soovib enim noormehi tööle hakata IT, tehnika ja elektroonika / telekommunikatsioonide valdkonnas, neiud aga enim kulutuuri, kunsti ja meelelahutuse, turismi valdkonnas ning avalikus sektoris. Iseenesest on palgalõhe sisse kirjutatud juba ka eelistatud töövaldkondadesse – tõenäoliselt on neiude eelistatud pehmemate alade palkadel raske võistelda noormeeste valdavalt reaalteadustele tuginevate valdkondade palgatasemetega.

 

Küsitlusest selgus veel, et 62% noortest oleks nõus kooli kõrvalt täis- või osaajaga tööle minema. Täiskohaga soovib tööle minna 7% naissoost õppuritest ja 13% meessoost õppuritest. Osaajaga töötamise puhul on need näitajad vastavalt 54% ja 56%.

 

CV-Online ja infomess Teeviit viisid novembri keskel läbi karjääriküsitluse, et teada saada noorte karjäärieelistusi, õppimist ja töötamist puudutavat infot. Üle 90% küsitluses osalenud noortest oli vanuses kuni 21 aastat, vanuse ülempiiriks oli 26 aastat ning kolmveerand vastanuist õppis kas põhikoolis, gümnaasiumis, kutse- või ülikoolis. Kokku vastas küsitlusele üle 700 noore.

  

CV-Online’i ja noorte infomessi Teeviit koostöös läbi viidud uuringust selgus, et täiskohaga töötada soovivad noored oleksid nõus tööle asuma keskmiselt 732-eurose netopalgaga.

 

Sisuliselt tähendab see, et täiskohaga töötada soovivate noorte keskmine palgaootus on võrdne Eesti keskmise palgaga. Ühest küljest võiks ju öelda, et tegemist on ehk pisut liiga ambitsioonika ja osadel juhtudel mitte-realistliku ootusega, kuid teisalt on positiivne, kui noored unistavad suurelt. Eks esimesel töökohal teeb elu palganumbri osas tihti omad korrektiivid, kuid pigem võiks tööandjatel ja meie riigil kasu olla noortest ja ambitsioonikatest inimestest, kes soovivad oma tuleviku Eestiga siduda, sest noortel on tänapäeval ka palju muid võimalusi. Seega kasulikum on leida mõlemale osapoolele vastuvõetavad koostöötingimused.

 

Aasta tagasi oli täiskohaga töötamist kaaluvate noorte palgaootus netotasuna 693 eurot kuus, ehk aastaga on aset leidnud peaaegu 6% palgaootuste kasv. Osaajaga tööle mineku puhul on noortel palgaootus keskmiselt 372 eurot kuus ning tunnitasu osas sooviksid noored saada netotasuna keskmiselt 4,7 eurot. Vastavad näitajad on aastaga kasvanud 14 ja 12 protsenti.

 

Noorte palgaootused 2013 ja 2012

 

Nii täis-, osaajaga kui tunnitasu alusel töötamise puhul on noormeeste palgasoovid neiude omast kõrgemad – täisajaga töötades soovivad noormehed saada netotasuna keskmiselt 773 eurot, neiud aga 692 eurot.

 

Seega lõhe palgaootustes joonistub välja juba noorukieas, kuigi tuleb tõdeda, et aastatagusega võrreldes on palgaootuste vahe oluliselt vähenenud – aastaga on pisut tõusnud noormeeste palgaootused, ent neiude omad oluliselt enam.

 

Tulevikus soovib enim noormehi tööle hakata IT, tehnika ja elektroonika / telekommunikatsioonide valdkonnas, neiud aga enim kulutuuri, kunsti ja meelelahutuse, turismi valdkonnas ning avalikus sektoris. Iseenesest on palgalõhe sisse kirjutatud juba ka eelistatud töövaldkondadesse – tõenäoliselt on neiude eelistatud pehmemate alade palkadel raske võistelda noormeeste valdavalt reaalteadustele tuginevate valdkondade palgatasemetega.

 

Küsitlusest selgus veel, et 62% noortest oleks nõus kooli kõrvalt täis- või osaajaga tööle minema. Täiskohaga soovib tööle minna 7% naissoost õppuritest ja 13% meessoost õppuritest. Osaajaga töötamise puhul on need näitajad vastavalt 54% ja 56%.

