Tõeliselt inspireeriv: teekond tippspetsialistist joogaõpetajaks

Minu nimi on Marika (43). Olen joogaõpetaja.
Selline tutvustus kõlab tegelikult mulle eneselegi võõralt, sest olen terve oma täiskasvanu elu teinud kontoritööd.
Ent minu elurajad kujunesid ümber nii, et kõrgharidusega tippspetsialistist on saanud joogaõpetaja.

Esimese hooga ei mõistnud ma, millist erilist lugu ma jutustada võiksin. Ainus, mida ma teinud olen, on see, et ma kuulan oma südant/intuitsiooni (kuidas keegi oma sisemist häält nimetab), ja toimin vastavalt. Olen elu jooksul mõistnud, kui ma oma sisehäält ignoreerin ja otsustan ratsionaalsete argumentide ajel, siis need otsused ei ole olnud minu jaoks parimad. Sellest on kasvanud teadlikkus iseendast ja usaldus oma südant kuulata. Nüüdseks usun oma kogemuse põhjal, et kui Sa teed midagi südamega, siis sobivad võimalused ja vajalikud uksed avanevad takistusteta. Kõlab banaalselt, kuid mind on aidanud elu usaldamine, sest olen kogenud, kuidas elu hoiab ja kannab, kui Sa lubad ja usaldad.

Inspireeriv Marika Tamm / Foto: Triine Tamm


Minu elu moto on: “Klaas on pooltäis, mitte pooltühi”. Ka siis, ja eriti just siis on see mõte mind edasi aidanud, kui elu lükkab olukordadesse, kus olen olnud sunnitud valima ja otsustama, kuigi kergem oleks jääda mugavustsooni, milles tegelikult on olnud olla väga ebamugav juba mõnda aega. Kui oled harjunud terve oma täiskasvanu elu tegema kontoritööd kellast kellani ja omama kindlat sissetulekut, siis mõte astuda tundmatusse ja valida õppida midagi uut, tundub hirmutav. Arvan, et hirm on peamine põhjus, mis hoiab meid tagasi elamast oma unistuste elu. Ka mina ei ole erand, kuid minu sees oli uudishimu ja sisemine vajadus õppida midagi uut, ja see uudishimu oli natuke suurem kui hirm. Elisabeth Gilbert on ühes oma intervjuus öelnud midagi, mis mind on inspireerinud: “Järgne oma uudishimule, kui see on natukenegi suurem kui hirm ja su otsused on ajendatud uudishimust mitte hirmust, siis on elu nagu kunstiteos.” Mina alles loon oma kunstiteost, kuid vaatamata teadmatusele tuleviku ees tunnen ennast elavana ja õnnelikumana kui kunagi varem.

 

Tänaseks on mu tööpäevad täis rõõmu ja tänulikkuse tunnet võimaluse eest jagada oma teadmisi ja muuta kellegi elu paremaks. Olen elusam, kui kunagi varem ja mu päevad ei ole enam klassikalised tööpäevad, vaid mul on suur rõõm oma teadmiste jagamisest. Vabad hetked kuluvad suures osas tundide ettevalmistamisele, enese täiendamisele ja õppimisele, mis on minu jaoks huvitav ja põnev tegevus. Samuti enda peal katsetamisele selleks, et mõista paremini, kuidas inimesteni uusi teadmisi viia. Olen enda jaoks seadnud eesmärgiks iga joogatunniga kasvõi ühe inimese elu natukenegi paremaks muuta.

 

Ma tõesti naudin igat oma päeva ja mul on mu uudishimu, mis on hästi pisut suurem kui hirm ja mis juhib mu otsuseid. Nii ma siis säran iga päev ja mõtlen tänutundega: “Kui hea on ärgata hommikul rõõmuga ja mõelda, et täna on jälle uus päev, ja mulle meeldib see päev, see elu mida ma iga päev loon – minu kunstiteos!”

Kaugtöö supernaine Tatjana Kõrver ehk töö marsruudil Tallinn-Milano-Tallinn

Eestis ühe mainekama suka- ja pesutoodete e-poe Sukamaailma turundusjuht särasilmne Tatjana Kõrver on ideaalne näide sellest, kuidas toimib kaugtöö mitmetuhande kilomeetri kauguselt. Tallinn-Milano-Tallinn on vaieldamatult kujunenud välja tema lemmikmarsruudiks. Mis ajendas Tatjanat kolima Itaalia väikekülla ning millised on tema nipid efektiivseks kaugtöö toimimiseks? „Minu kollektiiv on tõepoolest väga hea ja meeldiv. Vahel aga kulus 20% minu päevast inimestega töövälistel teemadel rääkimisele ja väikeste probleemide lahendamisele. Ühtegi minutit ei peaks kaotama ebavajalikule,“ sõnab Tatjana.

 

Äripisik turgatas juba noores eas

 

Sukamaailma turundusjuht Tatjana Kõrver

„Ma ei saa lihtsalt koduperenaine olla. Ma soovin aega iseenda jaoks ning pean selle alles silmas enesearengut,“ sõnab kindlameelne Tatjana Kõrver. Omandatud Ärikorralduse ja ärijuhtimise kõrgharidusest Tatjanale ei piisanud, kuna lisaerialana sai lõpetatud ka Turunduse eriala. Tudengina leidis ta tee investeerimisfirmas, kust sai märkimisväärse töökogemuse. Tatjana leiab, et igapäevases elus on edasiviivaks jõuks just koolitused, kus ta ei pelga osalemast – alustades turundusalaste koolitustega ja lõpetades raamatupidamise ning inglise ärikeele õppimisega.

 

Tatjana ei morjendu ka siis, kui vahel asjad ei õnnestu nii nagu oleks lootnud: „Tee nii hästi, kui oskad ja suudad. Ei pea muretsema, kui asjad esimesel korral ei õnnestu – kõike tuleb võtta kui õppimisprotsessi ning teha järgmisel korral paremini. See on asjade loomulik kulg.“ Üks asi viis teiseni ning koos abikaasaga sai loodud Sukamaailma e-poe kontseptsioon, mis sai inspireeritud ka sellest, et Tatjana on väga suur e-poodide sõber. „Kui on vaja midagi osta, siis ma ei pea kahe väikse lapsega mööda poode käima, vaid just laste uneajal saan valida e-poodides vajalikud asjad välja. Üldjuhul ei lubata ka poes sukkpükste pakendeid lahti teha, seega miks peaks naine kulutama aega poes ringi jooksmisele pärast pikki tööpäevi? Internetiäri on asukohast sõltumatu ja samuti ei ole piire, millisel turul seda äri teha,“ jagab Tatjana.

 

Itaalia väikelinnast sai uus kodu

 

Tatjana tegutseb Sukamaailma e-poe juures juba 7 aastat.  Tatjana Kõrveril oli juba alguses väga kindel visioon ja siht silme ees: pakkuda tänapäeva kiire elutempoga naisele lihtsat ja mugavat ostukeskkonda, seda kodust lahkumata ja rikka valikuga. Itaalia väikelinn, kus Tatjana koos kahe pisitütre ja abikaasaga elab, on aga valitud põhjusega. Eesotsas kleitide ja seelikute armastajatele tuntuks saanud brändide Bellissima ja Pompea tootmised on just Itaalias ning mõnekümne kilomeetri kaugusel Tatjana kodust. „Mida rohkem ma ettevõttega tegelen, seda rohkem suureneb minu enda armastus sukkpükste vastu,“ tunnistab Tatjana, kes jagab meiega kogemusi, et tänasel päeval on Itaalias tootmine üsna haruldane. Enamus tehaseid on viinud enda tootmised just Itaaliast välja. Näiteks Eestis vägagi tuntud bränd Golden Lady ei ole enam “Made in Italy”, vaid toodetud Serbias. 

