CV.ee ja TahanPuhata.ee küsitlus puhkuseharjumuste kohta

CV.ee ja TahanPuhata.ee eesmärgiks on uurida, millist puhkust inimesed eelistavad ning kas neil tuleb puhkuse ajal ka tööd teha.

 

tahanpuhata

 

Seepärast palume Teil täita väikese küsitluse ja oma arvamust jagada. Üks vastajatest võidab TahanPuhata.ee vautšeri hotelli L’Ermitage, Tallinnas, väärtusega 110 eurot.

Küsitlus toimub kuni 02. oktoobrini 2017. Võitja valitakse loosi teel kõigi küsitlusele täielikult vastanute vahel 03. oktoobril 2017.

Kui soovite võita, kirjutage küsitluse lõppu kindlasti oma e-posti aadress ja telefoninumber! Konkursil osalemisega nõustute, et CV.ee ja TahanPuhata.ee võivad kasutada Teie andmeid turunduse eesmärgil.

Täname Teid!

Eesti ihaldusväärseim tööandja Tallinna Lennujaam jagab nippe, kuidas olla atraktiivne tööandja tööturul

Tööandja brändingu agentuuri Instari ja CV-Online’i koostööna läbiviidud kevadise uuringu tulemusena selgus, et Eesti atraktiivseimad ettevõtted on Tallinna Lennujaam, Eesti Energia ja Skype. Uuring oli viidud läbi ligi 1000 töötava inimese hulgas. Vastanute näol oli tööandja brändingu agentuuri Instari esindaja Kersti Vannase sõnul tegemist kirju seltskonnaga erinevatest vanusegruppidest, kelle keskmiseks vanuseks tuli 39 eluaastat. Tallinna Lennujaama personalijuht Katrin Kelder jagas siirast rõõmu tunnustuse eest #Töövahetusraadio 11. saates: „Uhke tunne on! Kui uudis hakkas levima, siis hakati ka organisatsiooni sees sellest rääkima.“ Katrinile oli positiivseks üllatuseks: „Lennujaam on suuresti populaarne noorte seas – noortele meeldib reisida, lennata, avastada uusi kohti ja maid. Teisalt on aga Tallinna Lennujaama positiivne kuvand ka keskmise töötajaskonna seas järelikult väga välja kandnud, nagu uuringu tulemustena ka selgus.“ Mis on toonud Tallinna Lennujaamale Eesti ihaldusväärseima tööandja tiitli ning mida küll töötajad ühelt atraktiivselt tööandjalt ootavad?

 

Tallinna Lennujaam on kui sümbol, Eesti ühenduspunkt välismaailmaga ja inimestele vaieldamatu esimene kokkupuute koht koduga pärast avastusretki. Küsimusele, millega ihaldusväärseima ettevõtte personalijuht Katrin on pidanud tegelema, vastas Katrin järgmiselt: “Tallinna Lennujaamas on meie kõigi jaoks alati hästi oluline, et iga töötaja tööl on mõte, tähendus ja missioon. Tõsi on see, et Tallinna Lennujaam, mis kannab ka Lennart Meri nime, on märgilise tähendusega organisatsioon, mis paneb meile töötajatena ka suuremad kohustused, kuna klientide ootused on meie suhtes kõrgemad. Oleme väga tähelepaneliku pilgu all.” Katrin jagab töötajatelt ja sisekliimast peegelduvaid muljeid, et Lennujaamas on lahe töötada! Mitte ainult kõrvaltvaataja jaoks, vaid ka nendele, kes on tulnud ja jäänud organisatsiooni. „Tallinna Lennujaama töötajatena hoolime sellest tööst, mida teeme ning tunneme rõõmu kui oleme hästi toime tulnud. Inimeste keskmine tööperiood meie organisatsioonis on ligi kümme aastat, mis ei ole päris tavapärane tänases töömaailmas.” Kersti Vannas jagab Tallinna Lennujaama puudutavaid uuringu tulemusi: „Uuringust ilmnes, et 29% vastanutest sooviksid Lennujaamas töötada ning 47% on Lennujaamas töötamisest huvitatud.“ Selline tulemus tuleneb ettevõtte seestpoolt väljapoole kiirgamisest. „Kui me räägime tööandja brändingust, siis tegelikult see algabki ettevõtte seest. Vaid ilusate loosungite välja ütlemine ei töö ühelegi ettevõttele pikaajalist edu,“ tõdeb Vannas.

 

Mida töötajad ootavad ühelt healt, atraktiivselt tööandjalt?

Tallinna Lennujaama personalijuht Katrin Kelder

 

Kersti jagab tulemusi numbrites: “Üks oluline faktor on kindlasti paindlikkus. Küsisime inimestelt, millist tööd nad sooviksid teha: kas tegutseda avalikus sektoris, erasektoris või ettevõtjana.“ Selgus, et 20% vastanutest sooviksid olla ettevõtjad ehk iseenda aja peremehed. Iseseisev aja ja tervikuna töö planeerimine tuli ilmsiks ka töökoha valikut kriteeriumite juures – „tööandja paindlikkuse all ei mõelda ainult seda, et töötajal oleks võimalus kodus töötada, vaid ka võimalust töögraafiku juures kaasa rääkida.” Instari esindaja võtab kokku, et töökoha valiku kriteeriumite puhul on eespool töötajate võrdne ja aus kohtlemine – 81% vastanutest pidasid seda väga oluliseks faktoriks. Töökoha valikul on inimestele oluline ka töökoha stabiilsus ning organisatsiooni pikaajalisem konkurentsivõimelisus.

 

Ent Tallinna Lennujaam on töös 24 tundi ööpäevas ning organisatsioonis töötab ligi 600 inimest. Lennujaama kogukond on aga veelgi suurem – meiega kokku ligi 2000 inimest. Kas sellest aspektist hoolimata on Tallinna Lennujaamas kõik eeltoodud valiku kriteeriumid olemas? Lennujaama personalijuhina kostab Katrin Kelder: “Jah, me oleme paindlikud. Meil on üsna palju töötajaid, kes õpivad ja töötavad aasta eriperioodidel erineva koormusega, seega püüame loomulikult olla paindlikud.“ Katrin arvab ka, et on hästi oluline mõlemad osapoole vastastikune austus. „Me saame töötajatega alati läbirääkida ning leida koos lahendusi. Austav ja väärikas suhtlemine, hea mikrokliima on meile väga olulised.“ Tallinna Lennujaamas on viidud läbi ka organisatsioonisisest uuringut, mis sisaldas lisaks muudele aspektidele ka  küsimusi õigluse tajumise ning konfliktsuse taseme osas. „Uurisime töötajatelt, kuidas nad saavad kolleegidega ja juhtidega läbi ning tulemused olid väga positiivsed.“ Katrin lisab, et Lennujaama kogukonnas ei pea järgima põhimõtet, mis keelaks kellegi poole otse pöörduda või piiraks enda arvamuse avaldamist, „see on väga oluline aspekt.“

 

Kuidas alustada teekonda, et saada tööturul atraktiivseks tööandjaks?

