CV.ee ja TahanPuhata.ee küsitlus puhkuseharjumuste kohta

CV.ee ja TahanPuhata.ee eesmärgiks on uurida, millist puhkust inimesed eelistavad ning kas neil tuleb puhkuse ajal ka tööd teha.

 

tahanpuhata

 

Seepärast palume Teil täita väikese küsitluse ja oma arvamust jagada. Üks vastajatest võidab TahanPuhata.ee vautšeri hotelli L’Ermitage, Tallinnas, väärtusega 110 eurot.

Küsitlus toimub kuni 02. oktoobrini 2017. Võitja valitakse loosi teel kõigi küsitlusele täielikult vastanute vahel 03. oktoobril 2017.

Kui soovite võita, kirjutage küsitluse lõppu kindlasti oma e-posti aadress ja telefoninumber! Konkursil osalemisega nõustute, et CV.ee ja TahanPuhata.ee võivad kasutada Teie andmeid turunduse eesmärgil.

Täname Teid!

Karjääriarengu kontaktvärav CV.ee ja CV-Online’i värbamisjaam teenindavad Sind tänasest ühtse värske ilmega

CV-Online’i 21-aastase kogemustepagasiga värbamislabor ja Balti regiooni suurim ning hoogsalt arenev tööotsingu kontaktvärav CV.ee teenindavad Sind tänasest nii Eestis, Lätis kui Leedus ühtse ja värskema ilmega.

astusisse

Meie missiooniks on tööalaselt uusi väljakutseid otsivad ja isiklikule arengule keskendunud tegusad tööinimesed viia tulemuslikult kokku tähendusrikast tööd ja väärikaid töötingimusi pakkuvate ettevõtetega.

Statistikaameti andmeil oli 2017. aasta 2. kvartalis Eestis kokku 12 000 vaba ametikohta (2,1 % ametikohtade koguarvus). Enamik vabadest ametikohtadest asuvad Harjumaal (67%), sh Tallinnas (51%), millele järgneb Tartu (9%) ja Ida-Viru maakond (6%). Vabade ametikohtade arv on väikseim Jõgeva, Hiiu ja Rapla maakonnas.

Kuigi vabu ametikohti on võrreldes aastataguse ajaga tekkinud 26 % võrra juurde, näitavad CV.ee uuringute tulemused, et inimeste teadlikkus töö tähendusrikkuse olulisusest on tugevnenud ja ootused (tuleviku) tööandjatele silmnähtavalt muutumas.

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta II kvartalis 1242 eurot ja brutokuupalk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 6,8%, teatab Statistikaamet. Samas näitas CV.ee ja Instari ühiselt läbi viidud uuring, et 74% inimeste jaoks oli töötamise peamine põhjus igapäevaste elamiskulude katmine. Vaid 8% vastajatest käib tööl enesearengu tagamiseks.

Töötavate vastajate teenitav keskmine netotöötasu oli 741 eurot. Seejuures naiste netotasu oli väikesem (719 eurot) kui meeste netotöötasu (826 eurot). Vastajate keskmine netopalga ootus oli 1180 eurot. Meeste palgaootus oli kõrgem kui naistel olles 1352 eurot naiste 1129 euro vastu.

Kuigi välismaal töötamine oli vastajatele ahvatlev, oldi kõige enam huvitatud siiski Eestis erialase töö tegemisest (78% vastajatest).

Viie aasta karjääriootuste osas toovad vastajad välja soovi areneda oma valdkonnas tunnustatud spetsialistiks, millelr järgneb horisontaalne areng ettevõttes. 27% vastajatest pidas kõige olulisemaks võimalust olla oma valdkonnas tunnustatud spetsialist ning areneda tunnustatud spetsialistiks.

12% vastajatest soovis 5 aasta jooksul saavutada juhi positsioon. Naiste-meeste võrdluses oli meeste jaoks veidi olulisem juhipositsiooni saavutamine (13%) kui naiste jaoks (11%).

9% vastajatest ei omanud karjääriootusi. Suur osa vastajatest ei olnud kindel, kas leiab oma ootustele vastava töö. Samas 10% vastajatest on ootustele vastava töö juba leidnud.

Uue töö puhu peeti kompensatsioonipaketi kõige olulisemaks osaks paindlikku tööaega (63)% ja keskmisest kõrgemat palka (55%).

Sobivama tööandja 45-st hinnatud valikukriteeriumist peeti kaheks kõige olulisemaks teguriks ettevõtte juhtide kompetentsust, mida pidas väga oluliseks teguriks 82% vastanutest. Järgnes tegur – ettevõte kohtleb töötajaid võrdselt ja ausalt, mida hindas väga oluliseks 81%. Töötasu pole olulisim valikukriteerium – see oli 16-l kohal 45 teguri hulgast, seda pidas väga oluliseks 59% vastanutest.

CV.ee uus logo väärtustab tähendusrikast tööd: töötame südamega, särame valgusvihus

CV_EST_logo_CV.ee horisontal

Iga inimene, kes on elus vähemalt korra teinud olulisi karjäärivalikuid või osalenud mõne vaba töökoha konkursil, teab seda pinevusest pakatavat tunnet – Sinult oodatakse enda selgesõnalist esitlemist parimal viisil, aga Sind saadab teadmatus ja ootusärevus samaaegselt.

CV.ee karjääriarengu kontaktvärav viib Sind kokku Sulle sobivate tööandjatega ning meie värbamisjaama kogenud tiim aitab Sul läbi sisuka ja asjakohase nõustamise valmistuda Sinu elu üheks olulisemaks kohtumiseks nii, et see annaks Sulle parima võimaliku tulemuse – uue töö või väärtusliku kogemuse koos kasulike kontaktidega.

Pane meid proovile! Värskenda või lisa oma CV juba täna ning anna endale võimalus, et uus ja tähendusrikkam tööpakkumine just Sinuni jõuaks!

CV.ee uus bränd on dünaamiline ja rõhutab inimlikke valikuid ning vastastikuste ootuste teadvustamist tööturul

Kui traditsiooniline tööturg on aastakümneid keskendunud valikutele paberil, mida sümboliseeris ka paberpurje motiiv CV-Online’i 15 aastat teeninud logol, siis tänane tööturg toob eelkõige kokku inimesi – isiksusi, kes soovivad oma tööd teha südame ja kirega, luues ühiskonnas ja majandusruumis püsivat lisaväärtust ning vallutades uusi väljakutseid koos. Seda muutust sümboliseerib tänasest ka 21aastase värbamis- ja töövahenduse kogemusega CV-Online grupi uus visuaalne identiteet Eestis, Lätis ja Leedus.

eluonteater_690px

Karjääriarengu kontaktvärav CV.ee ja CV-Online’i värbamisjaam värske ilmega ühtne dünaamiline visuaalne identiteet on alates 15. septembrist 2017 kolmemõõtmeline ja seda kolmes Balti riigis korraga.