 

Tatjana sõnab, et teda motiveeribki igapäevaselt tegutsema positiivne tagasiside klientidel või blogijatelt ning kui ostja muutub püsikliendiks. Tatjanat inspireerib ka moepealinn Milano,  itaalia õhk, ülistiilsed, trendikad, rõõmsad ja erksavärvilised Itaalia naised. „Sukkpüksid on nagu pereliikmeteks juba saanud,“ naerutab Tatjana. Itaalias elades on ta saanud ka ise rohkem teada materjalitehnoloogiast, tootmismasinatest ja isegi tootmisel kasutavatest niitidest.

 

Mida rohkem enda tegevusvaldkonda süvened, seda enam suureneb armastus tegevusala ja brändide vastu. Foto: Unsplash

 

Distsipliin kaugteelt töötades

 

Tatjanal on peale iseenda töö ja vaba aja balansi korraldamisele ka indu pidevalt uuteks väljakutseteks ja enesearenguks. Killukest uut nii töö- kui ka eraelus toob talle iga uus päev ning rikastavaks edasiviivaks jõuks on abikaasa ning kaks pisitütart. Distsipliinist kaugteel töötamisel ei ole Tatjana Kõrveril puudus: „Kaugtöö toimib väga lihtsalt. Kui on Internet olemas, siis ei ole mingeid piire. Kodukontori pluss on see, et aja planeerimine on väga paindlik ning ajaline kokkuhoid suur.“ Tatjana tõdeb, et esmalt võtsid kodukontoris töötades kodutööd väga palju aega, ent lõpuks loksus ajaline planeerimine paika: hommikuti saadab Tatjana lapsed lasteaeda ning alustab kodus tööpäeva. „Oluline on lõpetada töö, mida oled planeerinud ära teha. Kodus tunnen, et töö on palju efektiivsem,“ ütleb Kõrver.

 

Piirkond, kus perekond Kõrver elab on armas turismipiirkond: Garda järv, kivist majad, vanaaegsed lossid. Selline malbe ümbrus aitab keskendumisele tegelikult kaasa, kuna Tatjana armastab ülekõige ka jooksmist järveäärsel promenaadil. Positiivsusest pakatav Tatjana jagab: „Terves kehas, terve vaim! Just sportides tekib mul kõige rohkem uusi ideid ning saan värskendava laengu edasiseks tegutsemiseks. Endas tuleb leida see energiaallikas, tegevus, mis aitab kaugteelt töötades päeva keskel end värskendada.“Tatjana lisab kaugteelt töötavatele inimestele julgustuse: „Üks pea on hea, ent mitu pead veel parem – kommunikatsioon on kaugteelt töötades väga oluline.“ 

Kristjan Otsmann: “Kui töö ikka väga meeldib, siis käitume nagu koerad.”

Võiks arvata, et läbipõlemisest rääkimine on pelgalt trend ja moodne sõna, mida tööstressi kõrval kasutada. Tihtipeale läheb keelgi sõlme: kas inimene on läbipõlenud, kui ta on läbikukkunud või vastupidi? Rikka kogemuste pagasiga sadakond ettevõtet koolitanud Kristjan Otsmann tegi CV-Online’i 10. augustil toimunud #Töövahetusraadios selgeks, milline on tööandja roll töötaja läbipõlemise juures. Ei puudu ka aususest pakatav konkreetsus: „Mida rohkem erimoodi suudab inimene läbi kukkuda, eeldusel, et ta ka natukene õpib selle käigus, seda paremaks asjatundjaks ta muutub,“ sõnab Otsmann.

 

Läbipõlemine vs läbikukkumine

 

Läbipõlemine mõjub inimesele selgelt füsioloogiliselt, ent kas see tähendab sama, mida ka läbikukkumine? Kristjan jagab arvamus, et läbikukkumine on ebaõnnestumine. „Tegelikult on läbikukkumine niivõrd inimese ajus kinni. Läbikukkumine on ebaõnnestumine; ebaõnnestumine on õppimise viis,” – nii lihtne see ongi! „Mida rohkem erimoodi inimene suudab läbi kukkuda, eeldusel, et ta suudab ka natukene õppida selle käigus, seda paremaks asjatundjaks ta muutub. Lõpuks kukuvad asjad väga hästi välja, mitte ei kuku läbi,“ võtab Otsmann entusiastlikult kokku. Läbipõlemine on aga läbikukkumisest karmim, kuna see tekitab halvimal juhul väga suuri pingeid. Sellistel juhtudel tuleb kuulata neid, keda Sa usaldad, kuna ümbritsevad märkavad vahel rohkem kui Sinaise. Muidugi ei armasta keegi tunnistada iseendale, kui olukord on hapu. Ent kui läbipõlemise särin on juba suur, siis on ka taastumine vaevaline.

 

kristjan

Koolitaja Kristjan Otsmann

Tööandja roll töötajate läbipõlemise ennetamiseks

 

Kui töötaja on läbipõlemise äärel või juba jõudnud radapidi sellesse staadiumisse, siis on tööandjal õige aeg astuda samm töötaja poole. „Ülemus peab kindlasti töötajale ütlema, kui märkab läbipõlemist, ent seda kõike süüdistamata.“ Kõige tõhusamaks peab Otsmann seda, kui ülemus kirjeldab töötajale olukorda ning on töötajale toeks. Toeks olemine ei tähenda aga õpitud abituse tekke soosimist. Kahtlemata on oluline ka pidev tööandjapoolne jälgimine – milline on töötajate pingutuste ja tulemuste suhe. Üldine valem on lihtne: „mida vähem on töötajad igapäevaste tööaskeldamiste tõttu mures, seda vähem on läbipõlemist,“ sõnab Kristjan.

 

Ka töökeskkond on oluline märksõna, „avatud kontorid on tööandja jaoks küll soodsamat teedpidi minemine, kuid tööinimesel peab olema võimalik soovi korral eralduda. Inimesel peab ka avatud kontoris olema oma pesa, soomeugrilastele on see eriti omane,“ jätkab Otsmann. Kui vaadata hetkeks suuremat pilti, siis suure tõenäosusega on inimeste unistuste töökeskkond võimalikult stressivaba. Eesotsas närisid selle aspekti läbi IT-ettevõtted, pakkudes efektiivset puhkamise ja töösuhet töökohal: võimalused lauatenniseks, arvutimängudeks, lauajalgpalliks ja muudeks tegevusteks. Eeltoodud aitavad töötajatel hetkeks fokusseeruda muudele tegevustele selleks, et mõne aja pärast jätkata tööd taas täiel võimsusel.