 

Igapäevaselt on näha tööturul ettevõtteid, kes otsivad endale töötajaid, ent vahel ei ole piisavalt huvilisi, kandideerijaid või väljavalitud töötajad jäävad ettevõttesse vaid lühiajaliselt. Kersti Vannas jagab nõu, kuidas saada mõnusaks tööpaigaks töötajatele: „Tööandja atraktiivsuse aluseks on 2 komponenti – on oluline olla enda sihtrühmas tuntud ning lisaks tuntusele on oluline see, et ettevõtte sihtrühm sooviks seal ettevõttes töötada.“ Kersti selgitab Eesti näitel, et on ettevõtteid, kes on inimestele tuntud, ent seal ei taheta töötada ning on ka atraktiivseid ettevõtteid, kellest ei teata tööturul väga palju. Instari kui tööandja brändingu agentuuri soovitus tööandjatele on teada, kes on Sinu ettevõtte sihtrühm ning millised on sihtrühma soovid. See annab tööandjale teadmise, mida tööturul pakkuda ja aitab luua ka värbamissõnumit. Katrin Kelder kergitab edu võtit, et Lennujaama eelis on võimalus pakkuda erakordset kliendikogemust. „Sama oluline kui see, et meie kliendid saavad meid külastades positiivse kliendikogemuse, on ka see, et inimesed meie organisatsioonis tunnevad ennast olulise ja väärtuslikuna.  Näiteks valdame me siseveebis alati positiivse tagasiside, mida kliendid meiega jaganud, ja meil on pidevalt, mida jagada. “

 

Ettevõte võiks ka arvestada, et inimene usaldab eelkõige enda või enda lähedase kogemust. Lennujaam töötab selle nimel, et inimestel oleks just nimelt suurepärane kogemus ja lennujaamas töötavad inimesed tahaksid seda luua . „Need on vahetevahel ka pisikesed  igapäevased asjad, kas või see, et meil on kombeks kõiki kogukonna liikmeid tervitada, aga märkamine ja tunnustamine loovad meie kultuuri ja seda, et inimesed tahaksid meiega meie missiooni jagada.“

 

Kuula #Töövahetusraadio saatelõiku koos Tallinna Lennujaama personalijuhi Katrin Kelderiga siit:

Kaugtöö supernaine Tatjana Kõrver ehk töö marsruudil Tallinn-Milano-Tallinn

Eestis ühe mainekama suka- ja pesutoodete e-poe Sukamaailma turundusjuht särasilmne Tatjana Kõrver on ideaalne näide sellest, kuidas toimib kaugtöö mitmetuhande kilomeetri kauguselt. Tallinn-Milano-Tallinn on vaieldamatult kujunenud välja tema lemmikmarsruudiks. Mis ajendas Tatjanat kolima Itaalia väikekülla ning millised on tema nipid efektiivseks kaugtöö toimimiseks? „Minu kollektiiv on tõepoolest väga hea ja meeldiv. Vahel aga kulus 20% minu päevast inimestega töövälistel teemadel rääkimisele ja väikeste probleemide lahendamisele. Ühtegi minutit ei peaks kaotama ebavajalikule,“ sõnab Tatjana.

 

Äripisik turgatas juba noores eas

 

Sukamaailma turundusjuht Tatjana Kõrver

„Ma ei saa lihtsalt koduperenaine olla. Ma soovin aega iseenda jaoks ning pean selle alles silmas enesearengut,“ sõnab kindlameelne Tatjana Kõrver. Omandatud Ärikorralduse ja ärijuhtimise kõrgharidusest Tatjanale ei piisanud, kuna lisaerialana sai lõpetatud ka Turunduse eriala. Tudengina leidis ta tee investeerimisfirmas, kust sai märkimisväärse töökogemuse. Tatjana leiab, et igapäevases elus on edasiviivaks jõuks just koolitused, kus ta ei pelga osalemast – alustades turundusalaste koolitustega ja lõpetades raamatupidamise ning inglise ärikeele õppimisega.

 

Tatjana ei morjendu ka siis, kui vahel asjad ei õnnestu nii nagu oleks lootnud: „Tee nii hästi, kui oskad ja suudad. Ei pea muretsema, kui asjad esimesel korral ei õnnestu – kõike tuleb võtta kui õppimisprotsessi ning teha järgmisel korral paremini. See on asjade loomulik kulg.“ Üks asi viis teiseni ning koos abikaasaga sai loodud Sukamaailma e-poe kontseptsioon, mis sai inspireeritud ka sellest, et Tatjana on väga suur e-poodide sõber. „Kui on vaja midagi osta, siis ma ei pea kahe väikse lapsega mööda poode käima, vaid just laste uneajal saan valida e-poodides vajalikud asjad välja. Üldjuhul ei lubata ka poes sukkpükste pakendeid lahti teha, seega miks peaks naine kulutama aega poes ringi jooksmisele pärast pikki tööpäevi? Internetiäri on asukohast sõltumatu ja samuti ei ole piire, millisel turul seda äri teha,“ jagab Tatjana.

 

Itaalia väikelinnast sai uus kodu

 

Tatjana tegutseb Sukamaailma e-poe juures juba 7 aastat.  Tatjana Kõrveril oli juba alguses väga kindel visioon ja siht silme ees: pakkuda tänapäeva kiire elutempoga naisele lihtsat ja mugavat ostukeskkonda, seda kodust lahkumata ja rikka valikuga. Itaalia väikelinn, kus Tatjana koos kahe pisitütre ja abikaasaga elab, on aga valitud põhjusega. Eesotsas kleitide ja seelikute armastajatele tuntuks saanud brändide Bellissima ja Pompea tootmised on just Itaalias ning mõnekümne kilomeetri kaugusel Tatjana kodust. „Mida rohkem ma ettevõttega tegelen, seda rohkem suureneb minu enda armastus sukkpükste vastu,“ tunnistab Tatjana, kes jagab meiega kogemusi, et tänasel päeval on Itaalias tootmine üsna haruldane. Enamus tehaseid on viinud enda tootmised just Itaaliast välja. Näiteks Eestis vägagi tuntud bränd Golden Lady ei ole enam “Made in Italy”, vaid toodetud Serbias. 

 

Tatjana sõnab, et teda motiveeribki igapäevaselt tegutsema positiivne tagasiside klientidel või blogijatelt ning kui ostja muutub püsikliendiks. Tatjanat inspireerib ka moepealinn Milano,  itaalia õhk, ülistiilsed, trendikad, rõõmsad ja erksavärvilised Itaalia naised. „Sukkpüksid on nagu pereliikmeteks juba saanud,“ naerutab Tatjana. Itaalias elades on ta saanud ka ise rohkem teada materjalitehnoloogiast, tootmismasinatest ja isegi tootmisel kasutavatest niitidest.

 

Mida rohkem enda tegevusvaldkonda süvened, seda enam suureneb armastus tegevusala ja brändide vastu. Foto: Unsplash

 

Distsipliin kaugteelt töötades

 

Tatjanal on peale iseenda töö ja vaba aja balansi korraldamisele ka indu pidevalt uuteks väljakutseteks ja enesearenguks. Killukest uut nii töö- kui ka eraelus toob talle iga uus päev ning rikastavaks edasiviivaks jõuks on abikaasa ning kaks pisitütart. Distsipliinist kaugteel töötamisel ei ole Tatjana Kõrveril puudus: „Kaugtöö toimib väga lihtsalt. Kui on Internet olemas, siis ei ole mingeid piire. Kodukontori pluss on see, et aja planeerimine on väga paindlik ning ajaline kokkuhoid suur.“ Tatjana tõdeb, et esmalt võtsid kodukontoris töötades kodutööd väga palju aega, ent lõpuks loksus ajaline planeerimine paika: hommikuti saadab Tatjana lapsed lasteaeda ning alustab kodus tööpäeva. „Oluline on lõpetada töö, mida oled planeerinud ära teha. Kodus tunnen, et töö on palju efektiivsem,“ ütleb Kõrver.