Värbamisteenuste turuliidri CV-Online uue logo ikoon moodustub kahest elu lavalaudadele langevast valgusvihust, moodustades iselaadse südame. Igas töösituatsioonis on alati kaks olulist osapoolt – tööandja (helesinine valgusvihk) ja tööd otsiv või tegev inimene (tumesinine valgusvihk). Iga uus kohtumine, seejuures ka tööle kandideerimisega seotud kohtumised on võrreldavad astumisega ootusärevusest pakatavasse valgusvihku – kuidas muuta end kuuldavaks ja nähtavaks ning kuidas tutvustada oma tugevusi? Kuidas olla parim teiste hulgas ja valmistuda elu üheks olulisemaks etteasteks parimal võimalikul viisil?

Selleks, et tööandjad ja uut tööd otsivad inimesed saaksid tulemuslikult kokku, pakub CV-Online hulga kaasaegseid ning julgustavaid värbamis- ja koostöölahendusi. „Seepärast nimetasimegi end ümber karjääriarengu kontaktväravaks,“ selgitab CV-Online’i Eesti värbamisjuht Maris Martin. „Me aitame tööalaselt sobivatel inimestel ja ettevõtetel luua tähenduslikke ja kestvaid kontakte. Me armastame oma tööd. Siin tuleb mängu ka meie kogenud spetsialistidega värbamisjaam, kus töötame välja spetsiaalselt ettevõtete ja kandidaatide vajadustest lähtuvaid koostöömudeleid, mis võivad olla klassikalised, aga ka täiesti unikaalsed ja esmakordsed, sest tööturg on pidevas muutumises.“

meiejulgememuutuda-ok-blog690

Töö on osa elust, aga töö tegemise tulemusel teenitavad ressursid aitavad inimestel rikastada oma elu kogemuste, väljakutsete ja igapäevaelu täiendavate naudingutega – veeta aega oma pere, lähedaste ja sõpradega parimal võimalikul viisil.

CV.ee uue brändiideoloogia teiseks tugisambaks on väärtustada armastust kui edasiviivat ja elutervet tundemaailma – heatahtlikkust  oma elukäigu, oma lähedaste, elustiili ja töökire vastu. „Igal inimesel on õigus ja vabadus leida töö, mille tegemine teda isiksusena rikastab ja arendab, mitte ei takista. Ja igal inimesel on samaväärne võimalus ja õigus teha vajadusel oma karjääris põhjendatud pöördeid, muutusi ja täiendusi, ka pause,“ selgitab värbamisjuht Maris Martin CV-Online’i ajas muutunud tööpõhimõtteid, mida uus logo ka visuaalselt kinnitab. „Värbamises ehk tööandjate ja töötajate kokku sobitamise protsessis on õnneks jõudmas fookusesse lisaks oskuste väärtustamisele järjest enam ka isikuomaduste märkamine. Värbamine tervikuna on muutunud põnevamaks – oluliseks on saamas kommunikatsioonivõimekus ja visuaalsus igas mõttes – mänglev fotokeel, videosuhtlus ja sündmused kohtumisteks.“

Positsioonid ja struktuurid ei ole enam tööturu keskmes, vaid inimesed oma unistuste, soovide, uskumuste ja eesmärkidega. „Seda võib nimetada kui täiusliku elu kogemust,“ räägib CV-Online’i turunduskommunikatsiooni juht Rain Resmeldt Uusen. „Meil kõigil on vabadus ja õigus selle poole vähemalt püüelda, samas mõistes oma enda isiksuse tagamaid, võimalikke takistusi ja veel avamata potentsiaali. Sellega tegelevadki meie värbajad ja konsultandid iga päev. Nad aitavad õigetel inimestel tööelus kokku saada, selleks, et töö saaks väärikalt tehtud ilma inimlikke väärtushinnanguid põletamata. Meie uus bränd rõhutab seda õigust ja võimalusi elada oma töö- ja isiklikku elu täisväärtuslikult, arengule suunatult.“

Maris Martini sõnul saab iga inimene tegelikult aru, kui palju nõuab tööd, teadmiste ja kogemuste kogumist ning oskuste arendamist täisväärtusliku töökarjääri saavutamine. „See on terve elu kestev protsess.“

CV.ee uus visuaalne identiteet kinnitab – iga paberile trükitud CV taga on peidus inimene, kelle põues tuksub elurõõmus süda.

CV.ee karjääriarengu kontaktvärav uuenes veelgi kasutajasõbralikumaks

 

CV.ee keskkonna arendamisel lähtume sellest, et lõpptulemusena oleks kasutuskogemus võrdselt hea sõltumata nutiseadme tüübist ja ekraani suurusest.

 

Eelnevalt oleme uue ilme ja sisu andnud tööpakkumistele ja kandideerimisele. Nüüd on uuenenud ka avaleht ja tööpakkumiste filtreerimine. Allpool on välja toodud, mis on muutunud.

Avaleht

Avaleht

1. Vastavalt seadmele ja ekraani suurusele kohanduv leht.

2. Viimased otsingud – ühe hiireklikiga kuni 3 eelmise otsingu kordamine

Uued lahendused:

Tagasiside garantii – tegemist on sektsiooniga, kus asuvad tööpakkumised, mille puhul saad kindel olla, et tööandja annab teile kui kandidaadile tagasisidet konkursi lõpptulemuse osas. Paljud tööandjad annavad kenasti tagasisidet, kuid on ka neid, kes seda ei tee. Antud lahenduse lõime selleks, et Sul oleks juba enne kandideerimist ülevaade, millised tööandjad on kõige eeskujulikumad tagasiside andjad. Teatud juhtudel võib see ka kandideerimisotsust mõjutada. Esialgu kuvame Tagasiside garantii all CV-Online’i värbamisprojekte, mille puhul saame kindlalt öelda, et alati anname tagasisidet. Tulevikus küsime kasutajatelt tagasisidet ning reastame tööandjad selle alusel.

Palgaga pakkumised – leiame, et töökuulutuste palgatasemed ei peaks olema riigisaladus. Sellest tulenevalt hoolitseme, et avaliku palganumbriga töökuulutused oleksid tähelepanu keskmes ja seepärast ka on eraldi sektsioon neile eraldatud.

Tööpakkumiste filtreerimise leht

Filtreerimise vaade

1. Vasakul asuvad filtrid rakenduvad koheselt – märkides linnukesi vasakus menüüs, filtreeritakse tööpakkumised koheselt.