 

Et suur armastus töö vastu oleks alati turgutav

 

Inimesi, kes on vajunud töömaailma sügavustesse, ei tule sugugi kaua otsida – ilmselt leidub nii mõnegi inimese tutvusringkonnast töömesilasi. Kristjani realistlik ja aus meel väljendab: „Mõnikord võib mõni tegevus nii ohjeldamatult meeldida, et pidurid kaovad ära. Kui töö ikka tõsiselt meeldib, siis käitume nagu koerad – ega koerale ei saa lõpmatult toitu ette panna, õgib ennast sodiks. Inimesega on sama lugu – inimesel võib lasta piiramatult töötada.“ Kristjan lisab, et osade inimeste jaoks on selline olukord väga hea – nad taluvad ja naudivad ning nende tulemused on silmapaistvad, kuid mõne jaoks võib see pöörduda täielikult ja sugugi mitte iseenda kasuks. Ka balanss töö- ja eraelu vahel on igaühel erinev. Osale meeldib tööelu rohkem, osale jällegi tööväline elu. „Ent kui eraelu on korras, siis suure tõenäosusega on seda ka tööelu. Niinimetatud eramaailma probleemid ei tule töökohale kaasa. Kui inimene elab eluterves suhtes ja teiste suhtes kahjustamatult, siis on ka tööenergiat palju rohkem.“

 

Inimest turgutav jõud suure tööarmastusega on tegelikult lihtsam, kui oskame arvata. Otsmanni soovitusel on üheks turgutavaks tegevuseks päeviku pidamine, mille juures on oluline see, et päeviku täitmine ei võtaks päevas aega kauem kui paar minutit. Päeviku täitmisel saab küsida iseendalt: „Mille eest ma täna tänulik oled? Kui palju ma füüsiliselt liikusin, aktiivselt tegutsesin? Millised olid juhuslikud väikesed heateod, mida ma eelkõige teistele tegin? Millise hinde ma paneksin enda päevale 5-pallisel skaalal?“ Kristjan rõhutab siinkohal, et viimane hinnang peab lähtuma sellest, milline on Sinu vaade päevale, mitte iseendale.

 

Kui märkad, et läbipõlemise särin on suur, siis tuleb kuulata neid, keda Sa usaldad – mõnikord märkavad Sind ümbritsevad rohkem kui Sinaise. Foto: Unsplash

 

Kui ühest kärssamisest ei piisa

 

Kristjan räägib osavalt läbipõlemisest ja nippidest, kuna on justnimelt ise lausa kahekordselt seljatanud läbipõlemise staadiumi. Esimese kärssamiseni jõudis ta ajakirjanikuna töötades, ent üksnes selles temale ei piisanud – läks ka teisele ringile. 3 põhilist sammu ja soovitust, mis mõjusid temale hästi olid järgmised:

– Ta muutis töökohta

– Vähendas töökoormust

– Muutis eluviisi (seejuures harjumusi)

 

Kristjan tõdeb: “Kui tegevus ei paku enam lusti, siis tasub küsida endalt, mis selle taga on. Kui vastuseks kõlab näiteks, et ülemus on nõme, siis tuleks endale teadvustada, et varasemalt see ju niiviisi ei olnud ja küsida endalt: mis vahepeal juhtunud on?“ Teel läbipõlemisele või olles juba selle küüsis tuleb püüda ise või kellegi teise abiga harutada see pundar lahti. Mõnikord võib tööstressi peajuur joosta päris sügavale välja. Tasub ka hetkeks seisatada ning taandada kõik elumõttele – see on väga lihtne! Otsmannil tuleb nippe kui otse taskust: „Küsi igal hommikul enda käest: mis mu tegevuste mõte on? Kui inimese tegevuses on mõte sees, ega siis tööstressist ei ole põhjust rääkida. Samuti tasub küsida endalt: milline on kasvõi üks asi, mida inimene kavatseb sel päeval nautida?”

Milleeniumilapsed: 80ndatel sündinute ja 90ndatel sündinute finantskäitumine

Y generatsioon on andnud märkimisväärse panuse tööturgu viimase 20 aasta jooksul. Ent tänasel päeval toovad noored täiskasvanud tööprotsessidesse mitmeid uusi aspekte, mis manavad nii personalijuhtidele kui ka teistele juhtidele suure küsimärgi otsaette.  Sellest tulenevalt uuris rahvusvaheline palgauuringu keskkond Paylab tänasel päeval tööturul õitsevate milleeniumilaste finantskäitumise erisusi.

 

Milleeniumilapsed: 80datel sündinud vs 90ndatel sündinud

Milleeniumilapsed: 80datel sündinud vs 90ndatel sündinud

80ndatel sündinud (1980-1989 ehk vanuses 28-37)

 

Needsamad kolmekümnendates töögurud, kel juba vanust 30 on kukkunud, on parasjagu enda elu ühes produktiivseimas faasis. Karjääriküsimused on selgelt peas ning jahitakse üha atraktiivsemaid töökohtasid. Selle kõrval seistakse silmitsi ka tööväliste väljakutsetega: lahkumine perekodust ning iseseisva elamise ja perekonna loomine. 80ndate lapsed on selgelt saanud kätte enda esimesed töökogemused – mõned on seigelnud ühe tööandja juurest järgmiseni ning nende nägemus karjäärist on kui lõputu otsing millegi väärilise leidmiseks, et saavutada tasakaal tööelu ja töövälise elu vahel.

 

Lähenetakse kriitilisele vanusenumbrile, mil hakatakse analüüsima enda oskusi, põhiväärtusi – ka kauaoodatud karjääripöörded võivad saada siis reaalsuseks.

Paljude kogemuste pagas on täitunud seonduvalt madal-, kesk- või tipptaseme juhtimisega. Nende suund on nähtavasti saavutada liidri või mõjutaja staatus ühiskonnas. Ka need, kes on lähenemas vanusenumbrile 30 jõuavad nn. kriitilisse eluperioodi – alustatakse enda elu tähenduse ja põhiväärtuste analüüsimist. Seeläbi on nad teadlikumad, millised on nende head ja vead ning keskenduvad isiklikule arengule. Mõtted edutamisest ahvatlevad niisamuti milleniumilaste selle vanusegrupi esindajaid.

 

Selleks, et majapidamis ja pereeluga kaasnevad kohustused toimiksid on paljudel õlul ka laenukoorem, mistõttu jälgitakse väljaminekuid hoolikamalt. Rahaline sissetulek on sel eluperioodil kahtlemata oluline, ent mitte üksnes motivaator – elu keerdkäikudega ja töökoha vahetamisel on kõige olulisemaks tingimuseks just sobilik palganumber. Iga-aastaselt võrdleb PayLabi palgakeskkonnas üle 450 000 töötaja enda palganumbrit teiste inimeste töötasudega.

 

90ndatel sündinud (1990-2000 ehk vanuses 18-27)

 

90ndate lastel on parasjagu lõppemas koolitee ning hoogsalt ja agaralt asutakse uutele väljakutsetele, seda nii edasiste õpingute kui ka tööturule sisenemise näol. Suurel osal 90ndatel sündinutest on eluasemeks veel perekodu, mistõttu ei puuduta neid veel kohustused nagu: laste kasvatamine, eraldiseisva kodu loomine, majapidamisega kaasnevad kohustused, igapäevaste tarbekaupade soetamine. Nendele on kahtlemata olulised inimsuhted, sõprusringkond, mis kujundavad suurel määral ka selle, kuidas nad enda vaba aja veedavad. Töökoha valimisel on prioriteediks tööga rahulolu, mitte palganumber. See tuleneb sellest, et eeltoodud kohustused puuduvad ning üldjuhul kaasneb sellega ka vanemate finantsiline tugi.