 

Piirkond, kus perekond Kõrver elab on armas turismipiirkond: Garda järv, kivist majad, vanaaegsed lossid. Selline malbe ümbrus aitab keskendumisele tegelikult kaasa, kuna Tatjana armastab ülekõige ka jooksmist järveäärsel promenaadil. Positiivsusest pakatav Tatjana jagab: „Terves kehas, terve vaim! Just sportides tekib mul kõige rohkem uusi ideid ning saan värskendava laengu edasiseks tegutsemiseks. Endas tuleb leida see energiaallikas, tegevus, mis aitab kaugteelt töötades päeva keskel end värskendada.“Tatjana lisab kaugteelt töötavatele inimestele julgustuse: „Üks pea on hea, ent mitu pead veel parem – kommunikatsioon on kaugteelt töötades väga oluline.“ 

Milleeniumilapsed: 80ndatel sündinute ja 90ndatel sündinute finantskäitumine

Y generatsioon on andnud märkimisväärse panuse tööturgu viimase 20 aasta jooksul. Ent tänasel päeval toovad noored täiskasvanud tööprotsessidesse mitmeid uusi aspekte, mis manavad nii personalijuhtidele kui ka teistele juhtidele suure küsimärgi otsaette.  Sellest tulenevalt uuris rahvusvaheline palgauuringu keskkond Paylab tänasel päeval tööturul õitsevate milleeniumilaste finantskäitumise erisusi.

 

Milleeniumilapsed: 80datel sündinud vs 90ndatel sündinud

Milleeniumilapsed: 80datel sündinud vs 90ndatel sündinud

80ndatel sündinud (1980-1989 ehk vanuses 28-37)

 

Needsamad kolmekümnendates töögurud, kel juba vanust 30 on kukkunud, on parasjagu enda elu ühes produktiivseimas faasis. Karjääriküsimused on selgelt peas ning jahitakse üha atraktiivsemaid töökohtasid. Selle kõrval seistakse silmitsi ka tööväliste väljakutsetega: lahkumine perekodust ning iseseisva elamise ja perekonna loomine. 80ndate lapsed on selgelt saanud kätte enda esimesed töökogemused – mõned on seigelnud ühe tööandja juurest järgmiseni ning nende nägemus karjäärist on kui lõputu otsing millegi väärilise leidmiseks, et saavutada tasakaal tööelu ja töövälise elu vahel.

 

Lähenetakse kriitilisele vanusenumbrile, mil hakatakse analüüsima enda oskusi, põhiväärtusi – ka kauaoodatud karjääripöörded võivad saada siis reaalsuseks.

Paljude kogemuste pagas on täitunud seonduvalt madal-, kesk- või tipptaseme juhtimisega. Nende suund on nähtavasti saavutada liidri või mõjutaja staatus ühiskonnas. Ka need, kes on lähenemas vanusenumbrile 30 jõuavad nn. kriitilisse eluperioodi – alustatakse enda elu tähenduse ja põhiväärtuste analüüsimist. Seeläbi on nad teadlikumad, millised on nende head ja vead ning keskenduvad isiklikule arengule. Mõtted edutamisest ahvatlevad niisamuti milleniumilaste selle vanusegrupi esindajaid.

 

Selleks, et majapidamis ja pereeluga kaasnevad kohustused toimiksid on paljudel õlul ka laenukoorem, mistõttu jälgitakse väljaminekuid hoolikamalt. Rahaline sissetulek on sel eluperioodil kahtlemata oluline, ent mitte üksnes motivaator – elu keerdkäikudega ja töökoha vahetamisel on kõige olulisemaks tingimuseks just sobilik palganumber. Iga-aastaselt võrdleb PayLabi palgakeskkonnas üle 450 000 töötaja enda palganumbrit teiste inimeste töötasudega.

 

90ndatel sündinud (1990-2000 ehk vanuses 18-27)

 

90ndate lastel on parasjagu lõppemas koolitee ning hoogsalt ja agaralt asutakse uutele väljakutsetele, seda nii edasiste õpingute kui ka tööturule sisenemise näol. Suurel osal 90ndatel sündinutest on eluasemeks veel perekodu, mistõttu ei puuduta neid veel kohustused nagu: laste kasvatamine, eraldiseisva kodu loomine, majapidamisega kaasnevad kohustused, igapäevaste tarbekaupade soetamine. Nendele on kahtlemata olulised inimsuhted, sõprusringkond, mis kujundavad suurel määral ka selle, kuidas nad enda vaba aja veedavad. Töökoha valimisel on prioriteediks tööga rahulolu, mitte palganumber. See tuleneb sellest, et eeltoodud kohustused puuduvad ning üldjuhul kaasneb sellega ka vanemate finantsiline tugi.

 

Seiklused, välismaa, rahulolu pakkuv töökoht ning unistuste täitmine – millal siis veel, kui mitte praegu?

90ndatel sündinute silmad panevad särama uued ideed ning kiirelt tööturul kanda kinnitav start-up’indus. Ent ei piirduta vaid sellega – piirid on neile igas mõttes avatud ning töökogemusi minnakse jahtima ka välismaale. See on neile atraktiivne valikuvõimalus, kuna suuri kohustusi selles eluetapis veel ei kaasne.  Ent kaasnevad esimesed suuremad töötasud, mis leiavad enda tee kaua planeeritud ostudele. Heal juhul viiakse täide enda väiksemaid või suuremaid unistusi: lõbutsemine, hobid, moetrendid ning reisimine. Sellegi poolest on need noored milleeniumilapsed millegi enama otsinguil – nad püüavad selgitada välja enda edasise teekonna suunda. Paljud neist ei ole leidnud rakendust erialaselt ning on vabal tahtel suununud avastama uusi valdkondi ka tööturul.

 

Ettevõtetele on see vanusegrupp milleeniumilastest atraktiivsed, kuna neid saab koolitada ja treenida vastavalt töökeskkonnale ja ettevõtte vajadustele. Siin tuleb aga mängu ettevõtete murekoht, kuna sellelt sihtgrupilt on raske saada pikaaegset ja täielikku pühendumist ühele ettevõttele. Ettevõtete sõnul ei puudu nootel ka nutti, et uurida iseseisvalt välja väärilist palgainformatsiooni, ettevõtete poolt saadavaid hüvesid, seega Internet on seejuures tõeliseks abikäeks!

Kui kaugel me e-riiklusest tegelikult oleme? Tulevikutöökohad IT-valdkonnas: robotite hooldamine ja arendamine?

Mõnikord näib, et oleme inimestena rohkem IT-kuvandi tarbijad kui loojad. Huvitav, kui mitu korda on keskmine eestlane kuulnud väljendit “Eesti kui e-riik”? Esmapilgul näib, et juttu on sellest palju, ent kas on näha ka edasiarengut peegeldavaid samme? Kui kaugel me tegelikult e-riiklusest oleme ning milliseid töökohti võib IT-valdkond tulevikus pakkuda, kui robotid justkui teevad töö eest ära? Baasprogrammeerimisoskuse tarkvara väljatöötava start-up’i Cody eestvedaja Kaspar Kuus ütleb, et tegelikult teeb Eesti riik õigesti presenteerides end e-riigina – see on välisriikidele väga atraktiivne ning Eestit nähakse isegi kui suurt start-up’i. Siin nähakse võimalust teha asju lihtsamini, kuna probleeme ei pea lahendama vanaviisi.

 

Üks asi on panustada e-riikluse arengusse omandades teooriat, ent teine lugu on panustada juba täna enda tulevikku ning arendada analüüsivõimet ning seoste loomise võimet infotehnoloogia valdkonnas. Kui näib, et infotehnoloogia Sind ei puuduta, siis on omaette panus ka muutustega kaasas käimine ja IT-lahenduste omaks võtmine töökultuuris.