2. Oleme loonud filtri Palk alates, mis on abiks nendele, kelle jaoks see kriteerium on määrava tähtsusega töökoha valikul.

3. Märksõnaotsingu kast asub tööpakkumiste nimekirja kohal ning selle all on näha filtrid, mis on otsingule rakendatud.

Suvetöö: kes ja kui palju tohib suvel töötada?

 

Suvine aeg ning rohke vabadusesõõm annab vabad käed veelgi suuremale hulgale inimestele astuda tööturule – mõned soovivad teenida lisaraha, teised jälle saada esimesi töökogemusi, mida hiljem oma CVs esile tõsta. Mõnel vanuserühmal on aga piiratust ning reglementeeritust rohkem kui teistel.

 

Suvel unistavad puhkamise ja mängimise kõrval lisaraha teenimisest paljud noored. Mõni neist tahab uusi kogemusi, teised jälle koguda raha mõneks suuremaks ostuks. Foto: Unsplash

Suvel unistavad puhkamise ja mängimise kõrval lisaraha teenimisest paljud noored. Mõni neist tahab uusi kogemusi, teised jälle koguda raha mõneks suuremaks ostuks. Foto: Unsplash

 

Ka pere väiksematel on juba nutitaip sisse harjutatud ning alla 18-aastased noored ei pelga lisa- või taskuraha teenimiseks end ka tööle seada. Et töösuvi mööduks tulemulikult ja muhedalt ning hoida ära arusaamatusi, tasub olla teadlik igast võimalikust sammust tööturule astudes.

 

Alaealiste töösuhted on sel aastal läinud paindlikumaks, ent päevakajaliseks on saanud Eesti Ekspressi noorukeste lehelaste projekt. See on tõstatanud aga küsimusi uues kuues: milliseid isepäraseid töötingimusi peab ettevõte noorele pakkuma ning kas noortel on üldse võimalusi astuda tööturule, et mõistlikke töötingimusi nautida? Seejuures on punane hüüumärk ettevõttele just alaealisele noorele rakendatava töökoormuse ja tööaja suhtes, millest ka väiksemagi eksimuse korral mööda ei vaadata.

 

Tööinspektsiooni andmeil muutub alates 1. juulist 2017 alla 15-aastase tööle lubamiseks tööinspektorilt nõusoleku taotlemise kord.

 

Alaealiste noorte töötundide pikkus tööpäeva jooksul toimib reegli järgi: mida vanem, seda rohkem töötunde on võimalik noorel tööpäeva jooksul rakendust leida. Ajataju kipub täiskasvanutel küll töötuhinas kaduma, kuid alaealisega töösuhtes tuleb olla alati täpne – 3 tundi tööaega on täpselt 3 tundi, niisamuti 5 töötundi on täpselt 5.

 

Teine aspekt on töökoormus. Teemaks on just füüsiline koormus ehk raskuste tõstmine noorukite poolt. Tihtipeale lähtutakse sellest, mis on seaduses kirjas, ent nii riigi kui ettevõtete poolt kiputakse unustatama hea tava ja mõistlikkuse põhimõtet. Niisamuti on avaldatud Tööinspektsiooni poolt teadaanne, et 1. juulist 2017 muutub alla 15-aastaste tööle lubamiseks tööinspektorilt nõusoleku taotlemise kord.

 

1. juulist jõustuvad töölepingu seaduse muudatused ning Tööinspektsioonilt ei pea enam taotlema eraldi luba alla 15aastase töölevõtmiseks. Tööandja peab küsima lapsevanema nõusolekut ning sisestama andmed töötamise registrisse kümme päeva enne lapse tööleasumist.

 

Tööinspektor kontrollib kümne tööpäeva jooksul, et tegemist poleks keelatud tööga ning alaealise töötingimused oleksid kooskõlas seaduse nõuetega. Inspektor võib tööandja esindajaga ühendust võtta ning küsida täiendavat informatsiooni.

 

Seejuures muudetakse ka alaealiste tööaega puudutavaid piiranguid ning neile lubatud töid. Ettevõttele on oluliseks antud muudatuste puhul ka see, et samaks jääb tingimus: koolikohustuslikul noorel on keelatud töötada rohkem kui pool koolivaheaja kestvusest. Samas vanuses 15–17aastaseid noori, kes ei ole koolikohustlased, on võimalik rakendada tööle samaväärselt täiskasvanutega – 8 tundi päevas, seega 40 tundi nädalas.

 

Lood ei ole aga niiviisi, et seadus seaduse ning piirang piirangu otsa. Tihtipeale seatakse iseendale piire (nii tööandja kui ka tööotsija poolt). Suur hulk mainekaid noortesõbralikke ettevõtteid näitasid ennast ka kevadisel alla 18-aastastele noortele suunatud suvetöö messil “Suveks tööle 2017.”

 

On märkimisväärne, et end selliselt positsioneerivaid ettevõtteid viibis kohapeal ligi 30, mis avas noortele ka valikuvõimaluse tööturule sisenemiseks. Ettevõtetega tasub noorukitel aga kontakteeruda ka konkursiväliselt – ehk on just praegusel tipphooajal juhtumisi abikäsi tarvis mõnes su elukohale lähedal paikenas ettevõttes? Kuidas aga hindavad noortesõbralikud ettevõtted alaealistega töösuhtesse astumist ja nendele töötingimuste loomist, mis ei oleks seadusega vastuolus?

 

Boost Juice Bari tegevjuht Triin Krull jagas meile kogemust

DSC_0083-200x133

“Nii noori, vanuses 14–15 värbame sel aastal esimest korda tööle. Varasemalt oleme alaealisi ka tööle võtnud, kuid vanuses 16–17. Olulisimad aspektid siinjuures on muidugi need, et nooremaid peab rohkem jälgima ning ka tööaeg on piiratud – koolikohustlased saavad ajaliselt töötada pool suve, kuhu lisanduvad eritingimused töötundide osas. See nõuab ettevõtte seisukohast kindlasti rohkem tööd – lisandub ka suhtlus vanematega ning tuleb järgida rohkem reegleid. ”

 

Triin räägib ka sellest, et keegi peab siiski noortele võimaluse andma ning oluline on, et noored saaksid kohe alguses, enda esimesel töökohal, hea ja meeldiva töökogemuse. “Tegemist on ikkagi piiratud tööga, mistõttu kõikidel ettevõtetel ei ole seda võimalust noortele pakkuda, kuid kel on vähegi võimalik olla paindlik, võiks seda ka teha.” Sel hetkel, kui neesamad noored astuvad tööturule juba täisealisena, nõutakse suuremas osas varasemat töökogemust, mida Boost Juice Bars pakub noortele lahkesti juba täna.