 

Seiklused, välismaa, rahulolu pakkuv töökoht ning unistuste täitmine – millal siis veel, kui mitte praegu?

90ndatel sündinute silmad panevad särama uued ideed ning kiirelt tööturul kanda kinnitav start-up’indus. Ent ei piirduta vaid sellega – piirid on neile igas mõttes avatud ning töökogemusi minnakse jahtima ka välismaale. See on neile atraktiivne valikuvõimalus, kuna suuri kohustusi selles eluetapis veel ei kaasne.  Ent kaasnevad esimesed suuremad töötasud, mis leiavad enda tee kaua planeeritud ostudele. Heal juhul viiakse täide enda väiksemaid või suuremaid unistusi: lõbutsemine, hobid, moetrendid ning reisimine. Sellegi poolest on need noored milleeniumilapsed millegi enama otsinguil – nad püüavad selgitada välja enda edasise teekonna suunda. Paljud neist ei ole leidnud rakendust erialaselt ning on vabal tahtel suununud avastama uusi valdkondi ka tööturul.

 

Ettevõtetele on see vanusegrupp milleeniumilastest atraktiivsed, kuna neid saab koolitada ja treenida vastavalt töökeskkonnale ja ettevõtte vajadustele. Siin tuleb aga mängu ettevõtete murekoht, kuna sellelt sihtgrupilt on raske saada pikaaegset ja täielikku pühendumist ühele ettevõttele. Ettevõtete sõnul ei puudu nootel ka nutti, et uurida iseseisvalt välja väärilist palgainformatsiooni, ettevõtete poolt saadavaid hüvesid, seega Internet on seejuures tõeliseks abikäeks!

Suvesoe kingib kaugtöö võimalusi – kuidas aga kaugteelt järjel püsida?

Kaugteelt töötamine ei ole enam ammu uudis, ent toob endaga kaasa mitmeid skeptilisi mõtteviise nii tööinimese kui ka tööandja poolt. Kahtlemata ei ole sel üht lõplikku tõde, kuna esineb valdkondi, kus ettevõte ei saa soodustada ega pakkuda suurel määral kaugtöö võimalust tulenevalt töö iseloomust. Teisalt aga on see ideaalne võimalus veelgi suurema produktiivsuse poole liikumaks, kui töö sisu kaugteelt töötamist lubab. Kaugtöö pidavat vähendama ka töötajate haigestumist ning haiguslehtede välja võtmist – töö saab tehtud kodus ning tööaeg ja -tegemised planeeritud omal initsiatiivil. Iseseisev tööaja planeerimine ning kaugtööga kergesti põimuv eraelu võib aga tekitada töötajas küsimusi, kuidas küll kaugtöö peaks aitama ajas võita ja tegema töö tegemise hõlpsamaks? Kuidas vältida eksiteed, kui oled alati teinud tööd töökohal, ent nüüd on avanenud võimalus kaugtööks? Kasulikud nipid kaugteelt töö tegemistel järjel püsimiseks on Sulle siin!

 

StockSnap_J7RYSISHI0

Ka kaugteelt töötades alusta enda hommikurutiinidega, mis täidavad Sinu hommikut ka töökohale minnes. Niiviisi sead ennast sujuvalt töölainele! Foto: Unsplash

 

– Alusta tööpäeva varakult – seeläbi võidad suuresti ajas, kuna kodus töötamiseks ei ole tarvis valida tükkaega järjekordset kostüümi, tegeleda soengu seadmisega ning lüüa aega parajaks, enne kui transport või tööpäeva algus on löönud kella.

 

– Säilita hommikused rutiinid, mida muidu enne töökohale minekut teeksid – see aitab Sul minna sujuvalt üle töölainele ning tagasiteed magamistuppa puhkerežiimile enam ei ole.

 

– Tekita endale kodus kindel töönurgake – vali endale ase, kus viibiksid Sinu töömõtted, ning kus on Sinule parim keskkond keskendumiseks.

 

– Avasta uusi kasulikke võimalusi, et püsida kolleegidega ühenduses – lisaks online-kõnedele on tööeluks kasulikke tööriistu ja vabatarkvarasid veelgi. Uudista mobiilirakenduste ning veebilehekülgede seas ja vali endale välja sobivaim, mis Sinu produktiivsust veelgi tõsta aitaks. Näiteks töökeskkonda sobib hästi nii veebileheküljena kui ka mobiilirakendusena toimiv Slack. See annab võimaluse suhelda kolleegidega või kindla meeskonnaga ning luua vastavalt töövaldkondadele erinevaid kanaleid. Uudistamist väärt!

 

Kaugteelt töötamine võib toimuda Sinule sobivas keskkonnas - ka välikohvikutes, terrassil, kusiganes Sinu keskendumisvõime laes on! Foto: Unsplash

Kaugteelt töötamine võib toimuda Sinule sobivas keskkonnas – ka välikohvikutes, terrassil, kusiganes Sinu keskendumisvõime laes on! Foto: Unsplash

– Loo kindlad mängureeglid Sind ümbritsevatega – ka siis, kui Sa ei viibi kaugteel töötades üksinda, siis tee kindlaks, et Sind ümbritsevad inimesed mõistavad, millal on Sinu tööaeg ja millal tööväline aeg.

 

– Sea kindel päevakava – kaugteelt töötamine võimaldab luua paindlikumat kava ka enda päevastes tegemistes, ent produktiivsuse tapja on see, kui tegutseda ilma igasuguse plaanita.

 

– Kaugteelt töötamine ei tähenda tingimata koduseinte vahel toimetamist – üha enam on tõusvaks trendiks töökohvikud, ent on ka võimalik leida endale muu meelepärane väliterrass, kuhu WI-FI ulatub. Mõnikord võib eneselegi ootamatult inspireeruda ka uues keskkonnas töötades ning anda enda töötegemistele lennukaid ideid juurde. Kui Sind aitab keskendumisel kaasa kerge taustamüra, siis on väljas töötamine ideaalne võimalus.

 

– Tööta siis, kui oled kõige produktiivsem – igal inimesel on enda produktiivsuse tipphetked päeva jooksul. Hommikuinimestel on see vaieldamatult hommikune aeg ning õhtu- või ööinimestel hilisel ajal. Kaugteelt töötades on Sul võimalik kujundada enda tööpäeva tegemised niiviisi, et kõige rohkem intensiivset mõtlemist vajavad ülesanded on paigutatud produktiivsuse tipphetkele.