 

CV-Online ja infomess Teeviit viisid novembri keskel läbi karjääriküsitluse, et teada saada noorte karjäärieelistusi, õppimist ja töötamist puudutavat infot. Üle 90% küsitluses osalenud noortest oli vanuses kuni 21 aastat, vanuse ülempiiriks oli 26 aastat ning kolmveerand vastanuist õppis kas põhikoolis, gümnaasiumis, kutse- või ülikoolis. Kokku vastas küsitlusele üle 700 noore.

 

Uuring: 56% tööandjatest plaanib järgneval 6 kuul värvataUuring: 56% tööandjatest plaanib järgneval 6 kuul värvataUuring: 56% tööandjatest plaanib järgneval 6 kuul värvata

 

CV-Online’i läbi viidud iga-aastasest Eesti tööturu-uuringust selgus, et tööandjate planeeritavad värbamismahud on võrreldes aastatagusega oluliselt kasvanud. Järgneva kuue kuu jooksul planeerib töötajaid värvata 56% tööandjatest. Aasta eest oli see näitaja 40 protsenti. Ühtlasi planeerib vähemasti osade töötajate palku tõsta 39% tööandjatest, mida on kolm korda enam kui aasta tagasi.

 

„Kõige olulisemad muutused on aset leidnud värbamismahtudes. Võrreldes aastataguse seisuga, on märkimisväärselt kasvanud nende tööandjate osakaal, kes soovivad värvata 10 või enam inimest – kui läinud aastal oli see 3%, siis nüüd on see 14%. See muutus ehk annab kõige pareminigi edasi, kuivõrd palju on tööandjate planeeritavad värbamismahud kasvanud. Uuringu tulemused annavad alust eeldada, et järgmisel aastal on tööandjatelt oodata veelgi aktiivsemat võitlust võimekate töötajate pärast,“ kommenteeris tulemusi CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross.

 

Uusi töötajaid palgata soovivatest ettevõtetest:

46% kavatseb värvata 1-2 töötajat

22% kavatseb värvata 3-4 töötajat

10% kavatseb värvata 5-9 töötajat

14% kavatseb värvata 10 või enam töötajat

8% ei tea veel, mitu töötajat planeerib värvata

 

131121 Tööandjate värbamisplaanid 2013 ja 2012

 

Peamiste värbamise põhjustena tõid tööandjad tihtilugu välja mitu paralleelset põhjust, sagedaseim oli mahtude või organisatsiooni kasvamine (64% juhtudel), eelmise töötaja lahkumine (55%) ja töötaja lapsehoolduspuhkusele suundumine (9%).

 

„Valdavalt valitseb tööandjate seas optimistlik suhtumine tulevikuarengutesse – seda ilmestab 64% tööandjate kavatsus palgata uusi töötajaid tulenevalt mahtude või organisatsiooni kasvamisest,“ kommenteeris värbamise põhjuseid CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross.

 

Järgneval 6 kuul ei planeeri personalimuudatusi 32% tööandjatest, 9% jaoks on see küsimus veel lahtine. Nii koondada kui uusi töötajaid värvata planeerib 2% tööandjatest ning vaid koondada planeerib alla 1% organisatsioonidest.

 

Uuringust selgus veel, et 39% tööandjatest kavandab järgneval kuuel kuul vähemasti osade töötajate palga tõstmist. Palgatõusu kavandavate ettevõtete arv oli aasta tagasi 13% ehk aastaga on see tõusnud kolm korda.

 

„Oluline on välja tuua, et 39% kavandab vähemasti osade töötajate palgatõusu ehk on üksjagu ettevõtteid, mille puhul tõstetakse töötasusid vaid teatud positsioonidel või teatud inimestel ja valdavalt 10% piires. Ent vaatamata sellele näitab statistika selgelt, et aastatagusega võrreldes on oluliselt enam tööandjaid palgatõuse planeerimas. Kindlasti on see mõnede tööandjate jaoks strateegiline samm, mis vähendab tööjõu voolavust ning lihtsustab tulevasi värbamisi,“ selgitas Gross.