 

Telia Eesti peakontori fuajeesse sisse astudes leiab tervitava ja ‘tantsiva’ roboti Pepperi – administraatori tööpositsioon on kaetud tõhusalt tehnoloogiaga, mis toimib niisamuti väga efektiivselt. Foto: StockSnap

 

Vestlesime Tieto äriarendusjuhi Heiti Meringiga CV-Online’i #töövahetusraadio saates ka IT-turu kulgemisest. Heiti Mering kommenteeris, et vähe on neid, kes tõsimeeli koodi lugeda oskavad. Sellest tulenevalt tekib küsimus, mis on pärast baasteadmiste omandamist järgmine samm? Heiti ütleb, et olulisim on analüüsivõime – tuleb aru saada, miks iga koodirida oluline, mis põhjusel seda kirjutatakse ning millist probleemi sellega lahendatakse. Ent Heiti särab ka mõttega: „Eesti eripära, pluss on see, et me oleme väike. Me saame piisavalt kiiresti proovida uusi tehnoloogiaid ja neid kasutusele võtta. Võttes arvesse seda, et programmeerimine on valdkond, mis areneb nagu ka kõik teised, siis programmeerimisoskus võiks olla baaskirjaoskus nagu vene keel, soome keel ja inglise keel.“

 

Kui me räägime täna masinõppest ja robotite arendamisest, siis tahes tahtmata räägime ka sellest, et osa töökohti kaovad. Nende töökohtade asemele võivad tulla keerukamad ja rohkem programmerimisteadmist nõudvaid töökohti – näiteks robotite hooldamine, robotite arendamine. Värske start-up Cody eestvedaja Kaspar Kuus jagab meiega arvamust, et programmeerimist saab muidugi ka robotid panna tegema, aga teine asi on nende loomine.

 

Kui kaugel me tegelikult ideaalist oleme? Foto: StockSnap

 

– Mida arvata sellest, et oleme inimestena rohkem IT-kuvandi tarbijad kui loojad? Heiti arvab, et mida rohkem me tarbime, seda rohkem tekib isu ning vajadus ise luua. IT-valdkonnas on loomisprotsess tihtipeale taustaks – sellest ei räägita palju, ent kui uus IT-lahendus on juba valminud, siis alles pälvib suurt tähelepanu.

 

– Kui kaugel me tegelikult ideaalsest e-riigist oleme? Tieto esindaja Heiti Mering jagab, et tegelikult oleme me päris alguses. Tieto vaatevinklist oleme otsimas lahendusi – pöörame tähelepanu IT-haridusele, tehnoloogiale ning oleme hinnanud, kui palju spetsialiste Eestis võiks vaja olla. Ent oluline tähelepanek on sellel, et meil oleks tarvis rohkem koostööoskust ettevõtete vahel. Meid on siin Eestis nii vähe, et annaksime ühe korraliku suurettevõtte kokku, ent tihtipeale peame teineteist konkurentideks. Selleks, et konkureerida maailmas suurtega peame olema väljapaistvad ning seda saaksime koos teha.

Vanus ei ole puue – kehtib ka tööturul!

Tööandja brändingu agentuuri Instar EBC ja CV-Online Estonia koostöö-uuringule põhinevalt 73% vastajatest töötasid uue tööotsingu hetkel. Sellele järgnevalt jõudis kandideerimisprotsessini nendest vaid 15% inimestest. Faktoreid, miks inimesed ei astu otsustavat sammu on kindlasti rohkem, kui üks.  Üheks takistuseks võib pidada kasvavat vanusenumbrit, mis võib tekitada hirmu, nähes paljude ettevõtete orienteeritust noorte spetsialistide värbamisele.

 

Tööle asumiseks on nõutud töökogemus, ent pikk töökogemus annab tööandjale märguande ka kandideerija kõrgemast vanusenumbrist, mistõttu langeb valik tihtipeale ikkagi nooremapoolsetele, kel kogemust puudu. Teisalt ei ole tööpakkumiste kuulutuste sisu see, mis potentsiaalsele kandideerijale piiri seavad, vaid tihtipeale piiravad meid enese mõtted. Sellest tulenevalt ei ole antud hirm vanusenumbri ees ainult kandideerijal, vaid ka tööandjal. Öeldakse, et vanus ei ole puue. Vahel võib 20-aastane noor kogeda väsimust, elutüdimust, mille kõrval vanem inimene kogeb elurõõmu, ambitsiooni ja motivatsiooni, mis võikski ka tööandjale kõige olulisem olla – et töö saaks tehtud õige inimese poolt.

 

Vaid 15% tervelt 73%-st tööd otsinud inimestest astusid sammu ning reaalselt kandideerisid pärast tööotsingu protsessi. 

 

Tihtipeale võivad ka nooremaealised olla väsinumad kui vanemate põlvkondade esindajad. Kui paljusid potentsiaalikaid ja märkimisväärse töökogemusega inimesi jätavad ettevõtted pelgalt vanusenumbri tõttu ukse taha? Foto: StockSnap

 

 

Tööotsijale: millised on 5 sammu, et vabaneda mõttelistest piiridest tööturule sisenemisel või uute väljakutsete vastu võtmisel?

 

Ettevõtluskõrgkooli Mainor lektor, raamatu “Vabaduse hirmutav võimalus” autor, ettevõtja ja 4 aastat inspiratsiooniblogi pidanud Elari Tamm jagas mõtteid CV-Online’i #töövahetusraadio saates:

 

1. Tee alustav samm – motivatsioon kasvab tegutsedes. Keegi ei alusta midagi täiuslikult, seega kõige olulisem on julgus astuda mugavustsoonist samm väljapoole.

 

2. Mõista, et me kõik oleme inimesed. Ebaõnnestumine on inimlik ning tõenäoliselt ei suuda me ükski eksimustest ennast kunagi lõplikult ‘päästa’, mida ei olegi vaja teha, vaid tuleb omaks võtta.

 

3. Alusta sellega, mis on Sinule tähtis. Sea prioriteete, tööta nende eesmärkide nimel, mis on sulle tõeliselt olulised ning panusta energiat just sinna. Tee seda, mille jaoks Sa põled – tegevusala, milleks sa loodud oled.

 

4. Vaata oma tegevuste tahatuppa. Analüüsi enda praeguseid tegemisi, harjumusi. Vajadusel korrigeeri seda mustrit, mida iseendale räägid.

 

5. Lõpeta enda võrdlemine teistega. Näe pikka perspektiivi ning proovi ennast paigutada õpipoisi kingadesse ka vanemas eas. Kõigil on võimalik ennast arendada. Seejuures on oluline pidada meeles, et iga amatööri selja taga on palju libastumisi, eksimusi, millele järgnevad tõusuteed.

 

Tööandjale: millised on 5 sammu, et vabaneda vanuselistest piiridest ettevõtte värbamistegevuses?

 

Küsisime Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi esinaiselt Iris Pettailt, mida tema peab tööandja viie sammuliseks teekonnaks:

 

1. Teadvustage endale, et aeg on küps ka vanemate inimeste (50+, 60+, 70+) värbamiseks. Vanemaealiste värbamist ei maksa karta – varem või hiljem tulevad nad tööturule. Seda seetõttu, et 2040. aastaks on Eestis, aga ka mujal Euroopas peaaegu pool kogu rahvastikust ja ka pool tööealistest üle 50-aastased. Seega, mida varem alustate, seda parem.

 

2. Tõmmakem kriips eelarvamustele ja stereotüüpidele. Kui Teie ettevõttes suhtutakse eri vanuses inimestesse erinevalt, võib see lõppkokkuvõttes saada Teie ettevõttele saatuslikuks.