 

Nädala väljakutse: headusest saadav rõõm töökohal – 10 viisi, mida kasutusele võtta ja meeles pidada

Heategu töökohal võib olla lihtne ja väike, ent on väärilise tähendusega ning ei jää ka kaaskolleegide poolt märkamata. Vahel ei pruugi märgatagi, kuidas töökohal tõre ja negatiivne suhtumine võivad lüüa isegi meeskondade, tiimide vahel lahkme, mis põhjustab mitmete osapoolte demotiveerituse. Näiteks legendaarne Coca-Cola tegi enda ettevõttes uuringu, kus paluti mitmetel töötajatel sooritada väiksemaid heategusid töökohal. Töötajad otsustasid teineteise tänamise, kohvi toomise ja muude väiksemte žestide kasuks – mõju oli märkimisväärne. Headuse ‘ohvrid’ said lisaks rõõmule ka soovi ise edastada teistelegi rõõmu. Headuse andjad ja saajad võitsid mõlemad – motiveerituse, tööga rahulolu ning positiivsuse. Kas Teie ettevõtte töökultuuris on kombeks teha teineteisele häid žeste, tähelepanekuid, üllatusi? Proovime järgi, kuidas üks headusest pakatav tegu igal tööpäeval võib kinkida rõõmu ja sära ettevõtte tööatmosfääri!

 

Ole eeskujuks, juhtfiguuriks: headusest pakatav tegu võib olla ka väiksemgi tänusõna, julgustus, nõuanne kaaskolleegile. Foto: Unsplash

 

1. Tehke üheskoos selgeks, mis teid tiimina, kolleegidena ühendab – näiteks ühise ajurünnaku teel. Igal töötajal on oma eesmärk töökohal, ent tegelikult toetava individuaalsed eesmärgid ka ühte suurt tervikut – ettevõtte visiooni. Seetõttu tuleks pürgida selles suunas, et kõik töötajad on ühel meelel ja ühel lainel ka igapäevatöös.

 

2. Suhtu hästi ka ettevõtte teistes osakondades või tiimides töötavatesse kolleegidesse. Osakondade vaheline konkurents on minevik – tuleb mõista, et suund on ühine ning iga tiimi, osakonna töö mõjutab ka teisi. Kui kohtad enda meeskonna välist kolleegi, siis ole niisamuti avatud ja sõbralik.

 

3. Kui märkad, et Sinu kolleeg on hädas just selles vallas, mida Sa hästi tunned, siis aita välja. Jaga nõuandeid, soovitusi ning julgusta hädas olijat. Sinu kolleegile on see tõenäoliselt suureks abiks ning hea meel on Sinulegi garanteeritud, kui märkad ühel hetkel, et Sinu soovitused kandsid vilja!

 

4. Õpi ümbritsevaid inimesi ka töökohal tundma. Mõnikord on kergem võtta omaks erinevaid hoiakuid kolleegide suhtes, ent tihtipeale ei tea me kaastöötajate elulugusid. Õppides teineteist rohkem tundma võib aja jooksul selgineda, kes ja miks omab kindlaid käitumismustreid või harjumusi. See teadmine võimaldab läheneda kolleegile temale sobilikul viisil ning hoida õhus veelgi paremat tööatmosfääri.

 

5. Ole teistele eeskujuks. Näita välja, kuidas Sa enda kaaskolleege väärtustad ning Sind ümbritsevatele inimestele ei jää see märkamatuks. Näiteks korralda mõni ühine üritus või kohvipaus ja julgusta teisigi töövälisel ajal avatuks suhtlemiseks. Anna tõuge sellele, et kolleegid avaldaksid enda arvamust ja ideid. Mõnikord piisab ka väikesest kaasavast tegevusest: jaga enda rõõmsaid hetki, paku võimalusel kolleegile küüti pärast pikka tööpäeva, ole sõbralik, kutsu kolleege koos endaga lõunatama, näita välja enda tänulikkust. Nimekiri võib olla lõputu, ent võtab vaid väikse pingutuse, et kõigil oleks hea töövaim sees.

 

Hea töövaim peaks kanduma ettevõtte kõikidesse osakondadesse. Foto: Unsplash

 

6. Tee headuse võlu endale rõõmsaks tegevuseks. Pea meeles – kui mõni positiivne tähelepanek kolleegile kõlab ebasiiralt või sarkasmilise noodiga, siis ei täida see mõistagi mitte mingisugust eesmärki. Väljenda enda tänulikkust ja headust siis, kui seda päriselt tunned.

 

7. Võtke ettevõttesse uusi töötajaid avasüli vastu. Pingeline tööatmosfäär on vähim, mida äsja saabunud töötaja sooviks töökohal näha ning see võib isegi ka kõige meeldivama töö üle trumbata. Tee omaltpoolt kindlaks, et uuel töötajal oleks mugav ning tore sisseelamisperiood ning ära pelga osutada vajadusel enda abikätt.

 

8. Jaga vaid konstruktiivset kriitikat. Konstruktiivne kriitika hõlmab endas seda, et kolleegid annavad teineteisele tagasisidet vaid käitumise, mitte isiksuse kohta. Pea meeles, et isiksust puudutav tagasiside on selge solvang ning inimesele jääb selline kriitika kauemaks mällu. Tagasiside ei tohiks olla demotiveeriv – kaaskolleegil peaks tekkima just soov pingutada veelgi rohkem.

 

9. Tunnista vajadusel omapoolset eksimust. Ole juhtfiguur ja eeskuju ning võta vastutus, kui niiviisi on õiglane teha. Mõnikord see aitab ka kaaskolleegil ennast seetõttu hästi tunda, et eksimus ei olnud taas tema õlul.

 

10. Jäta pingete maandamine tööpäeva lõpu ja koduse elu vahelisse aega. Kui tunned, et pinged on Sinust võimust võtnud, siis võta endale tunnike ning tee endale meelepäraseid tegevusi: tee värskendav jalutuskäik, puhka, kuula meeldivat muusikat. Ära unusta, et negatiivne alatoon võib mõjutada ka kaaskolleege ja neidki demotiveerida. Selle tõttu aga kannatavad nii tulemused kui ka kõikide osapoolte motivatsioon.

 

Inspireeriv: Palgatöölisest iseenda aja peremeheks ilma tagasiteeta!

Alati entusiastlik 28-aastane võrulane Maiko on hoolimata enda noorest east läbinud tööalaselt mitmeid teekondi. Maiko loo saaks hästi võtta kokku kui teekonna palgatöölisest iseenda aja, energia, tulemuste ja raha peremeheks, ent Maiko nendib, et nii roosiline see rada ei ole olnud. „Töötasin ühel hetkel korraga põhitööl palgatöölisena ning tegelesin enda projektidega – kitarritundidega ja nullist kitarride ehitamisega.“ See aeg venis liialt pikaks – ligi 2 aastat möödus mitmel rindel tegutsemisega, kui ta otsustas teha hüppe ja loobuda palgatööst. Maiko tunnistab, et selle hüppe palgatööst eemaldumiseks oleks võinud teha kohe alguses: „puhas aja raiskamine, kuna võita oli palju – tervelt üle saja tunni kuus vabanes!“

 

Küsimusele, millal sellist viisi karjääripööre ikkagi algas vastas Maiko lai naeratus näol: „Karjääripööre algas 8-aastaselt, kui tegin vanemate maasikaäris tööd.“ Maiko vanemate eestvedamisel toimis perefirma, mis tegeles maasikate kasvatamisega – lapsed võeti niisamuti appi ning maksti ametlikult sümboolset töötasu, mis võiks väikse poisi rõõmsaks teha. „Ühel hetkel hakkasin ise kalkuleerima – kuulsin, mis hinnaga need Tallinnas turule lähevad ning panin seejärel enda jaoks asjad paika, et asjad nii ei käi!“ muigab Maiko. Sealt hakkas Maiko isu ja soov aina arenema – „tulid õpilasfirmad, ent need ei toiminud kohe üldse,“ naerutab taas Maiko. Siiski tuli kriitiline moment ikkagi juba vanemaealiselt palgatöölise rollis olles. Maiko tõdeb, et mõttekoht tekkis punktis, kus sai aru, et tema kõrval on inimesed, kes on käinud ülikoolis, ent ei ole kõrgemal positsioonil kui tema. See tekitas küsimuse, miks küll pingutada? Maiko tõdeb, et tegelikult töö meeldis talle väga, kuna see sundis mõtlema ning pani leiutama. Siiski tundis ta, et see ei ole koht, kuhu tahaks pidama jääda.