 

„Eelnevale statistikale tuginedes peaks tööotsijatel praegu olema lihtsam tööle saada kui aasta tagasi, sest kasvab nii värbavate ettevõtete hulk kui ka värbamismahud. Ühtlasi on sellises omavahelises konkurentsiolukorras eeldada, et tööandjad pingutavad üha enam, et oma töötajatele paremaid töötingimusi pakkuda,“ prognoosis Gross.

 

CV-Online’i poolt novembri algusest kuni keskpaigani läbi viidud uuringus osales 323 erinevas suuruses ettevõtet üle Eesti.

  

CV-Online’i läbi viidud iga-aastasest Eesti tööturu-uuringust selgus, et tööandjate planeeritavad värbamismahud on võrreldes aastatagusega oluliselt kasvanud. Järgneva kuue kuu jooksul planeerib töötajaid värvata 56% tööandjatest. Aasta eest oli see näitaja 40 protsenti. Ühtlasi planeerib vähemasti osade töötajate palku tõsta 39% tööandjatest, mida on kolm korda enam kui aasta tagasi.

 

„Kõige olulisemad muutused on aset leidnud värbamismahtudes. Võrreldes aastataguse seisuga, on märkimisväärselt kasvanud nende tööandjate osakaal, kes soovivad värvata 10 või enam inimest – kui läinud aastal oli see 3%, siis nüüd on see 14%. See muutus ehk annab kõige pareminigi edasi, kuivõrd palju on tööandjate planeeritavad värbamismahud kasvanud. Uuringu tulemused annavad alust eeldada, et järgmisel aastal on tööandjatelt oodata veelgi aktiivsemat võitlust võimekate töötajate pärast,“ kommenteeris tulemusi CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross.

 

Uusi töötajaid palgata soovivatest ettevõtetest:

46%     kavatseb värvata 1-2 töötajat

22%     kavatseb värvata 3-4 töötajat

10%     kavatseb värvata 5-9 töötajat

14%     kavatseb värvata 10 või enam töötajat

8%       ei tea veel, mitu töötajat planeerib värvata

 

131121 Tööandjate värbamisplaanid 2013 ja 2012

 

Peamiste värbamise põhjustena tõid tööandjad tihtilugu välja mitu paralleelset põhjust, sagedaseim oli mahtude või organisatsiooni kasvamine (64% juhtudel), eelmise töötaja lahkumine (55%) ja töötaja lapsehoolduspuhkusele suundumine (9%).

 

„Valdavalt valitseb tööandjate seas optimistlik suhtumine tulevikuarengutesse – seda ilmestab 64% tööandjate kavatsus palgata uusi töötajaid tulenevalt mahtude või organisatsiooni kasvamisest,“ kommenteeris värbamise põhjuseid CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross.

 

Järgneval 6 kuul ei planeeri personalimuudatusi 32% tööandjatest, 9% jaoks on see küsimus veel lahtine. Nii koondada kui uusi töötajaid värvata planeerib 2% tööandjatest ning vaid koondada planeerib alla 1% organisatsioonidest.

 

Uuringust selgus veel, et 39% tööandjatest kavandab järgneval kuuel kuul vähemasti osade töötajate palga tõstmist. Palgatõusu kavandavate ettevõtete arv oli aasta tagasi 13% ehk aastaga on see tõusnud kolm korda.

 

„Oluline on välja tuua, et 39% kavandab vähemasti osade töötajate palgatõusu ehk on üksjagu ettevõtteid, mille puhul tõstetakse töötasusid vaid teatud positsioonidel või teatud inimestel ja valdavalt 10% piires. Ent vaatamata sellele näitab statistika selgelt, et aastatagusega võrreldes on oluliselt enam tööandjaid palgatõuse planeerimas. Kindlasti on see mõnede tööandjate jaoks strateegiline samm, mis vähendab tööjõu voolavust ning lihtsustab tulevasi värbamisi,“ selgitas Gross. 

 

„Eelnevale statistikale tuginedes peaks tööotsijatel praegu olema lihtsam tööle saada kui aasta tagasi, sest kasvab nii värbavate ettevõtete hulk kui ka värbamismahud. Ühtlasi on sellises omavahelises konkurentsiolukorras eeldada, et tööandjad pingutavad üha enam, et oma töötajatele paremaid töötingimusi pakkuda,“ prognoosis Gross.

