15. juubel on just paslik aeg vaadata tagasi käidud teele. Pisut enam kui kümme aastat tagasi tundus internetist töökoha otsimine olevat veel võrdlemisi ulmeline idee. Seda harrastas vaid käputäis nooremaid inimesi, kes olid arvutiga rohkem sina peal. Tänaseks päevaks tõenäoliselt ei kujuta mõned ettegi töö otsimist ilma CV-Online’i või mõne muu tööotsinguportaali abita. Mis võiks aga toimuda järgneva 15 aasta jooksul? Tihtilugu annavad minevikus toimunu ja kunagised arengud väga hea aluse tuleviku ennustamiseks. Seega soovitamegi esmalt lugeda allolevat artiklit CV-Online’i algusaegadest ning artikli järel käime välja enda visiooni järgneva 15 aasta osas. Allolev artikkel pärineb 2000. aasta Õpetajatelehest:

Töökoht võrgust?

Eestis eksisteerivad korraga tööpuudus ja tööjõupuudus. Tööturg jaguneb soojaks (tutvused) ja külmaks tööturuks (avalikud konkursid). Suurem jagu töökohti liigub soojal turul. Külmal tööturul on ajalehtede ja tööbörside kõrval üks olulisemaid infokanaleid internet. Enamik eestlasi surfab netis põnevamat ja tasuvamat tööd otsides töö juures tööajal – salaja, et mitte tööandjat ärritada. See tegevus sarnaneb tööarvutil mängimisega. Töötu, kes kõige enam tööd vajab, satub internetti harva, sest avalikke netipunkte on vähe. Õnneks kasvab kiiresti koduarvutite hulk. Internetist tööd otsida aitab ka vanem, kasutatud masin, mis muusika ja erutavate piltide otsimiseks ei kõlba.

Andmebaaside alal tugevad soomlased on oma kaubanduslikku vahendustegevust Eestisse ja kaugemale Ida-Euroopasse laiendanud õige vilkalt: päev-päevalt meelitavad meid rahakotti tühjendama Kuldne Börs, Hobby Hall, Kodu-Anttila, Sedeliuudised, Kiiresti ja Maitsvalt, Suur Eesti Raamatuklubi ja teised vanad tegijad. Seepärast võime tunda uhkust, et Mustamäel asuv firma CV-Online Eesti OÜ (tegevjuht Jürgen Tamm, välissuhete juht Jüri Kaljundi) on loonud rahvusvahelise veebipõhise tööotsisüsteemi, mis tegutseb peale Eesti (www.cv.ee) veel Soomes (www.cvonline.net), Lätis, Leedus, Poolas, TŠehhis, Ungaris ja Venemaal. Peagi avatakse veebileht ka Rumeenias ja Bulgaarias. Kõigi nende maade CV-lehekülgedele pääseb stardileheküljelt www.cveurope.com.

Ööl vastu 27. juulit oli andmebaasis 18 454 tööotsijat ja 151 tööpakkumist, tööpakkumiste tellijaid oli 2159. Konkurss (122,2) on suurem kui üheski kõrgkoolis! Lohutuseks niipalju, et suures Ungari baasis leidus kokku ainult 15 tööpakkumist. Nähtavasti ei pea madjarid internetti tõsiseks ja soliidseks asjaajamiskanaliks.

CV-Online koosneb töösoovija ja tööpakkuja sektorist, esimene on tasuta, teine tasuline. Registreerumisel valib klient endale kasutajanime ja parooli. Need saadetakse kinnituseks automaatselt tema meiliaadressile (selle olemasolu on kohustuslik). Parooliga sisenenud klient võib riputada võrku oma CV, kandideerida ise soovitud ametikohale ja lugeda talle tehtud tööpakkumisi.

Tööandjatena eraisikud Eesti netis ei esine, Soomes aga küll: üks liikumispuudega daam otsis endale koduabilist, lubades maksta tunni eest veidi alla 50 marga, samuti lisatasu puhkepäeviti töötamise eest… Meil nii jõukaid invaliide vist ei leidu.

Tööd saab otsida nelja tunnuse järgi: pakutav amet, töö asukoht, nõudmised ja tööülesanded. Tööpakkumiste leheküljelt saab otsida tegevusvaldkonna, ettevõtte, asukoha või sisestamise järgi (“uuteks” loetakse kuni kolme päeva vanused kuulutused). Tegevusvaldkonniti, mis küll omavahel tugevasti kattuvad, jagunesid tööpakkumised järgmiselt:

Assisteerimine 10
Ehitus/kinnisvara 9
Elektroonika/telekom 8
Energeetika/elekter 1
Finants/kindlustus 9
Info/meedia 4
Infotehnoloogia 34
Juhtimine 6
Kaubandus 12
Koolitus/personal 2
Mehaanika/tehnika 7
Müük 46
Õigusala/korrakaitse 6
Riigi-/majandushaldus 3
Teenindus 7
Tervishoid 1
Transport 1
Turundus/reklaam 3
Tööstus/tootmine 7 