 

3. Õppige väärtustama vanemaealist tööjõudu. Teadke, kuidas vanemaealisi oma ettevõtte jaoks kõige paremal viisil rakendada. Küps iga ei tähenda vanadusnõtrust, see on pigem vanus, mille puhul on kogutud piisavalt elutarkust ja –kogemust, kuid ollakse veel täies elujõus ja enamasti ka oma teadmiste ja oskuste tipus.

 

4. Mõelge läbi, kas teie ettevõte on piisavalt atraktiivne, sõbralik ja usaldusväärne vanemaealistele. Mida peaksite rohkem rõhutama ja esile tooma, et tuua enda ettevõttesse potentsiaalikaid vanemaealisi?

 

5. Nähke vanemaealistes uut võimalust oma ettevõtte jaoks. Olge loomingulised ja ärge unsutage pakkuda vanemaealistele ka enesetäiendamise, arengu- ja karjäärivõimalusi.

 

Inspiratsiooniblogija ja ettevõtja Elari Tamme #töövahetusraadio värvikaid ja häid mõtteid saad kuulata siit:

 

 

Nädala väljakutse 1: stardilaeng erksa ja eduka töönädala nimel

Iga päev avaneb uus leht 365 päevaga raamatust. Iga pühapäeva õhtu valmistume juba eesootavaks töönädalaks ning mõnikord lausa soovime, et eesootav nädal tuleks edukas, kolleegid oleksid rõõmsad ning töö sujuks efektiivselt ja tulemuslikult. Milles seisneb eduka töönädala võti? Või kelles? Võib-olla oled proovinud erinevaid ülesannete sooritamise rakendusi ning väljakutseid, ent nimekirjad kisuvad tihtipeale tülikalt pikaks. Mis juhtuks, kui seekord alustad vaid ühe punktiga korraga ja ei püüaks kõiki seniseid rutiine korraga peapeale pöörata?

 

Suured muutused algavad ühest sammust. Seega alusta seniste harjumuste muutmist ühest sammust ning ära püüa vallutada maailma pöörates kõik enda senised rutiinid peapeale. Foto: Unsplash

 

Tõuse ja sära! Sinu nädala väljakutse on ärgata varem kui kunagi varem!

 

Mis on need 7 stiimulit, motivaatorit, mis võiksid isegi esmaspäevasel päeval panna varem ärkama?
Mis võiks toimuda inimesega nendel hommikutundidel, mil ülejäänud maailm veel magab?

 

1. Varasema ärkamisega Sa mitte ainult ei võida endale hommikusteks tegemisteks rohkem aega juurde, vaid aitad kaasa päeva efektiivsema sujumisele. Lisaks saad hommikutunnid sisse harjutada enda produktiivseimateks tundideks päeva jooksul üldse.

 

2. Kui armastad ekstreemsusi, siis on see väljakutse Sinule suurepärane – sea endale äratus näiteks hommikul kell 5! Kui oled õigeaegseks ärkamiseks puntras ning Sind on võimatu ülesse äratada, siis loo endale mängureeglid. Näiteks sea endale kolm järjestikust äratuskella ning lepi endaga kokku, et kolmandaga oled juba püsti.

 

3. Varasem ärkamine tagab selle, et ka hilised ärkajad, kes ei pruugi ajapuuduse ja kiirete hommikute tõttu hommikusööki süüa, siiski jõuavad seda teha. Sea endale kindel aeg, mille pühendad hommikusöögile.

 

4. Värskenda hommikul oma keha kohvi asemel sidruni, apelsini või muu kodutehtud maitseveega. Kasuta ära enda aiasaadusi või lisa veele külmutatud marju. Kui Sa oled dehüdreeritud, ei tunne Sa ennast kogu päeva vältelt energiliselt. Seega, tõuse ning joo hommikul klaasike jahutavat vett!

 

5. Kui Sul on raske varem tõusta ning soe voodi hoiab kinni, siis pane enda keha tasapisi liikuma: esmalt ringuta sügavalt, siruta, painuta ennast lamades – niiviisi on Sul palju kergem teha edasine samm ehk tõusta.

 

Asenda kohv värskendava kodutehtud maitseveega ning Sinu keha tänab Sind! Foto: Unsplash

Asenda kohv värskendava kodutehtud maitseveega ning Sinu keha tänab Sind! Foto: Unsplash

6. Leia ülesse endale sobiv meetod ja motivaator. Kui armastad ekstreemsusi, siis sea äratuskell endast veidi kaugemale – äratuskella kinni panemine lausa nõuab Sind püsti tõusma.

 

7. Hommikud on ideaalne aeg trenni tegemiseks! Kui pärast tööpäeva on tihtipeale tung minna koju puhkama ning muud kodused kohustused ootavad, siis hommikud võivad Sind päästa! Võta endale vähemalt pool tunnikest varu, et teha kiire trenn, mis paneb Su juba hommikul särama.

 

Lisaks soe soovitus: sea endale plaan järgmiseks hommikuks juba eelneval õhtul, et hoida ära kaootilist hommikut. Koosta endale mõtteis või kirjapildi teel kava, kui palju Sa soovitud tegevustele hommikul aega pühendad. Jäta kavasse ka puhveraeg ehk varu – teadagi võib just hommikuti tekkida väikeseid ootamatusi, mistõttu tuleb sellega arvestada.

Suvetöö: kes ja kui palju tohib suvel töötada?

 

Suvine aeg ning rohke vabadusesõõm annab vabad käed veelgi suuremale hulgale inimestele astuda tööturule – mõned soovivad teenida lisaraha, teised jälle saada esimesi töökogemusi, mida hiljem oma CVs esile tõsta. Mõnel vanuserühmal on aga piiratust ning reglementeeritust rohkem kui teistel.

 

Suvel unistavad puhkamise ja mängimise kõrval lisaraha teenimisest paljud noored. Mõni neist tahab uusi kogemusi, teised jälle koguda raha mõneks suuremaks ostuks. Foto: Unsplash

Suvel unistavad puhkamise ja mängimise kõrval lisaraha teenimisest paljud noored. Mõni neist tahab uusi kogemusi, teised jälle koguda raha mõneks suuremaks ostuks. Foto: Unsplash

 

Ka pere väiksematel on juba nutitaip sisse harjutatud ning alla 18-aastased noored ei pelga lisa- või taskuraha teenimiseks end ka tööle seada. Et töösuvi mööduks tulemulikult ja muhedalt ning hoida ära arusaamatusi, tasub olla teadlik igast võimalikust sammust tööturule astudes.

 

Alaealiste töösuhted on sel aastal läinud paindlikumaks, ent päevakajaliseks on saanud Eesti Ekspressi noorukeste lehelaste projekt. See on tõstatanud aga küsimusi uues kuues: milliseid isepäraseid töötingimusi peab ettevõte noorele pakkuma ning kas noortel on üldse võimalusi astuda tööturule, et mõistlikke töötingimusi nautida? Seejuures on punane hüüumärk ettevõttele just alaealisele noorele rakendatava töökoormuse ja tööaja suhtes, millest ka väiksemagi eksimuse korral mööda ei vaadata.

 

Tööinspektsiooni andmeil muutub alates 1. juulist 2017 alla 15-aastase tööle lubamiseks tööinspektorilt nõusoleku taotlemise kord.

 

Alaealiste noorte töötundide pikkus tööpäeva jooksul toimib reegli järgi: mida vanem, seda rohkem töötunde on võimalik noorel tööpäeva jooksul rakendust leida. Ajataju kipub täiskasvanutel küll töötuhinas kaduma, kuid alaealisega töösuhtes tuleb olla alati täpne – 3 tundi tööaega on täpselt 3 tundi, niisamuti 5 töötundi on täpselt 5.