 

Teistmoodi rikastavad valikud

 

Millised on alternatiivid alaealisele, kes soovib enda suve saata ambitsioonikalt raha teenides või ennast arendades, teostades?

 

* Töömalevad – järjest rohkematele pakutakse võimalust osaleda linna-, omavalitsuse või Õpilasmalev SA poolt korraldatavates töömalevates. Malevate käigus tehakse niisamuti koostööd paljude ettevõtetega. Õpilasmalevad ühendavad aktiivse ajaveetmise töökasvatusega, sõlmides seejuures ja uusi tutvusi. Suur osa õpilasmalevatest on suunatud koolinoortele vanuses 13–19.

 

* Noortesõbralikud ettevõtted – portaal rajaleidja.ee on pannud kirja “Suveks tööle 2017” osalenud ettevõtted. Noorel või lapsevanemal on hea võimalus viia ens kurssi, millised võimalused on laual ja uurida julgelt ka ettevõtetelt, kuidas neil  tööpositsioonide täitmine on õnnestunud. Vaata ka suviseid töökohti Tallinna leheküljelt ning

 

* Suvekoolid – kogemuste rikastumiseks on valikus ka ettevõtete või organisatsioonide poolt korraldatavat suvekoolid, mis on orienteeritud suuresti noorte arengule – aktiivsele ning lõbusalt harivale tegevuskavale. Ka ettevõtetel oleks suurepärane võimalus korraldada suvekooli ja seeläbi luua tulevaste potentsiaalsete töötajatega kontakt juba sel moel.

 

* Suvetöö Pank 2017CV-Online pakub koostöös BIUROga iga päev valikut suve- ja hooajatöödest, kuhu võib julgelt kandideerida. Vaata Suvetöö Panga aktiivseid pakkumis ning viska pilk peale ka hooajatööde avatud pakkumistele CV.ee lehel

 

728x90px_EE

Suveseiklus täiskasvanute moodi ehk kuidas rakendada suveaega parema töö leidmiseks?

Suvevabadus ning suverõõm hakkab vaikselt ligi hiilima! Kolm kuud puhkamist võib omakorda aga ära väsitada ning aastate jooksul tavapäraseks saanud rannailma nautimise kõrvale ei ütleks lisaseiklusest ära! Nüüd on õige aeg otsida uusi kogemusi, sobilikku ja meelepärast tegevust, uusi sõprussuhteid ning kontakte. Kuidas aga leida endale suvel, mil hooajatööd on täies hoos, meelepärane tööots, mis võib kujuneda hoopis kaua oodatud karjääripöördeks?

 

Kohvitass kõrvale ja asu märkmeid tegema - kuhu tahan jõuda, mida uuelt tööandjalt ootan? Suvi on suurepärane aeg mõelda enda jaoks kõik oluline rahulikult läbi. Foto: Unsplash

Kohvitass kõrvale ja asu märkmeid tegema – kuhu tahan jõuda, mida uuelt tööandjalt ootan? Suvi on suurepärane aeg mõelda enda jaoks kõik oluline rahulikult läbi. Foto: Unsplash

 

Peesitad kaua rannas? – Kõrbemisoht!

Nagu ikka, siis ei soovita üle pingutada ka kõige päikselisemate tegevustega. Kasuta suvevabadust maksimaalselt! Jahedama ilma korral ideaalne võimalus külastada ettevõtete poolt korraldatavaid üritusi, konverentse ja seminare, kus juba sõlmida uusi meeldivaid kontakte. Networking ehk suhtlusvõrgustiku loomine on muide üha kasvav trend – sa ei taha sellest maha jääda! Võimalusi on mitmeid – nii tasuta seminare, konverentse, koolitusi kui ka üritusi sümboolse tasu eest. Suvi on parasjagu hea aeg värskendada ning täiendada enda teadmisi, seega hoia silmad lahti ning kingi enda aeg vahvatele üritustele selleks, et Sinu võidud tööturul oleksid veelgi lennukamad.

Sõbra nõu võib avada tee uueks seikluseks

Mõnusal suveõhtul grilli ääres küsi sõpradelt nõu töökohtade osas. Kindlasti on sõbra sõbral või sõbra tuttaval suveks abikäsi tarvis (tihtipeale tuleb üllatusena välja, et Eesti on ikka väga väike – ka ülemuse sugulane võib kõikide üllatuseks osutuda Sinu põhikooliaegseks pinginaabriks). Niisamuti võib sõbra soovitus ikka vett pidada – mitme peale moodustate suurema suhtlusvõrgustiku ning sobilik tööpakkumine võib olla käeulatuses. Võimalusi on mitmeid – kui lõikad hooajatööst maksimumi, saad suve ka nautida! Soovides kinnitada kanda püsivamale kohale, on suvi samuti suurepärane aeg kohanemiseks uues ettevõttes.

Iga uus klikk võib kinkida midagi uut

Aia- ja majapidamistööde vahepeale uudiseid lehitsedes kiika ka tööportaali. Tööpakkumisi Sinule meeldivas valdkonnas lisandub pea igapäevaselt, seega leiad inspiratsiooni nii töökuulutustest kui ka tööblogidest! Lisaks avastad ka enda kohta midagi uut – mere ääres on eriti vabastav analüüsida, mida on Sinul tööandjale pakkuda, millised on Sinu tugevused, nõrkused ning ootused tulevikutööandjale.

Inspireeri ennast nii rannaäärel kui suvilas!

Suvenauding vabastab ka loovuse, seega imepärane aeg vaadata üle enda profiil, sealhulgas CV. Tee koos sõpradega või pere seltsis ajurünnak, mida on oluline CV-s kajastada, kuiads nemad sind näevad ning millise info jagamist tasub nende arvates vältida. Tutvu ihaldatavate töövaldkondade ja ametipositsioonide töökuulutustega ning kombineeri CV-s enda oskused ja teadmised kokku lihtsa disainiga.

Inspireeru lihtsusest

Vähem on rohkem, ent ära jäta olulist teavet vaid endale. Enda sotsiaalmeedia-profiilidele pilku peale heites vaata üle, kas ehk tasuks teha sealgi suvine puhastus (võib-olla on tulevane tööandja juba Sinu sõprade või jälgijaskonna listis.)