 

CV-Online’i poolt novembri algusest kuni keskpaigani läbi viidud uuringus osales 323 erinevas suuruses ettevõtet üle Eesti.

  

CV-Online’i läbi viidud iga-aastasest Eesti tööturu-uuringust selgus, et tööandjate planeeritavad värbamismahud on võrreldes aastatagusega oluliselt kasvanud. Järgneva kuue kuu jooksul planeerib töötajaid värvata 56% tööandjatest. Aasta eest oli see näitaja 40 protsenti. Ühtlasi planeerib vähemasti osade töötajate palku tõsta 39% tööandjatest, mida on kolm korda enam kui aasta tagasi.

 

„Kõige olulisemad muutused on aset leidnud värbamismahtudes. Võrreldes aastataguse seisuga, on märkimisväärselt kasvanud nende tööandjate osakaal, kes soovivad värvata 10 või enam inimest – kui läinud aastal oli see 3%, siis nüüd on see 14%. See muutus ehk annab kõige pareminigi edasi, kuivõrd palju on tööandjate planeeritavad värbamismahud kasvanud. Uuringu tulemused annavad alust eeldada, et järgmisel aastal on tööandjatelt oodata veelgi aktiivsemat võitlust võimekate töötajate pärast,“ kommenteeris tulemusi CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross.

 

Uusi töötajaid palgata soovivatest ettevõtetest:

46% kavatseb värvata 1-2 töötajat

22% kavatseb värvata 3-4 töötajat

10% kavatseb värvata 5-9 töötajat

14% kavatseb värvata 10 või enam töötajat

8% ei tea veel, mitu töötajat planeerib värvata

 

131121 Tööandjate värbamisplaanid 2013 ja 2012

 

Peamiste värbamise põhjustena tõid tööandjad tihtilugu välja mitu paralleelset põhjust, sagedaseim oli mahtude või organisatsiooni kasvamine (64% juhtudel), eelmise töötaja lahkumine (55%) ja töötaja lapsehoolduspuhkusele suundumine (9%).

 

„Valdavalt valitseb tööandjate seas optimistlik suhtumine tulevikuarengutesse – seda ilmestab 64% tööandjate kavatsus palgata uusi töötajaid tulenevalt mahtude või organisatsiooni kasvamisest,“ kommenteeris värbamise põhjuseid CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross.

 

Järgneval 6 kuul ei planeeri personalimuudatusi 32% tööandjatest, 9% jaoks on see küsimus veel lahtine. Nii koondada kui uusi töötajaid värvata planeerib 2% tööandjatest ning vaid koondada planeerib alla 1% organisatsioonidest.

 

Uuringust selgus veel, et 39% tööandjatest kavandab järgneval kuuel kuul vähemasti osade töötajate palga tõstmist. Palgatõusu kavandavate ettevõtete arv oli aasta tagasi 13% ehk aastaga on see tõusnud kolm korda.

 

„Oluline on välja tuua, et 39% kavandab vähemasti osade töötajate palgatõusu ehk on üksjagu ettevõtteid, mille puhul tõstetakse töötasusid vaid teatud positsioonidel või teatud inimestel ja valdavalt 10% piires. Ent vaatamata sellele näitab statistika selgelt, et aastatagusega võrreldes on oluliselt enam tööandjaid palgatõuse planeerimas. Kindlasti on see mõnede tööandjate jaoks strateegiline samm, mis vähendab tööjõu voolavust ning lihtsustab tulevasi värbamisi,“ selgitas Gross.

 

„Eelnevale statistikale tuginedes peaks tööotsijatel praegu olema lihtsam tööle saada kui aasta tagasi, sest kasvab nii värbavate ettevõtete hulk kui ka värbamismahud. Ühtlasi on sellises omavahelises konkurentsiolukorras eeldada, et tööandjad pingutavad üha enam, et oma töötajatele paremaid töötingimusi pakkuda,“ prognoosis Gross.

 

CV-Online’i poolt novembri algusest kuni keskpaigani läbi viidud uuringus osales 323 erinevas suuruses ettevõtet üle Eesti.