 

Teine aspekt on töökoormus. Teemaks on just füüsiline koormus ehk raskuste tõstmine noorukite poolt. Tihtipeale lähtutakse sellest, mis on seaduses kirjas, ent nii riigi kui ettevõtete poolt kiputakse unustatama hea tava ja mõistlikkuse põhimõtet. Niisamuti on avaldatud Tööinspektsiooni poolt teadaanne, et 1. juulist 2017 muutub alla 15-aastaste tööle lubamiseks tööinspektorilt nõusoleku taotlemise kord.

 

1. juulist jõustuvad töölepingu seaduse muudatused ning Tööinspektsioonilt ei pea enam taotlema eraldi luba alla 15aastase töölevõtmiseks. Tööandja peab küsima lapsevanema nõusolekut ning sisestama andmed töötamise registrisse kümme päeva enne lapse tööleasumist.

 

Tööinspektor kontrollib kümne tööpäeva jooksul, et tegemist poleks keelatud tööga ning alaealise töötingimused oleksid kooskõlas seaduse nõuetega. Inspektor võib tööandja esindajaga ühendust võtta ning küsida täiendavat informatsiooni.

 

Seejuures muudetakse ka alaealiste tööaega puudutavaid piiranguid ning neile lubatud töid. Ettevõttele on oluliseks antud muudatuste puhul ka see, et samaks jääb tingimus: koolikohustuslikul noorel on keelatud töötada rohkem kui pool koolivaheaja kestvusest. Samas vanuses 15–17aastaseid noori, kes ei ole koolikohustlased, on võimalik rakendada tööle samaväärselt täiskasvanutega – 8 tundi päevas, seega 40 tundi nädalas.

 

Lood ei ole aga niiviisi, et seadus seaduse ning piirang piirangu otsa. Tihtipeale seatakse iseendale piire (nii tööandja kui ka tööotsija poolt). Suur hulk mainekaid noortesõbralikke ettevõtteid näitasid ennast ka kevadisel alla 18-aastastele noortele suunatud suvetöö messil “Suveks tööle 2017.”

 

On märkimisväärne, et end selliselt positsioneerivaid ettevõtteid viibis kohapeal ligi 30, mis avas noortele ka valikuvõimaluse tööturule sisenemiseks. Ettevõtetega tasub noorukitel aga kontakteeruda ka konkursiväliselt – ehk on just praegusel tipphooajal juhtumisi abikäsi tarvis mõnes su elukohale lähedal paikenas ettevõttes? Kuidas aga hindavad noortesõbralikud ettevõtted alaealistega töösuhtesse astumist ja nendele töötingimuste loomist, mis ei oleks seadusega vastuolus?

 

Boost Juice Bari tegevjuht Triin Krull jagas meile kogemust

DSC_0083-200x133

“Nii noori, vanuses 14–15 värbame sel aastal esimest korda tööle. Varasemalt oleme alaealisi ka tööle võtnud, kuid vanuses 16–17. Olulisimad aspektid siinjuures on muidugi need, et nooremaid peab rohkem jälgima ning ka tööaeg on piiratud – koolikohustlased saavad ajaliselt töötada pool suve, kuhu lisanduvad eritingimused töötundide osas. See nõuab ettevõtte seisukohast kindlasti rohkem tööd – lisandub ka suhtlus vanematega ning tuleb järgida rohkem reegleid. ”

 

Triin räägib ka sellest, et keegi peab siiski noortele võimaluse andma ning oluline on, et noored saaksid kohe alguses, enda esimesel töökohal, hea ja meeldiva töökogemuse. “Tegemist on ikkagi piiratud tööga, mistõttu kõikidel ettevõtetel ei ole seda võimalust noortele pakkuda, kuid kel on vähegi võimalik olla paindlik, võiks seda ka teha.” Sel hetkel, kui neesamad noored astuvad tööturule juba täisealisena, nõutakse suuremas osas varasemat töökogemust, mida Boost Juice Bars pakub noortele lahkesti juba täna.

 

Teistmoodi rikastavad valikud

 

Millised on alternatiivid alaealisele, kes soovib enda suve saata ambitsioonikalt raha teenides või ennast arendades, teostades?

 

* Töömalevad – järjest rohkematele pakutakse võimalust osaleda linna-, omavalitsuse või Õpilasmalev SA poolt korraldatavates töömalevates. Malevate käigus tehakse niisamuti koostööd paljude ettevõtetega. Õpilasmalevad ühendavad aktiivse ajaveetmise töökasvatusega, sõlmides seejuures ja uusi tutvusi. Suur osa õpilasmalevatest on suunatud koolinoortele vanuses 13–19.

 

* Noortesõbralikud ettevõtted – portaal rajaleidja.ee on pannud kirja “Suveks tööle 2017” osalenud ettevõtted. Noorel või lapsevanemal on hea võimalus viia ens kurssi, millised võimalused on laual ja uurida julgelt ka ettevõtetelt, kuidas neil  tööpositsioonide täitmine on õnnestunud. Vaata ka suviseid töökohti Tallinna leheküljelt ning

 

* Suvekoolid – kogemuste rikastumiseks on valikus ka ettevõtete või organisatsioonide poolt korraldatavat suvekoolid, mis on orienteeritud suuresti noorte arengule – aktiivsele ning lõbusalt harivale tegevuskavale. Ka ettevõtetel oleks suurepärane võimalus korraldada suvekooli ja seeläbi luua tulevaste potentsiaalsete töötajatega kontakt juba sel moel.

 

* Suvetöö Pank 2017CV-Online pakub koostöös BIUROga iga päev valikut suve- ja hooajatöödest, kuhu võib julgelt kandideerida. Vaata Suvetöö Panga aktiivseid pakkumis ning viska pilk peale ka hooajatööde avatud pakkumistele CV.ee lehel

 

728x90px_EE

5 müüti tööturul, mida sügisene virtuaalne töö- ja karjäärimess ümber lükkab

 

Majanduse tõusutuules esineb väikese Eesti tööturul mitmeid elulisi tagasilööke nii värbajatele kui ka tööle kandideerijatele, neist mõned on kujunenud lausa müüdiks. See on üks põhjustest, miks CV-Online korraldab sügisel, 24.–30. oktoobril taas virtuaalse karjäärinädala ehk omamoodi töömessi, aidates kokku viia tööandjad nende jaoks hetkel ja tulevikus huvipakkuvate kandidaatidega.

 

Virtuaalsel karjäärimessil Karjääripäev 2017 saab 24.–30. oktoobril osaleda sõltumata asukohast, mugavalt ja igast nutiseadmest. Foto: Unsplash

Virtuaalsel karjäärimessil Karjääripäev 2017 saab 24.–30. oktoobril osaleda sõltumata asukohast, mugavalt ja igast nutiseadmest. Foto: Unsplash

 

Kuidas end küll tööturul presenteerida nii, et jõuaks sobivate inimesteni või huvipaakkuvas valdkonnas tegutseva ettevõtte personalijuhini? See on küsimus, mis vaevad tuhandeid inimesi tööturul, kus otsitakse paremat tööd, kõrgemat palka ja enda eluviisile sobivat töökeskkonda. Kuidas konkureerida ning olla tööturul võidukas, võttes arvesse asjaolu, et kandideerijate hulk on vähenemas, tööpakkumised muutuvad spetsiifilisemaks ja ametid nõuavad multitalente?