Suvisel muutuste ajal proovi jääda iseendaks

Suvi on täiuslik aeg muutusteks, kuid ära kaota end suvekuumuses ja -hulluses. Kõige tähtsam: külastades üritusi, kohates uusi inimesi, täiustades ning uuendades enda CV’d ja profiili – jää iseendaks. Ausus ning siirus asendavad mitmekordselt enesekiitmise või -laitmisega ülepingutamise. Kui segadus hullutab pead, võta mõneks tunnikeseks aeg maha ning pöördu asjatundja poole, kes suunab Sind valdkonnani, kus saad enda potentsiaali tõeliselt rakendada! Eneseanalüüsimiseks võta hea sõber või pereliige rannaliivale ja grilliõhtule käevangu, et mõtestada koos mõne sõnamängu teel või lihtsalt ja ausalt suheldes lahti Sinu võimed ja oskused.

 

728x90px_EE

10 sammu uue töökoha saamiseks:

 

* Koosta endale eesmärkide püstitamise ja nende mõistmise kava – mõtesta, millises suunas soovid liikuda, mida saavutada, millised on ajalised mõõdikud eesmärkide saavutamiseks. Mida detailsemalt suudad luua endale pildi enda eesmärkidest, seda kergem on sul luua endale tegevuskava järgmisteks sammudeks.

 

* Võta iga päev aega tööportaali külastamiseks – selleks, et uurida Sinule pakutavaid võimalusi tööturul.

 

* Võta valge paberileht, pastapliiats ning pane kirja enda tugevused ja nõrkused lähtudes: enda oskustest, isiksuseomadustest, käitumuslikest harjumustest.

 

* Kaardista, millised on Sinu väärtused ja millised ootused on Sinul tööandjale. Millist tööatmosfääri, töökoormust, töötingimusi ning lisaväärtusi Sa soovid ettevõtte poolt?

 

* Proovi oma tugevused kirjutada sisuliseks motivatsioonikirjaks ja anna seda lugeda mõnele oma sõbrale või lähedasele – küsi, mis mõtteid see neis tekitab.

 

* Vaata, milliseid CV’de disainilahendusi pakuvad sulle internetiavarused. Saa inspiratsiooni ning mõtesta lahti, millist disainilahendust tasub rakendada, pidades silmas just Sinu profiili. Mõtle sellele, kuidas Sinu CV eristub teiste kandidaatide omadest.

 

* Kui oled sihikindlalt uue töö otsinguil, pühenda igapäevaselt vähemalt 1 tund, et viia end kurssi huvipakkuva valdkonna päevakajaliste uudiste ja viimaste trendidega. Niiviisi saad rakendada enda teadmisi ka tööintervjuudel.

 

* Arenda ennast raamatute ja teadusartiklite näol – ka üks raamat või kirjatükk võib muuta Sinu harjumusi, mõttekäike ning avada sel moel uusi uksi. Muuda raamatute lugemine endale harjumuseks. Sea endale eesmärk, mitu raamatut loed läbi eesootava kuu jooksul.

 

* Ava endale võimalus külastada koolitusi või seminare mõnel huvipakkuval teemal. See on kogunemispaik vähemalt ühe ühise huviga inimestele ja hea võimalus suhtlusvõrgustiku loomiseks.

 

* Kirjuta endale välja, millised ettevõtted on Sinule meelepärased ning kus sooviksid kanda kinnitada. Kaardista ära ka need ettevõtted, kel on Sinule huvipakkuv tööpakkumine just praegusel ajahetkel üleval. Tutvu kuulutuse tingimustega ning sea end kandideerimiseks valmis.

 

* Viimaseks nõuandeks: naudi päikesesoojust ning ära väsita end tegevusetusega. Lebades rannaliival või võrkkiiges, haara kinni Sinule ette lennutavatest võimalustest – niiviisi saavad ka Sinu endale soovid selgeks ning sihid siiraks!

 


 

Autor: Marita Haho, CV-Online Estonia sisulevisellinna

Sekretäriametis on palgalõhe meeste kahjuks

Eesti suurima palgauuringute keskkonna Palgad.ee andmeil on administratiivtöö valdkonna keskmine netopalk Eestis 880 eurot kuus, mis sisaldab arvutuslikult ka lisahüvesid ja aastaboonuseid. Sekretäride keskmine netopalk on veidi väiksem – 711 eurot. Büroojuhid saavad aga töö eest keskmiselt kätte 1051 eurot kuus, näitab tööportaali CV-Online tehtud analüüs.

 

Kui palju räägitud palgalõhe on üldjuhul naiste kahjuks, siis sekretäriametis saavad mehed naistest vähem palka. Foto: Unsplash

Kui palju räägitud palgalõhe on üldjuhul naiste kahjuks, siis sekretäriametis saavad mehed naistest vähem palka. Foto: Unsplash

 

Soolist palgaerinevust võib täheldada ka administratiivtöö valdkonnas, kus töötavate meeste keskmine netopalk on 929 eurot ning naistel 831 eurot kuus – seega saavad naised keskmiselt pea sada eurot ehk 10,55% vähem palka.

 

Kui pea kõikides võrreldud administratiivtöö ametites – administratiivtöötajad, assistendid, büroojuhid ja vastuvõtutöötajad – on meestel kõrgem palk, siis sekretäri ameti puhul näitab Palgad.ee analüüs, et kõrgem keskmine palk on siiski naissekretäridel.

 

Naised teenivad sekretäriametis keskmiselt 730 eurot kuus kätte, mehed aga sama tööd tehes 693 eurot. Seega teenivad mehed sekretäriametis keskmiselt 5 protsenti vähem kui naiskolleegid.

 

Vastuvõtutöötajate netoteenistus on 653 eurot kuus (naised 619 ja mehed 686 eurot). Assistente tänatakse igakuise töö eest 822 euroga (naistel 815 ja meestel 830 eurot).

 

Administratiivtöötajate keskmine netotöötasu kuus on 945 eurot (naistel 838 ja meestel 1074 eurot) ning büroojuhid saavad pingeliste ja tegusate tööpäevade eest keskmiselt tasu 1051 eurot (naised 1042 ja mehed 1060 eurot).

 

Vaadates viie administratiivtöö valdkonna ametite – sekretärid, administratiivtöötajad, assistendid, büroojuhid ja vastuvõtutöötajad – palgatasemete muutust töötajate vanusegruppide lõikes, siis selgub, et kolleegidest kõrgemat palka (898 eurot) saavad administratiivtöötajad, kelle vanus jääb vahemikku 35–44 aastat.

 

17–24aastased administratiivtöötajad teenivad keskmiselt 750 euro suurust netopalka, 45–54aastased samal ametipositsioonil aga 842 euro suurust töötasu. Järgneb vanusegrupp 25–34aastased (844 eurot) ning 55aastased või vanemad (863 eurot) administratiivtöötajad.