 

Noormees on töötanud suviti ka Soomes, et veelgi enam teenida, kuid mõte, et peab oma aega müüma, kui saaks palju efektiivsemalt asju teha oli vastukarva. Töötades palgatöölisena hakkas leidlik Maiko koguni ise optimeerima ettevõtte protsesse, mistõttu ei olnud ta mõnikord just heade töötajate nimekirjas, kuna tegi asju niiviisi nagu ülemused ei olnud ette mõelnud. Maiko jagab, et tööprotsess oli niiviisi kiirem ja veaprotsent väiksem. Tulenevalt sellest tunnistab Maiko: „Õppisin lõpuks töö juures lulli lööma – töökohas tekitati kunstlikult laiskusepisik sisse, kuigi enda loomult on Maiko aktivist. Maiko märgib: „Üks hea tööandja peaks soosima, et töötaja mõtleks ise lahendusi välja ja oleks iseseisev mõtleja.“ Ent Maiko kogemused on seni vastupidised olnud – iseseisev mõtlemine ei ole alati hea olnud. „Kui inimene mõtleb iseseisvalt, siis ei tähenda, et ta peaks tingimata ettevõttest lahkuma. Ettevõte peaks kuulama töötajat ja alles siis süsteeme looma, kuid tööandja peab kuulama õigeid töötajaid. Tööandja peab nägema, kes soovivad mõelda ja kes mitte. Mõtlejatel ja genereerijatel tulebki lasta seda teha ning näha selles kasu.“

 

Alati entusiastlik Maiko Saluorg enda kätega valmistatud kitarr õlal. Foto: Laura Möll

 

Vahetus töölisest iseenda peremeheks käis sujuvalt. Üritasin töökohal kõiki õigusi painutada nii palju kui võimalik – kui töö sai efektiiselt tehtud, siis kauples juhtkonnalt eeliseid välja. Maiko soovis tegeleda ka projektidega: ehitada nullist keelpille ning õpetada teisigi kitarri mängima kitarritundide teel. Esialgu soovis ikkagi püsivat sissetulekut saada, mistõttu töötas Maiko õhtuti palgatööl ja päevasel ajal enda projektide kallal. Ligi 2 aastat toimetamist ning Maiko nägi, et oli veel veidi miinuses enda ettevõtmisega, kuid siis otsustas teha hüppe. „Minu suurim võit oli juba see, et üle 100 tunni kuus vabaneb! Selle ajaga saab tegutseda – täitsa enda unistusi, teha soovitud tööd, haarata kinni huvipakkuvatest võimalustest.“ Tagantjärgi tarkus: „Oleksin võinud selle hüppe kohe teha!“

 

Maiko on mõelnud ka kõige hullema stsenaariumi läbi – kui kõik läheb täiesti halvasti. „Nii, ma olen töötu, keegi ei taha minuga suhelda, ma olen üksik, raha ei ole ning olen võlgades. Tead, inimesed peaksid mõtlema kõige hullema stsenaariumi välja, sest tavaliselt on kõige hullema stsenaariumi 10-pallisel skaalal keskmine realiseeruv vaid 3 või 4 palli!“ Maikot motiveerib ka see, kui on kuulnud teiste ettevõtjate lugusid ning mõistnud, et tema ei ole veel põhjast läbi käinudki. „Kui ma õnnestun, siis ma saavutan rahalise vabaduse – võin teha midaiganes. Mulle ei ütle keegi, kui palju ma palka saan – ma tean ise, kui palju ma palka saan. Võib-olla ma ei tahagi palka saada, vaid ainult dividende.“ Maiko selgitab ka, et see teekond on muidugi raske. Mõnikord tekib hetki, mil tunneb, et palgatöö kutsub tagasi. Ent igakord, kui jõuab kätte madalseis, läheb ta järgmisel hommikul enda projekti tegema ja avastab alati midagi uut. Tekivad juhuslikud kohtumised, mis toovad uue sära või annavad uusi vihjeid, et enda projekte edasi arendada. Sellistel hetkedel tekib suurem tähelepanu isegi inimesi tänavapildis kuulata ja Maiko saab sellest sädeme, mis paneb pirni peas taas põlema.

 

Tegemist on ajatute käekelladega, mida ehivad personaalsed sõnumid, motivatsioonikillukesed. Foto: Rasmus Pitkänen

Millega Maiko praegu tegeleb? Praegu on Maiko puidust aksessuaaride juures ning avastamas uusi võlusid: „Sellel äril on hoopis midagi paremat peidus, kui lihtsalt aksessuaarid. Me ei soovi raisata looduslikke ressursse. Kõik meie kikilipsud, käekellad on valmistatud käsitööna on väärispuidust. Prototüüpide loomist alustasime aga kitarrijääkidest.“ Rowan Accessorize tegutseb põhimõttel, et inimesel on võimalik sooritada üks tootepõhi ning vastavalt enda stiilile, maitsele ja tähtpäevale saab aksessuaari ümbriseid iseseisvalt vahetada. „Me soovime, et inimestel oleks valikuvabadus ja võimalus momentaalselt imidžit muuta.“ Ka siis, kui luuakse uusi mudeleid, siis ei pea inimene muretsema tervet uut toodet, vaid täiustada olemasolevat uute mudelite ja lahendustega. Rowan Accessorize tegemisi saab jälgida: http://www.rowan.ee/ ning https://www.facebook.com/rowanstatement/.

 

Lühemate tööpäevade liidrid vs pikemate tööpäevade austajad

Tänasel päeval saame üha enam rääkida 40-tunniste töönädalate kõrval koguni 4-tunnistest tööpäevadest. Lühendatud tööpäevade kasuks otsustanud riikide nimekiri kasvab aastast aastasse ning on tekitanud lausa riikide vahelise konkurentsi, võttes arutlusele selle, kus on kõige lühemad töönädalad, milline on saadav töötasu ning töötajate rahulolu. Üle maailma minnakse alustades riigihaiglatest lõpetades eraettevõtetega vähendatud töötundidele, et teha töötajaid õnnelikumaks. Vastakaid arvamusi on aga mitmeid: kas töötaja produktiivsuse garanteerivad pikad tööpäevad või lühemad tööpäevad? Miks võiks üks ettevõte otsustada lühema tööpäeva kasuks, kui see toob omakorda kaasa uusi riske?