 

Üle kolme Balti riigi – Eestis, Lätis ja Leedus samaaegselt – toimuv virtuaalne karjäärinädal lahustab mitmeid müüdiks saanud murekohti. Eesti kultuuriruumis pole kombeks lüüa jalaga huvipakkuva ettevõtte esiuks lahti ja, et end sobiva kandidaadina esile tuua. Sama mündi teisel poolel asuvad paljud ettevõtted, kellel on kombeks värbamismuredega hakata tegelema alles siis, kui töökäsi ja -päid puudu on jäämas. CV-Online’i karjäärinädal oktoobris kujundab suhtlust julgustava keskkonna, et õiget ettevõtted kohtuksid vabas vormis ja lahenduste-keskselt õigete tööinimestega.

 

Millised müüte karjäärinädala virtuaalne töömess kummutama tõttab?

 

Inimesi ju on, aga häid kandidaate vähe. Milles siis asi? Uued värbamislahendused muudavad Teie ettevõtte konkurentide kõrval märgatavaks! Foto: Unsplash

Inimesi ju on, aga häid kandidaate vähe. Milles siis asi? Uued värbamislahendused muudavad Teie ettevõtte konkurentide kõrval märgatavaks! Foto: Unsplash

 

Kandideerijate vähesus

Kandideerijaid võib olla konkursil vähe juhtudel, kui pakkumine ei kõneta või on avaldatud valel ajahetkel ja see lihtsalt ei jõua sobivate potentsiaalsete kandidaatideni. Virtuaalmessil on võimalik paista tööturul silma ja olla inimeste jaoks nädala aja jooksul olemas selleks, et kõik meelel ja keelel küsimused saaksid vastatud. Samuti loob virtuaalne karjäärimess võimaluse luua mugavalt ja pingevabalt kontakte ka tulevikuks, et uue inimese värbamise vajaduse tekkides oleks kohe olemas ka nimekiri võimalikest sobivatest kandidaatidest, kellele pakkumine teha.

 

Samuti on CV-Online’i värbamisspetsialistid märganud, et ettevõtted, kes julgevad end näidata tööturul eristuvalt, kasutades ka kõiki kaasaegsed suhtlusvõimalusi, saavad rohkem kandidaate – pakkumisteni jõutakse ka läbi sõbrasoovituste, sotsiaalmeedia ja muude mobiilsete suhtlusvahendite. Virtuaalmessil on mugav osaleda mis tahes mobiilsest seadmest ja suheldes endale just sobivas keskkonnas ja sobival ajal, mis julgustab ka kontaktide loomist.

 

Üha enam ilmneb inimestel ka hirme ja skeptilisust andmebaaside ja enda data jagamise ees interneti-platvormidel. Võib tekkida küsimus, mida minu andmetega täpselt tehakse? Virtuaalmess ei nõua tööotsijal sisselogimist ja huvipakkuvate ametikohtade sisu ja töövõimalusi saab arutada ka lihtsalt mugavas chati-vormis. Virtuaalmess sobib neil põhjustel eriti just ettevõtetele, kes soovivad leida uusi kolleege inimeste hulgast, kes tegelikult aktiivselt töötavad, aga uurivad maad uute väljakutsete leidmiseks.

Inimeste mobiilsus, demograafilised muutused

Mure, millega tööandjad peavad silmitsi seisma – potentsiaalsed töötajad on pidevas liikumises. Inimeste mobiilsus elustiilis ja suhtluskultuuris on julgustatud paljuski tehnoloogia pakutavatest võimalustest. Virtuaalne karjäärimessi keskkond võimaldab ettevõtetel tabada külastajaid sõltumata nende asukohast – ettevõtete personalijuhid ja tööhuvilised saavad kokku ühtsel platvormil, mis võimaldab küsida virtuaalkeskkonnas teineteiselt lisaküsimusi ja pidades koguni videointervjuusid, mis on üha tõusvaks trendiks.

 

Karjääripäevadele 24.–30. oktoobril 2017 eelneb ettevõttele eeltöö messiboksi üles seadmiseks, kuid virtuaalse messiboksi loomine on kordi soodsam kui päris-esitluskeskkonna tootmine. Virtuaalset messiboksi saab aga personaliseerida värvivaliku, disaini, fotode, videote jms elmentidega, luues atraktiivse esitluskeskkonna virtuaalselt ja terveks nädalaks. Messi külastajale annab ettevõtte osalemine virtuaalmessil märguande tööandja paindlikkusest, mille olulisus on inimestele saamas järjest määravamaks uue töökoha valikul, näitavad tööandjabrändingu agentuuri Instar ja CV-Online hiljutised uuringud: pea pooled töötajatest on otsinud viimase kolmekümne päeva jooksul uut tööd ja seda põhjusel, et leida paidlikumaid töötingimusi.

 

Konkurentsivõimelisus: ettevõtete oskus end tööandjana presenteerida

Kuidas olla ettevõttena inimeste esimene valik tööle kandideerimisel? Millise kanali teel jõuda sobiva sihtgrupini? Enam ei aita pelgalt ilusa töökuulutuse kujundamisest. Inimesed soovivad näha, mida ettevõte pakub, kes seal tegutsevad, milline on ettevõtte sisekliima.

 

Aega säästev ning tavapärasest erinev lähenemine töökoha presenteerimisel annab võimaluse ehitada üles või täiendada enda kui tööandja brändingut. Virtuaalne messikeskkond aitab konkurentide hulgast lihtsasti eristuda, pakkuda lisaks tööhuvilistele harjumuspäraseid suhlusvõimalusi nagu chattimine ja videoesitlused. Tegemist on ideaalse pinnasega networkinguks mõlemalt poolt. Lisaks näitab virtuaalsel töömessil osalemine messikülastajatele, et ettevõte on kaasaegse töökultuuriga ja avatud uutele lahendustele.

 

Kandideerimisprotsessid on keerukad ja pikad

Tõelised huvilised ja talendid tunneb ära üsna kiirelt, ent tihtipeale on värbamisprotsessid pikad ja keerukad. Esineb ka tendents kandideerijate ärakukkumisest aktiivselt konkursilt seetõttu, et kandideerimisprotsess on veninud tema jaoks liiga pikaks.

 

Sel hetkel, kui ettevõte on enda otsused lukku saanud, võib selguda, et väljavalitud isik on juba muus ettevõttes uuel tööpositsioonil ennast sisse seadnud. Inimesed aga pigem kiiret, tulemuslikku suhtlust ja konkreetseid vastuseid kiire elutempo tõttu. Nädalasel online-karjääripäevadel on ettevõtjail võimalik koheselt kontakteeruda huvilistega ja niisamuti huvilistel tööandjatega.

 

Individualism ja lojaalsus

Inimesed küsivad endalt järjest rohkem: “Mida tahan saavutada, kuhu tahan enda tööga jõuda, milliseid protsesse saan mina mõjutada?” Värbamisprotsessis peaks tööandja uurima, milline on inimese individuaalne vaade, näiteks tehes seda videointervjueerimise teel, selgitamaks välja lisadetaile kandidaadi ootuste, vajaduste, oskuste ja teadmiste kohta läbi inimliku suhtluse ka siis, kui kandidaat asub teises piirkonnas, linnas või riigis. Samuti saab tööandja sellisel viisil otse suheldes esitleda ettevõtte võimalusi, väärtuseid ja aktiivse või tulevase tööpakkumise tegelikku sisu.


Eristu ja kasuta innovaatilisi värbamislahendusi! Virtuaalmess toimub 24.-30. oktoobril 2017

 

Terve nädala kestel ehk 24.–30. oktoobril 2017 pööravad tööotsijad üle Eesti ja Baltikumi Teie ettevõttele kõrgendatud tähelepanu, esitades küsimusi, millele nad on alati vastust tahtnud ning tunnevad huvi ettevõtte käekäigu ja tööpakkumiste vastu.