 

Töökogemus annab administratiivtöös palka juurde iga kolme-nelja aasta järel. Kui alla aasta sekretäride, juhiabide ja büroojuhtidena töötanute keskmine netopalk jääb 754 euro piirimaile, siis üle kümne aasta samal positsioonil töötanute keskmine palgatase on kerkinud juba 930 euroni kuus.

 

* Artikkel on avaldatud ka portaalis Sekretär.ee

 


 

Palgad.ee on Eesti suurim palgauuringute keskkond, kuhu on oma palgainfo sisestanud üle 50 000 inimese. Palgad.ee eesmärk on anda tööotsijatele ja hetkel töötavatele inimestele ülevaade Eesti tööturu reaalsetest palgatasemetest. Palgauuringut tehakse enam kui 500 positsiooni kohta ning uuringus osalemine ning palgainfo saamine on tasuta. CV-Online’i palgaootuste analüüs põhineb andmebaasi viimase kahe aasta statistikal ehk üle 130 000 CV-sse sisestatud palgaootusel.

Kõrgema palga otsinguil: viimase 30 päeva jooksul on uut tööd otsinud pea iga teine eestimaalane

Eesti suurima tööportaali CV-Online’i märtsis läbi viidud küsitluse tulemusena on viimase 30 päeva jooksul otsinud aktiivselt tööd 43% tööealisest elanikkonnast. Neist viiendik on viimase kuu jooksul jõudnud ka kandideerimisotsuseni. Uuele tööle sai kevade hakul 5% küsitlusele vastanuist.

 

Palgad.ee keskkonnas saab võrrelda oma töötasu teiste samal positsioonil töötavate inimeste töötasuga. Graafik: CV-Online

Palgad.ee keskkonnas saab võrrelda oma töötasu teiste samal positsioonil töötavate inimeste töötasuga. Graafik: CV-Online

 

CV-Online’i kaudu on märtsis kandideerinud uuele tööle üle 22 000 inimese ja oma CV staatust uuendanud pea 14 000 inimest. Keskmiselt avavad portaali CV.ee kasutajad päevas erinevaid aktiivseid töökuulutusi üle 100 000 korra, mis tõestab, et uue ja sobivama töö otsimine toimub Eesti tööturul jätkuvalt aktiivselt. Tänase seisuga on avaldatud CV.ee lehel pea 17 000 aktiivset tööpakkumist.

 

Kõikidest neist vastanuist, kes otsustasid märtsis end töövestlustel reaalselt ka proovile panna (20%), õnnestus uude ametisse asuda veerandil. Enne kandideerimist loevad tööotsijad avaldatud kuulutust keskmiselt 2–4 korda.

 

Sobivat töökohta on viimase kuu jooksul soovitanud sõbrale vähemalt ühel korral 34% vastanuist. Sõbralt on töösoovituse vastu saanud 30% vastanuist, neist pea 9% on saanud vihjeid vabadest ametitest kuu jooksul korduvalt.

 

Uued väljakutsed ja kõrgem töötasu innustavad

Enim panevad inimesi otsima uut ja arendavamat tööd ootus kõrgemale töötasule (54,5% vastanuist) ja ihalus uue väljakutse järele (39,3%). Otsust mõjutavate teguritena järgnevad sobivama töö leidmine, paremate töötingimuste otsimine ning soov saada rohkem vabadust oma aega planeerida.

 

Enam kui veerand vastajaist soovivad tööd vahetada geograafilistel põhjustel – et töökoht oleks sobivama asukohaga. Veidi vähem neist aga otsib praeguse töö asemele pigem haridusele vastavat tööd.

 

Kodus soovib töötada 15% CV-Online’i märtsiküsitlusele vastanuist. Pea 6% ankeedi täitnuist on töövahetuseks väga pragmaatilised põhjused – nad läksid oma tööandjaga lihtsalt tülli. „Tööandja nõuded on absurdseks läinud,“ kommenteeris üks vastanuist. „Olen uues kohas katseajal hetkel, kuid kahjuks ei ole lubadused siin pidanud ning olen avatud uutele pakkumistele seetõttu,“ täiendas teine.

 

Kui töötuse määr Eestis oli statistikaameti andmeil mulle neljandas kvartalis 6,6%, siis CV-Online’i kevadisele tööturutrendide küsitlusele vastanuist ei käi hetkel tööl 14,5%. Püsiv töökoht oli vastamise hetkel olemas 61, 5% inimestest. Keskmine küsitlusele vastanu oli 46aastane naine.

 

Suur soov uue töö järele viib kimbatusse

Küsitlusele vastanud inimeste kogemustega tutvudes võib järeldada, et tihedal tööturul ollakse kaotamas lootust endale uus töö leida. „Mõttetu tegevus. Kui pole tutvusi või kui pole õiges erakonnas, siis on normaalset tööd võimatu saada,“ selgitas oma vastust üks vastajaist. „Lootusetu ettevõtmine,“ lisas teine. „Eitava vastuse põhjused on: liiga vana; liiga kõrgelt kvalifitseeritud.“

 

CV.ee kogenud värbamisspetsialisti Ivika Borni sõnul on inimeste mure tegelikult mõistetav ja seletatav. „Suure konkurentsiga aktiivsel tööturul ongi keerulisem leida ideaalselt sobivat tööandjat ja töökohta, sest ühtviisi nõudlikud on mõlemad osapooled – nii tööandjad kui töötajad.“ Õppejõu ja karjäärinõustajana teab ta selgitada, et tööandjad otsivad kollektiivi pigem inimesi, kes sobiksid eeskätt oma senise kogemuse ja haridusliku taustaga ning ideaalse kandidaadi mitteleidmisel pigem oodatakse ametikoha täitmisega. „Seega on paljud tööandjad kinni veel välja kujunenud standardites, vaadates värbamisel ainult n-ö tehnilisi andmeid.“

 

Ivika Borni sõnul tegelevad kõik CV-Online’i värbajad igapäevaselt läbi värbamisprojektide ka tööandjate nõustamise, julgustamise ja harimisega, kuidas muuta kandideerimisprotsessi inimlikumaks ja näha kandidaatide tehniliste andmete taga enam just inimest –  tema isiksuse tugevusi ja potentsiaali õppida ja areneda.“

 

Leia endale sobiv töö ja realistlik palgatase

CV-Online’i värbamisspetsialisti Maris Martini sõnul tuleb kandideerides alati kõrvutada oma unistusi realistlike ootustega. „Enne kandideerimist tuleks end alati viia kõigepealt kurssi tööturul toimuvaga just konkreetses sektoris, selgitada välja ametipositsiooni tegelik palgatase tasuta palgauuringuportaali Palgad.ee abil ja kõrvutada saadud infot oma vajaduste ning nõudmistega.“ Samuti soovitab ta kindlasti tutvuda enne kandideerimist põhjalikult ka ettevõtte tegemistega ning selgitada enda jaoks lahti pakutava positsiooni töö sisu.