 

Tasub analüüsida enda ühte tööpäeva ja mõelda välja, kui mitu töötundi ma päriselt produktiivne olen? Produktiivsuse tipphetked on igal inimesel erinevatel aegadel. Foto: Unsplash

 

Lühemate tööpäevade edetabeli tipus hiilgab meile lähedane Rootsi, kelle kõrval säravad ka Saksamaa ning Holland. Eeltoodud on selgelt otsustanud lühendada töötajate töötundide pikkust, mistõttu saab nende riikide puhul rääkida vaid alustades vähem kui 40-tunnistest töönädalatest.  Esmaspilgul võib tekkida küsimus, kuidas mahutada senised töökohustused, mis on niigi standardse tööaja sees ajahädas, kaks korda lühema tööaja sisse.

 

Millele tasub mõelda enne seda, kui rakendada lühemaid tööpäevi enda ettevõttes? 

 

1. Tunde, mil tööd teha on küll vähem, ent mõtle sellele, kui palju üks töötaja 8-tunnise või ka pikema tööpäeva jooksul päriselt töölainel on? Arvesta tööpäevast maha iga minut, mille oled veetnud lühemal või pikemal pausil ning need hetked, mil ei ole Sa tööle fokusseerunud olnud. 

 

2. Lühem tööpäev aitab töötajal keskenduda ka töövälisele elule – olla tasakaalukas ning tegeleda enda tervise ja hobidega. Säärane rahulolu võimaldab ka järgmisel tööpäeval lühema aja sees teha vajalikud tööülesanded ära.

 

Töötundide korra seadmisel peaks tööandja kuulama töötajaid, et ei tekiks olukorda, mil suurem osa kollekiivist on produktiivsed siis, kui lühem tööpäev juba lõppeb. Foto: Unsplash


 

 

3. Vähesemad töötunnid võivad aga suurendada töötaja stressitaset: tekib soov või vajadus viia tööd koju, mistõttu lühemad tööpäevad ei õigusta ennast. Tähelepanek on aga asjakohane: tihtipeale on töötaja harjunud tööd koju viima ka pärast traditsioonilist 8-tunnist või koguni pikemat tööpäeva.

 

4. On teada, et inimesi saab liigitada öökullideks, kes on õhtuinimesed ning lõokesteks, kes on hommikuinimesed. Mistõttu on inimestel erinevad kellaajad, mil ollakse produktiivsed. Seega tööandja peaks võtma arvesse seda, et võib-olla algab mõne töötaja produktiivsuse tipphetk siis, kui tööpäev hakkab juba lõppema.

 

Ei puudu aga ka pikemate ja intensiivsete tööpäevade austajaid, seda ka riikide näitel. Näiteks Mexicos ja Costa Ricas on ühed pikemad töönädalad maailmariikide arvestuses. Ei ole ka suureks üllatuseks tõsiasi, et Eestit on korduvalt aastate jooksul pikimate tööpäevadega riikide esiliigasse paigutatud. Kui võtta arvesse seda, et tihtipeale seostatakse pikkade tööpäevade ja töönädalatega töötajate õnnelikkust ja rahulolu, siis Costa Rica elanikkonda peetakse üheks õnnelikumaks rahvaks maailmas! Mille juures tasub aga peatuda ja mõelda pika töönädala juures: läbipõlemise oht. Kõige pikemate töönädalate kategoorias võidutsevad usinamad töömesilased ka üle 50-tunniste töönädalatega, mis on pikemas perspektiivis selge ohumärk tervisele – sealhulgas südametööle. Seejuures tasub mõelda ka tööandjal ületundide võimaldamine töötajatele ning mõelda mitte vaid tänasele, vaid ka ettevõtte tulevikule ja rahulolevatele töötajatele. Kui mõnikord tekib ka pikema tööpäeva puhul süütunne veidi pikema lõunapausi tõttu, siis lühema tööpäeva puhul saab töötaja osavamalt enda tööväliseid tegevusi planeerida ning fokusseerida tööpäeva kestel vaid tööle. Nii töötaja kui ka tööandja rollis tasub ka mõelda läbi, kas saadav tasu ning hüved ettevõtte poolt on intensiivsete ja pikkade töötundidega tasakaalus.

 

Lõppude lõpuks on head ja vead nii ekstreemselt lühikeste kui ka intensiivselt pikkade tööpäevade juures. Alati on tööandja vaatevinklist võimalik olla paindlik ning sõltuvalt töö iseloomust kombineerida näiteks kodukontori võimalust ja pikemaid tööpäevi. Kui töökohal olemine on töö iseloomust tingituna sajaprotsendiliselt möödapääsmatu, siis tasub kaaluda lühemaid tööpäevi. Üleminek lühematele tööpäevadele vajab harjumist, ent üleminek ei pea olema ka radikaalne – esialgu võib teha ka reegli: näiteks esmaspäevad ja reeded on lühemad tööpäevad. Tööandjale on peamiseks soovituseks kuulata seejuures enda töötajaid ja vastavalt tiimitööna tegutseda.

Nädala väljakutse 4: Tee enda elu lihtsamaks ehk kuidas seada korda enda igapäevaseid süsteeme?

Ehk tunned ennast ära, kui oled kordki Sind ümbritsevate olukordade keerukuse tõttu mõelnud: “miks ei võiks kõik palju lihtsamini toimida?” Proovikivid ning väljakutsed õpetavad inimesele küll vastupidavust, kuid miks valida keerukam ja käänulisem tee, kui asju võib ka palju efektiivsemalt ära teha? Tööelu näitel – kui on võimalik kasutada mõnda abistavat tööriista, mis jätab ära tohutu ajakulu, siis mõistagi otsustame kiirelt abivahendi kasuks. Mõnikord saame ka iseenesestmõistetavaid igapäevaseid tegevusi endale lihtsamaks teha – seda nii töö- kui ka eraelus. Selle nädala võtmesõnadeks on organiseeritus ja lihtsus! Seejuures pea meeles, et eduni ei ole küll enamjaolt otseteid, kuid inimese meelekindlus ja süsteemsus võivad tuua viljakandvaid tulemusi ning meelerahu

 

Hüpe soovitud eesmärkideni võib tihtipeale seista Sinu harjumuste või kogni Sind ümbritsevate inimeste harjumuste taga. Foto: Unsplash

 

Kuidas luua efektiivsemad ja lihtsamad süsteemid enda igapäevatöös?

 

1. Alusta suuremast pildist! Lihtsusta enda tööga ja töövälise eluga seonduvad protsessid. Vaata üle suurem fookus, visioon – kuhu Sa tahad jõuda? Millal Sa sinna jõuda soovid? Mis tingimustel ning milliste eesmärkide tõttu Sa oled valmis tegutsema? Võta endale kas või mõnikümmend minutit mõtisklemaks, kas Sinu praegune suund on õige.

 

2. Jätka väiksemate kogumiskastidega. Kui Sinu peamine suund ja ideed on paigas, siis organiseeri enda tööalased ning töövälised eesmärgid mitmesse kategooriasse. Kolm kategooriat on täiesti piisavad:

 

– Tegevused, mis vajavad eesmärgi täitmiseks tegutsemist ning mida saad ainult Sina ära teha.

