Tõenäoliselt tekib tööd otsides üksjagu küsimusi nii kandideerimise, CV koostamise, motivatsioonikirja kirjutamise, palgatasemete kui palju muu kohta. Leidsime, et tööotsijatel võiks olla lihtne viis meile sellistel teemadel küsimusi esitada.

Otsustasime üle-euroopalise kampaania Get Online Week raames teha CV-Online’i Facebooki fännilehel ja siin CV-Online’i blogis küsimuste-vastust vooru, kus võib küsida kõike, mis seondub tööturuga.

Selle postituse all hakkame 20. märtsil (ehk homme) vastama kõigile tööturgu puudutavatele küsimustele. Kirjuta oma küsimus selle postituse alla kommentaarina – küsi julgelt, olgu küsimus kas CV koostamise, kandideerimise või palgatasemete kohta, küll me vastame!

Juba täna võid oma küsimuse siia kirja panna ja 20. märtsil kl 10.00-13.00 toimub aktiivne vastamine. Pärast seda vastame jõudu-mööda.

Oma küsimuse saad esitada selle postituse alla kommentaari lahtrisse!

Värskendav ja huvitav video sellest, kuidas Heineken’i värbajad otsisid sobivat inimest vabale kohale. Selline korralik kastist välja mõtlemine. Soovitame vaadata.

Levinud arvamus on, et vanemaealisi ei taheta tööle võtta nende vanuse pärast. Tuntud firmade personalijuhid aga kinnitavad, et inimese vanus pole sugugi CVs see esimene asi, mille pärast CV kõrvale tõstetakse ja et põhimõtteliselt võiks sünniaasta CVs ka märkimata olla.

Selveri personalidirektor Kristiina Palm ütles, et ta vaatab, mis keeli inimene oskab ja vanust. Kuid viimast mitte sellepärast, et vanemaid inimesi välja praakida, vaid selleks, et alaealised kõrvale jätta.

ABB Elektrimasinate tehase personalijuht Piret Vink sõnas, et heidab enne CVd pilgu hoopis kaas- või motivatsioonikirjale. «Kui see on hästi asjalik, siis ma ei peagi CVd avama, sest inimese väljendusoskus räägib temast väga palju,» rääkis Vink. «Lihtsamate ametikohtade puhul vaatan CVst, kui tihti on kandidaat töökohti vahetanud.»

ISS Eesti personalijuht Helo Tamme ütles, et puhastusteenindajaid otsides polegi otseselt välistavaid näitajaid. «Kui inimene täna töötab kontoritöötajana ja soovib saada puhastusteenindajaks, ei välista tema tööle kutsumist,» rääkis ta. «Ei välista ka vanus – meil on üks 84-aastane puhastusteenindaja, kellega kõik on väga rahul. Ta toimetab käbedalt ja saab kõigega hakkama.»

Personalijuhid rääkisid, et pigem pärineb eelarvamus vanemate töötajate suhtes tippjuhtidelt: mida noorem on juht, seda rohkem vaatab ta vanust ja jätab valikul pigem vanemad inimesed kõrvale. «Kui rääkida, et miks nii, siis kumab sealt läbi hirm, et äkki ma ei saa hakkama teisest generatsioonist inimesega,» ütles Vink.

Eesti Posti personaliosakonna juhataja Kadi Tamkõrv sõnul on asi ilmselt selles, et tänased juhid on enamasti 30-40-aastased ja arvavad, et see ongi parim vanus inimeste tööle võtmiseks. «50+ vanuses töötajatesse suhtutakse juba kahtlevalt ja ega 20-aastaseid ka ei taheta,» ütles ta. «Eks see muutub ajas ja kui juhid saavad vanemaks, hakkavad nad ka laiemat pilti nägema.»