 

Kui kandideerijal on plaanis hoopis karjäärimuutus, rõhutab värbaja Maris Martin, et uude valdkonda sisenedes ja tööd alustades on üldjuhul sisenemispalk keskmisest väiksem, sest kogemusi ning vilumusi kandidaadil pole veel ette näidata, kuigi ta võib isiksusena sobida tööle ideaalselt.

 

„Sellistel juhtudel on tööõnn ja perspektiiv areneda samas oluliselt suurem,“ julgustab ta. „Aga tuleb mõista, et ettevõte tahab kõigepealt teada saada, kas uus töötaja end ka õigustab, et siis tulevikus võimaldada väärt töötajale ka suuremaid boonuseid ja paremaid töö- või palgatingimusi.“

 

Iga kandideerimine olgu enne lahti mõtestatud, võib värbajate kogemuse lühidalt kokku võta. „Et kas sa ka tegelikult võiksid sobida konkreetsesse ettevõttesse ja tööle,“ soovitab Martin enne kandideerimist endalt põhjalikult ja ausalt küsida. „Otsuse tegemiseks tuleb varuda aega.“

 

Küsitlusele vastas 407 inimest.


 

Palgauuringukeskkond Palgad.ee:
TOP 10 valdkonda, kus on palgatase aastaga enim tõusnud

Tasuta palgauuringuportaali Palgad.ee andmeile tuginedes on reaalpalgad 2017. aasta esimeses kvartalis võrreldes palgaga samal perioodil aasta tagasi tõusnud enim järgmistes valdkondades.

 

* Kindlustus – palgatõus keskmiselt 330 euro võrra

 

* Põllumajandus / toiduainetööstus – palgatõus keskmiselt 170 euro võrra

 

* Elekter ja energeetika – palgatõus keskmiselt 94 euro võrra

 

* Äri / kommerts / kaubandus – palgatõus keskmiselt 74 euro võrra

 

* Puidutööstus – palgatõus keskmiselt 63 euro võrra

 

* Tippjuhtimine – palgatõus keskmiselt 60 euro võrra

 

* Teenindus – palgatõus keskmiselt 58 euro võrra

 

* Tootmine – palgatõus keskmiselt 55 euro võrra

 

* Personal / värbamine – palgatõus keskmiselt 50 euro võrra

 

palgad-header-690px

Palgad.ee on Eesti suurim palgauuringute keskkond, kuhu on oma palgainfo sisestanud üle 50 000 inimese. Palgad.ee eesmärk on anda tööotsijatele ja hetkel töötavatele inimestele ülevaade Eesti tööturu reaalsetest palgatasemetest. Palgauuringut tehakse enam kui 500 positsiooni kohta ning uuringus osalemine ning palgainfo saamine on tasuta.

Üleminek suveajale: 7% inimestest ei jõudnud esmaspäeva hommikul õigeks ajaks tööle

Eesti suurim tööportaal CV-Online viis esmaspäeval oma kasutajate hulgas läbi küsitluse, kuidas mõjutas pühapäevane kellakeeramine tunni võrra edasi suveajale nende töö- ja eraelu. 53% vastanuist kinnitas, et suveajale üleminek mõjutab nende töö- ja eraelu, kella keeramist pooldas 28% vastanuist. Kümme vastanut (1,1%) keeras kella täpselt õigel ajal ehk laupäeva öösel vastu pühapäeva kell 3.

 

Kella keeramise kohta on palju erisuguseid arvamusi, aga üks mis kindel - mõjutab see kõiki. Foto: Unsplash

Kella keeramise kohta on palju erisuguseid arvamusi, aga üks mis kindel – mõjutab see kõiki. Foto: Unsplash

 

Veerandil vastanuist (24,5%) sättisid kõik kellad end ise õigele ajavööndile, veidi enam kui viiendik inimestest (21,6%) olid aga ettenägelikud ja keerasid kellad õigeks juba laupäeva õhtul enne voodisse heitmist. „Aastaid tagasi, kui kella tuli tunni võrra tagasi keerata, tegin seda juba laupäeva õhtul, sest pidin pühapäeva hommikul tööle minema,“ meenutab üks vastaja.“ Öösel aga uuendas telefoni kell end ise automaatselt, seega jõudsin tööle tund aega varem.“ 11 vastanut (1,2%) kinnitasid veel esmaspäeva hommikul, et polnud uuele ajavööndile üle läinudki.

 

Küsitlusele vastanuist tervelt 7% tunnistas, et ei jõudnudki esmaspäeva hommikul õigeks ajaks tööle, kuna magasid sisse ja nende elu- ja unerütm sai rikutud. Veidi üle 40% inimestest kinnitas, et kuigi nad jõudsid tööle õigel ajal, oli see suveajale ülemineku tõttu raskem kui tavaliselt.

 

15 kontoris üle Eesti ei jõudnud esmaspäeval õigel ajal tööle mitte keegi, näitab CV.ee läbi viidud uuring. Vaid mõned jõudsid õigel ajal tööle pea 5% vastanute töökohal. 20% juhtudest jäid aga hiljaks vaid mõned üksikud kolleegid. Suuremal osal töörahvast (45,3%) algas töönädal siiski ilma hilinemisteta. „Kui keegi oleks sellisel põhjusel hilinenud, oleks pidanud kirjutama ka samas lahkumisavalduse,“ soovitas üks vastanuist. „Eks jõutakse ikka õigel ajal, aga eriti just laste puhul on kuulda, et laste ärkamist ja väsimust mõjutab kella keeramine eriti,“ selgitab teine.

 

„Hommik läks kiireks, sest ei suutnud õigel ajal voodist tõusta,“ kirjeldas üks vastanuist. „Pidin kiirustama ja tööl on kohutav uni ikkagi,“ lisas ta. „Juba kuu aega oleks normaalne olla suveajas,“ soovitas teine. „Kuskil veebruari lõpul võiks kellad suveajale keerata, muidu ärkad hommikul valge peale üles ja ootad paar tundi, et saaks tööle minna.“ Kolmas vastaja usub, et „ühelgi täie mõistusega ja tervel inimesel ei tekita mingit probleemi 1 tund varem või hiljem ärgata.“

 

Enim vastanuist ehk enam kui 75% inimestest märkis, et suveajale üleminek põhjustab esimestel päevadel väsimust ja uimasust ning põhjustab segadust. Pea 30% inimestest tahavad lihtsalt rohkem magada. 5,3% vastajaist tunnistas CV-Online’i kiirküsitluses, et kella keeramisest tekkinud sümptomid kestavad kauem kui kuu aega või lausa kuni talveajani üleminekuni (3,6%).