Terve nädala kestel ehk 24.–30. oktoobril 2017 pööravad tööotsijad üle Eesti ja Baltikumi Teie ettevõttele kõrgendatud tähelepanu, esitades küsimusi, millele nad on alati vastust tahtnud ning tunnevad huvi ettevõtte käekäigu ja tööpakkumiste vastu.

 

Sügisese virtuaalse karjäärinädala täiendavad tasuta infotunnid toimuvad 15., 20. ja 28. juunil!

 

Registreerun neljapäevaks, 15.06

 

* Registreerun teisipäevaks, 20.06

 

* Registreerun kolmapäevaks, 28.06

 

Infotunnid toimuvad CV-Online kontoris Pärnu mnt 158/1, algavad kell 8.55 ja kestavad poolteist tundi.

 

Kuidas meelitada ligi talente ehk äkki ei teeks seekord tavalist töökuulutust?

 

Läbimõeldud ja manageeritud risk annab ettevõtetele värbamistegevuses konkurentidest suurema võidujooksu sobivate kandidaatide ligimeelitamiseks. Ettevõtete vaheline konkurents ilmneb tänasel päeval selgelt parimate talentide jahtimises.

 

Eristumine ei ole keeruline, aga vajab tihti pealehakkamist ja julgust! Foto: Unsplash

Eristumine ei ole keeruline, aga vajab tihti pealehakkamist ja julgust! Foto: Unsplash

 

Selleks, et luua edukas värbamisprotsess, tuleb eristuda ning võtta arvesse mitmeid olulisi aspekte, saime teada CV-Online’i ja Instari ühisel värbamisteemalisel suveseminaril. Küsimus, millele peaksid tööpakkujana töökuulutuse loomisel mõtlema – keda sa tegelikult vajad enda ettevõttesse?

 

Tõenäoliselt on sellele kerge vastata, nimetades ametipositsiooni, mis on parasjagu vaja ettevõttes uue töötajaga täita. Proovime aga uuesti. Millist inimest on ettevõttesse vaja?

 

Kuidas defineerida rühma, kuhu soovitud inimene võiks kuuluda? Milliseid kanaleid ta kasutab, et temani jõuda? Selleks, et paremini mõista, kuidas enda töökuulutust visualiseerida ning millist sõnumit seejuures kasutada, annab hea ülevaate keskmise kandidaadi persona-profiili loomine. Siinjuhul on persona just see isik, keda ettevõttesse ideaalis soovitakse – tema oskused, isiksus, teadmised, kogemused, taust vastavad ettevõtte ootustele.

 

Tuleb mõelda ka sellele, millised on tema hobid, perekonnaseis, maailmavaade. Vastasel juhul on töökuulutuse sihtgrupiks kogu Eesti rahvas ehk siis mitte keegi, nii ei jõua ka töökuulutuse sõnum ega visuaal potentsiaalselt õigete kandidaatideni.

 

Olles loonud nägemuse ja jõudnud arusaamale, millist inimest ettevõttesse tegelikult soovitakse, on järgmine samm töökuulutuse formaat. Kasvavaid trende on mitmeid. Võib juhtuda, et tulevikus traditsiooniline töökuulutus enam laineid ei löögi.

 

Luues eristuva ning meeldejääva töökuulutuse, võib see suure tõenäosusega pälvida ka üldsuse tähelepanu ning jõuab sotsiaalmeedia jagamismajanduse teel ka sobivate talentideni. Seejuures on oluline aga see, et avalikku tähelepanu ei tasu karta.

 

Tutvu järgneva 7 trendiga, asendamaks tavapärast töökuulutust ning meelitamaks ligi tõelisi talente enda ettevõttesse.

 

* Originaalne ja eristuv pildi- ehk fotokuulutus – töökuulutuse sõnumit kannab suuremal määral just foto. Kõige parem on kasutada enda või palgatud fotograafi tehtud väga hea kvaliteediga fotosid, et mitte astuda fotopankade lõksu. Ei võta kaua aega avastamaks, et konkurendil on samasugune pildikuulutus samaaegselt üleval. Ole originaalne, julge eristuda ja mõtle, kas sa ise sellise kuulutse peale kandideeriksid?

 

* Konkreetne ja selge üleskutsega tekstikuulutus – sellisel töökuulutusel on peamine rõhk tekstil, sisul, mida tahab teada kandidaat (mitte sisu, mida tööandja tahab edastada). Visuaal on pigem puhas ja lähedane traditsioonilisele. Lihtsus on selle võtmesõnaks, ent oht üle pingutada on just teksti pikkusega. Ühel töökuulutusel olev tekst peaks jääma vahemikku 1300 – 1700 tähemärki. Loe valminud kuulutus kolm korda üle ja tõmba iga kord vähemalt üks sõna veel maha!

 

* Onepager ehk tööpakkumise landing – järjest populaarsemaks muutuvad nii töökuulutuste kui ka tööotsijate CV’de visuaalsed lahendused. Ingliskeelne nimi väljendab seda, et kõik vajalik on ühel lehel ning ebavajalikku infot seal pole. Sellisel lehel on tööpakkumise sisu esitatud mänglevalt, grupeeritud mõistlikult ning hoomatavalt, suunates huvitatud kandidaadi lisainfo saamiseks juba edasi õigesse kohta või õige inimeseni.

 

* Video – video teel lahendatud töökuulutus on vaieldamatult see, mis on märk eristumisest ning millega paistad silma. Sel moel on võimalik ka tavapärase motivatsioonikirja küsimise asemel paluda huvilistel kandideerida video teel. Eestis on töötanud sellise videolahenduse välja Videolind. Videokandideerine muidugi igale sihtrühmale ei sobi, seetõttu tulebki esmalt selgitada välja, kes on sihtrühmaks ning mis on antud persona isiksuse omadused.

 

* Mäng – suurepärane võimalus lahendada kandideerimisprotsess kaasahaaravalt ja väljakutsuvalt. Kui IT-sektori ettevõte otsib endale programmeerijat, on hea võimalus kirjutada enda töökuulutus koodimise keeles, mida mõistavad vaid vähemalt heal tasemel programmeerijad. Mängu saab tuua kandideerimisprotsessi sisse pildikuulutusest videokandideerimiseni.

 

* Ese – Nutikas võimalus on kasutada ümbritsevaid esemeid, mille teel edastada infot tööpakkumisest. Näiteks tänavakohvikul on võimalus kasutada enda kohvitopse kui infokandjaid.

 

* Sündmus – Hea võimalus teha kaks ühes – korraldada meeldiv üritus nii töötajatele kui ka huvilistele, kes võiksid järgmise sammuna kandideerida ka ettevõttesse tööle. Olgu selleks pannkoogihommik või lõbus tutvumisõhtu. Näiteks teevad kinnisvarafirmad avatud uste päevi, meelitades ligi ka tulevasi maaklereid. Inimesed saavad vahetult suhelda ettevõtte esindajatega, saada osa sealsest sisekliimast, võimaluse korral ka tööruumidest ning võtavad kaasa elamuse pealekauba.

 

Kasutada eeltoodu kombinatsioone ja loo unikaalne värbamisprotsess! Vältige konkurentidega samu sloganeid, üleskutseid, visuaale, pilte töökuulutustel ning olete sammu võrra ees eristumiseks.


 

Küsi abi CV-Online’i värbamisturunduse spetsialistidelt ning jõua ühe ideaalse kandidaadini kiiremini!