Kõige rohkem töökäsi vajatakse Tallinnas, kus on ka kõige laiem erialade valik. Tartusse otsitakse programmeerijaid, Viljandisse oli ainult üks pakkumine (Lehola OÜ montaažilukksepp), Narva mitte ühtegi: asukohaotsing “Narva” andis tulemuseks TPÜ psühholoogiaosakonna vastutava sekretäri (Tallinn, Narva mnt 27)! Asukoha järgi jagunevad töökohad nii:

Hiiumaa 1
Ida-Virumaa 5
Jõgevamaa 3
Järvamaa 2
Lääne-Virumaa 3
Läänemaa 1
Põlvamaa 2
Pärnu ja ümbrus 1
Raplamaa 1
Saaremaa 1
Tallinn ja ümbrus 139
Tartu ja ümbrus 15
Valgamaa 4
Viljandimaa 5
Võrumaa 5
Välismaa 6

Eesti tähestik jätab “välismaa” vormiliselt viimasele kohale. Enamik “välistöid” (5) pakuti infotehnoloogia alale (peale Baltimaade veel Soome, Saksamaa, Austria jt EL-i maad). Jääb selgusetuks, kui palju tegelikult kolida ja reisida tuleb, sest sellel alal on levinud ka kaugtöö.

Õpetajaid ja koristajaid ei otsita CV-Online’i kaudu kuhugi (muide, Lätis otsitakse netitsi Riia koolidesse kõigi ainete õpetajaid ja keeltekursustele võõrkeeleõpetajaid). Kas eesti õpetaja ei kasutagi internetti?

Soome keele oskust nõuti üheksal ametikohal, kõik muidugi Tallinnas või selle lähiümbruses: sekretär-asjaajaja, dokumenteerija, projektijuht-töödejuhataja, korporatiivklientide müügijuht, sekretär-personalijuht, sekretär, müügijuht (2 tk) ja kaupluse-teeninduse juhataja.

Eesti keelt nõuti seitsmel tööpostil: projektijuht-müügiesindaja (karjäärivõimalusega), progressi programmeerija, raadioside arengu büroo peaspetsialist, kinnisvara hindaja, dispet‰er, kodulehekülje toimetaja ja turvatöötaja. Siingi olid ülekaalus Tallinn ja Harjumaa, ainult kinnisvara tuli hinnata Ida-Virumaal.

Tööpakkujate hulgas on ülekaalus erafirmad. Suurimad tööpakkujad on ABF Baltic AS, MicroLink Süsteemide AS, Siemest Data OÜ (6 töökohta); Lavateir OÜ, Orbis Eesti OÜ, Tallinna Soojus AS (5 kohta); Helmes AS ja Mobec AS (4 kohta).

CV-Online teeb pidevalt statistikat töösoovijate kohta. 25. juulil oli naisi 53% ja mehi 47%, enam-vähem nagu kogu ühiskonnas. Omandatud erialade lõikes oli mäekõrguselt teistest üle majandus/kaubandus (1810), järgnes infotehnoloogia (633). Ametisoovidest oli esikohal assisteerimine (3180), teisel müük (2665). Varasemas töökogemuses juhtis müük (2818), järgnes kaubandus (2376). (Huvitav, mis neil vahet on?)

Iga töösoovija võib CV-Online’i soovitada ka oma sõpradele, selle tegevuse üle peetakse isegi arvet.

Kui võrgust leitud töökoht või elukaaslane on sama harv ja õnnelik juhus nagu loteriivõit, siis on parem mängida Keno Lotot.

SANDER LIIVAK, Õpetajateleht 4. august 2000, leht nr. 27, internetist kättesaadav siit 

Nüüd aga küsimus – mis saab toimuma järgneva 15 aasta jooksul?

Me CV-Online’is usume, et töö ja töötajate otsimine muutub senisest veelgi enam sotsiaalselt integreerituks. Üha tihedamini hakatakse kasutatama omavahelisi sidemeid uue töökoha leidmiseks ning kanalina muutub järjest domineerivamaks internet. Seejuures on aga väga oluline nö tehniline lahendus või keskkond, mille kaudu see toimub. Siinkohal näeme endal olulist rolli innovaatori ja teerajajana. Meie eesmärk olla kohal seal, kus on inimesed ning pakkuda kõige mugavamat viisi vastavalt kas töökoha või töötaja leidmiseks.

Usume, et tulevikus integreerub meie portaal mõne muu (sotsiaalse) keskkonnaga, kuid endiselt ülimalt oluliseks jääb usaldusväärsus ja käepäraseimad lahendused, mida pakume. See jääb meie strateegiaks ka edaspidi. Ühtlasi hoiame end igapäevaselt kursis interneti arengutega ning meie kasutajate käitumismustrite ja soovidega ning arendame enda teenust nende pinnalt edasi.