– Tegevused, mis vajavad eesmärgi täitmiseks tegutsemist, ent neid on võimalik ära delegeerida.

– Kogumiskast uutele ideedele. Kui Sul tekib mõni uus idee, mõte, siis lisa see sellesse lahtrisse ning analüüsi kirja pandud tegevused läbi. Peamine küsimus analüüsimisel võiks olla: “kas see tegevus viib mind eesmärkidele lähemal ning toetab seda, kuhu ma soovin jõuda?”

 

3. Vabane lahtistest otstest! Tegevusi, mis on edasi lükkunud, jätkub suure tõenäosusega igaühel. Tihtipeale on need tegevused vähest aega ja energiat nõudvad, ent üksnes mõte edasi lükatud tegevusest on juba vastukarva. Tee endale eraldi nimekiri, kus on seni edasi lükatud tegevused ning hakka just sel nädalal aina vabanema nendest. Tegevuste alla pandud pingutus tundub tavaliselt mõtteliselt suurem, kui see tegelikult on.

 

Ole ise enda elu aednik! Vaata üle enda olemsolev kontaktvõrgustik ning istuta juurde uusi kontakte! Foto: Unsplash

 

4. Vaata üle enda kontaktid ning tee vajadusel suurpuhastus. Selleks, et püsida soovitud rajal tuleb ümbritseda ennast õigete inimestega, kes toetavad Sinu tõekspidamisi ja eesmärke. Joonista endale kaks lahtrit küsimustega:

 

– Kas Sinu elus on keegi, kes takistab Sind sihtimast soovitud eesmärke? Sinu tegemistes kehtivad eelkõige Sinu mängureeglid. Kui leiad, et Sind ümbritsevate inimeste seas on takistavad jõud, siis on mõistlik anda sellest teisele poolele avatud meelega märku.

– Kas Sul on mõtteis keegi, kes mõjub Sulle inspireerivalt? Võib-olla Sa veel ei tunne isiklikult seda inimest, ent ta mõjub Sulle motiveerivalt? Leia võimalus, kuidas luua selle inimesega kontakt. Helista või kirjuta ning lepi kokku kohtumine – see võib avada mõlemale osapoolele uusi võimalusi.

 

5. Pööra tähelepanu enda energiatasemele ja enesekindlusele. Mõlemad aspektid on olulised igapäevases tegutsemises nii töökohal kui ka eraelus. Süsteemsust ja korda on keerukas luua, kui puudub usk iseendasse. Sinu enda loodud käitumismustrid võivad muuta Sinu elu täpselt selliseks nagu soovid! Kui Sinu senised harjumused ei taga tõhusat energiataset, siis tuleb lisada enda päevakavasse tegevused, mis tagavad Sulle hea enesetunde.

 

Nädala väljakutse 3: Pööra nõrkused enda tugevusteks nii töö- kui ka eraelus!

Kätte on jõudnud nädala väljakutse number 3! Kui oled senistest väljakutsetest kõrvale jäänud, siis ära muretse – kunagi ei ole liiga hilja alustada, et muuta enda töö- ja töövälise elu kvaliteeti paremaks. Vaata, mida tõid endaga kaasa nädala väljakutse 1 ja nädala väljakutse 2!

Kes küll rõõmustaks ja tunneks end hästi mõeldes enda nõrkadele külgedele? Samas, miks ei peaks olema optimistlik, kui see annab võimaluse ennast arendada, panna ennast proovile ning pöörata enda nõrkused tugevusteks! Seeläbi on saavutustest tulenev rõõm veelgi suurem. Osaliselt tunneb igaüks meist enda nõrgemaid kohti. Mõnikord on lihtsam iseendale öelda: “Ma olengi selline, selline on minu iseloom ning ma ei soovi muutuda.” Tegelikult on asi iseenese treenimises – seda eelkõige mõttelisel tasandil. Ka siis, kui mõtled karjääripöördele või soovid avada endale uusi karjääriteid, siis on täpselt hea aeg alustada sellest väljakutsest.

 

Kuidas pöörata enda nõrkused suurimateks tugevusteks?

 

Pea meeles, et Sa ei pea muutma enda nõrkusi ilmtingimata vastanditeks. Kui täheldad endas negatiivset suhtumist, siis pööra see hoopis realistlikkuseks; kui oled pannud tähele, et Sa ei ole kuigi paindlik, siis tõlgenda seda kui organiseeritust ja süsteemsust. Eesmärk ei ole keskenduda enda nõrkustele, vaid leida nendes võimalusi, mida enda jaoks ära kasutada.

 

Kuula teiste tagasisidet, ent keskendu konstruktiivsele tagasisidele. Konstruktiivne tagasiside on see, mis on öeldud teise inimese tegevuse, mitte inimese isiksuse kohta. Vastavalt tagasisidele saad filtreerida info läbi ning olla aus enda vastu – kui Sinule antud tagasiside vastab tõele, siis võta see omaks ning pööra enda trumbiks.

 

Tee iga päev midagi, mis tekitab Sinus kas või pisutki hirmu või mis nõuab mugavustoonist väljaastumist. Lõpuks kulub kogu elu sellele, et käia tööl, teenida raha, ent elul on midagi enamat pakkuda ning ka Sinul on teistele midagi enamat pakkuda. Nädala väljakutse 3 soovib, et seaksid endale ka ise igapäevaselt väljakutseid! Kui Sa teed juba ühe korra midagi, mis viib Sind enda mugavustsoonist välja, siis järgmisel korral ei ole antud tegevus enam mugavustsooni sees – lihtne!

 

Tööta enda kallal – tegele ühe nõrkusega iga päev tunnike ning muutused ei ole kaugel. Sea endale suurem eesmärk. Pöörates kas või ühe nõrkuse enda suurimaks tugevuseks võib see avada Sulle uusi teid.

 

 

Pea meeles, et eneseareng on edasiviiv. Kui Sa tunned ennast hästi, siis kõik muu toimib niisamuti. Kui suudad suurelt unistada, siis seisab kõik vaid tegutsemise taga.

 

Rakenda seda väljakutset ka enda ettevõtte tegevuste juures. Ettevõtte vaatevinklist on väga heaks tööriistaks SWOT-analüüs, mis võimaldab lihtsasti mõista, mis on ettevõtte nõrkused, tugevused. Niisamuti saab niinimetatud SWOT-analüüsi ka endale kui üksikisikuna teha. Võta paberileht, pastapliiats ning jaota paber neljaks osaks: tugevused, nõrkused, ohud, võimalused. Ohud ning võimalused tulenevad väliskeskkonnast ehk siis meil ei ole võimalik neid suuresti ise kontrollida ega kujundada. SWOT-analüüsi teel saab luua seeläbi piltlikud seosed, kuidas miinused enda kasuks pöörata.

 

Küsi endalt: “mida ma võiksin saavutada, kui ma teaksin, et mul ei ole võimalik ebaõnnestuda?” See peab tõepoolest paika! Mitte midagi ei saa ebaõnnestuda, kui inimene ei proovigi õnnestuda ning töötada enda nõrkuste kallal. Nõrkus ei pea olema negatiivne ja äärmuslik – võib-olla on see midagi, mida sooviksid endas veelgi arendada.