 

Kokku andis oma vastuse 923 inimest. Keskmiselt on igal inimesel vaja CV-Online’i poolt läbi viidud küsitluse tulemustele tuginedes keerata kaks korda aastas õigeks 4 kella. „Kella keeramisega juhtub sageli nii, et hommikul kõik, kes ärkavad, lähevad kella keerama,“ räägib oma kogemustest küsitlusele vastanud. „Teinekord keeratakse mõnda kella 3 x edasi või tagasi, enne kui seda avastatakse.“

#Töövahetusraadio: õpilasmaleva rühmajuhile pakutakse juhtimiskogemust, koolitusi ja laagrikasvataja kutse

Sel nädalal lõppenud sihtasutuse Õpilasmalev rühmajuhi konkursile laekus üle 70 sooviavalduse, töövestluste käigus valitakse välja 20-30 rühmajuhti. Õpilasmaleva juht Ott Väli rääkis CV-Online’i #Töövahetusraadio saates, et inimesi meelitab rühmajuhiks just võimalus veeta mõnus suvepuhkus end erinevates situatsioonides aktiivselt proovile pannes ning võimalus panustada ühiskonda.

 

50aastase ajalooga õpilasmalev meelitab ligi rühmajuhikandidaate, kes soovivad saada teist moodi kogemusi ja veeta suve aktiivselt. Foto: Õpilasmalev

50aastase ajalooga õpilasmalev meelitab ligi rühmajuhikandidaate, kes soovivad saada teist moodi kogemusi ja veeta suve aktiivselt. Foto: Õpilasmalev

 

Poole sajandi pikkuse ajalooga Õpilasmaleva populaarsus ei näi raugevat, pigem väärtustavad rühmajuhiks kandideerinud enam kui 70 inimest kindlaid traditsioone, mille hulka kuulub võimalus veeta oma suvepuhkus aktiivselt ja täiesti tavapäratus olukorras kuskil Eestimaa põnevas paigas, vastutades mitmekümnepealise malevaseltskonna heaolu, motivatsiooni ja töökasvatuse eest.

 

„Valdavalt kandideerisid rühmajuhiks tudengid,“ ütles CV-Online’i #Töövahetusraadios sihtasutuse Õpilasmalev juht Ott Väli. „Nad tahavad midagi uut kogeda, saada juhtimiskogemust.“ Muid vanuselisi piiranguid peale täisealisuse rühmajuhiks kandideerimisel polnud, kuid eakamaid kandidaate Väli sõnul sel aastal siiski ei lisandunud. „Eelnevatel aastatel on meil olnud ka 30- ja  40aastaseid rühmajuhte.“

 

Rühmajuht: lõbus sõber ja komandant ühes isikus

Väli sõnul leidub kandidaatide hulgas palju ka inimesi, kes pole üldse seotud pedagoogiliste erialadega, kuid kes tahavadki end just teises valdkonnas proovile panna, väärtustavad aktiivset puhkust ning võimalust panustada ühiskonda, olles malevanoortele eeskujuks, motiveerijaks ja suunajaks.

 

„Tunne on päris hea,“ ütles Väli raadiosaates. „On palju toredaid inimesi, kes näevad rühmajuhi ametis enda jaoks väljundit.“ Mehe sõnul on hea kandidaat see, kes ei lase emotsioonidel üle pea kasvada ning jääb rahulikuks ka kriisiolukorras.

 

„Oluline on ju see, et tehakse ka tööd,“ selgitas Väli. „Tööandjal on alati omad ootused. Rühmajuhi ülesandeks on motiveerida malevagruppi erinevates situatsioonides, et töö saaks tehtud.“ Väljakutseks ongi see, kas rühmajuht suudab panna 20 noort ühtse tiimina tööd tegema nii, et rahul oleks noored ise ja ka tööandja. „Ja et noored avastaks uusi nüansse, uusi külgi ka enda juures. Rühmajuht peab olema kalkuleeriv, kaine, aga lõbus,“ kirjeldas Väli #Töövahetusraadios.

 

Nii rühmajuhi kui malevlase kogemus on väärtus ka tööturul

„Kuna väga paljud kandideerijad on tudengid, siis tööle kandideerimise kogemused pole neil just suured,“ kirjeldas õpilaslaeva juht Ott Väli. „Paljud motivatsioonikirjad kippusid CVd ümber jutustama. Aga seda oskan ma tööandjana ju ise ka CVst vaadata,“ rõhutas Väli, et motivatsioonikirjast peaks selguma pigem tõde sinu kui isiksuse ja kogemuste seoste kohta antud ametikohaga.

 

„Kui sa mainid motivatsioonikirjas oma eelnevaid kogemusi, peaks välja tulema, kuidas su eelnev töökogemus toetab sind rühmajuhi ametis.“

 

Igal juhul on Väli sõnul nii rühmajuhikogemus kui ka nädalate jooksul kogutud malevlaste töökogemused väärt, et hiljem oma CVs need uhkusega üles loetleda. „Olen veendunud, et seda nähakse hea kogemusena,“ ütles Väli #Töövahetusraadios. „Olen märganud, et malevanoored tihti ei taipa, et nad ju käivad tegelikult tööl. Peame ise ka sellega rohkem tegelema, et sellele tähelepanu juhtida. Ja rühmajuhi töö on ju väga hea juhtimiskogemus,“ selgitas Väli.

 

Rühmajuht peab suutma lisaks oma tiimi motiveerimisele ja kooshoidmisele suhelda teiste malevlastega, lapsevanematega, tööandjatega ning ka õpilasmaleva staabiga asju ajama. „Alguses tuleb ju kokku grupp noori, kes ei tunne teineteist, aga malevast lahkudes peaks see olema üksmeelselt toimiv tiim,“ rääkis Väli. Kui rühmajuht selle kõigega kenasti hakkama saab, võib ta olla veendunud, et teda ootavad kas praktikale või projekte juhtima paljud ettevõtted tööturul. „Me ei ütle rühmajuhile ette, mida ta peab täpselt tegema – see ongi tema looming, et kuidas saavutada tulemust,“ ütles Väli #Töövahetusraadios.

 

Kõige tipuks läbivad rühmajuhid mitmeid koolitusi ja saavad laagrikasvataja paberid, mida võib kasutada ja mainida ka CVs malevajärgselt.

 


 

Kuula #Töövahetusraadio saatelõiku ja lae see endale vajadusel alla:

 

https://soundcloud.com/cv-online-estonia/toovahetusraadio-kandideerija-23marts2017