Piret Vink sõnas, et inimestele peaks andma ausat tagasisidet, miks neid päriselt vestlusele ei kutsuta. «Praegu on küll jah nii, et need, keda me vestlusele ei kutsu, saavad standardvastused ja sealt võib jääda mulje, et me valime vanuse järgi,» ütles ta

Kui CVdes ei oleks enam kirjas inimeste vanust, kas siis muutuks midagi? Personalijuhid kinnitasid, et tegelikult mitte. «Me oleme harjunud CVsid lugema sellisena, nagu nad on ja inimesed on harjunud sinna oma vanust kirjutama. Otsin sealt ikka seda, et mis on see, miks ma peaks selle inimese välja kutsuma. Inimese ligikaudse vanuse saan ka muud moodi tuletada,» ütles Santa Maria personalidirektor Peeter Kodar. «Olen ka sellega patustanud, et kutsun reaalkoolis käinud inimesi vestlema. Mida aga kindlasti soovitan vältida on CVsse igasuguste imelike piltide lisamist.»

Ka Piret Vink ütles, et vanuse lisamata jätmine CVsse ei muudaks tegelikult eriti midagi. «Küsimus on hoopis selles, kuidas õpetada noori CVsid nii kirjutama, et seal oleks sisu, mida lugeda,» lisas ta.

Ilmselt peab aga juba lähiajal toimuma tööandjate mõtteviisis muudatus, sest Eesti potentsiaalne töötajaskond ehk 18-65-aastaste inimeste arv väheneb väga kiiresti: kui 2010. aastal oli see veel 870 000 inimest, siis 2020 on neid inimesi vaid 820 000. 2020. aastal tuleb võrreldes 2010. aastaga tööjõuturule 50 000 noort vähem ja vanusegrupis 55-65 eluaastat on 150 000 inimest rohkem.

Lugu pärineb juhtimine.ee portaalist.

CV-Online’i läbi viidud küsitlusest selgus, et pisut üle 4% vastajatest usub, et 21. detsembril leiab aset praeguse elukorralduse või maailma senise toimimise lõpp. Seejuures 1,5% usub maailma lõppu kindlalt ja 2,6% pigem usub. Tulemused näitasid ka, et mehed peavad maailmalõppu tõenäolisemaks – meeste seas on 2,6% kindlalt maailma lõppu uskuvaid inimesi, naiste seas aga on sama näitaja 0,8%.

Elualade lõikes usuvad maailmalõppu kõige vähem hariduse ja teaduse valdkonnaga seotud inimesed ning enim juura ja õigusabi valdkonnaga seotud inimesed.

Ametipositsioonide lõikes usuvad senise maailma toimimise lõppu kõige tugevamalt tippjuhid, kellest 4% usub seda kindlalt ning vähim klienditeenindajad ja administratiivtöötajad, kellest veidi üle 1% usub seda kindlalt.

Soovisime näha, kas elualade lõikes on erinevusi senise elukorralduse või maailma senise toimimise lõppu prognoosivate inimeste osas. Tuli välja, et väga suuri erinevusi valdkondade vahel ei olnud, kuid ametipositsioonide lõikes uskusid tippjuhid teistest enam lähenevat lõppu

Eks see küsitlus oli meil teatava meelelahutusliku suunitlusega, ent tulemused olid päris huvitavad. Paljud enda vastuse kommentaarina kirjutanud küsitluses osalejad kas ootasid senise elukorralduse lõppemist või arvasid, et muutused on tulemas. Enim arvati, et muutused saavad aset leidma inimeste mõtlemises ja väärtushinnangutes, ennustati rahakultusel põhineva ühiskonna lõppu ning energeetilisi muutusi.

Kokkuvõttes võib öelda, et küsitluse tulemused näitavad, et Eesti inimesed väga maailma lõppu või väga drastilisse muutumisse väga ei usu.

Küsitlusele vastas üle 11 000 erinevate valdkondade ja ametipositsioonide esindaja üle Eesti.

Küsitlusele vastanud inimestest võitis auhinna vastaja, kelle e-maili aadress algab: avelin.s…@mail.ee, võitjaga võtame täna ühendust (ja ta saab valida, kas ta soovib saada 10 eurose Rahva Raamatu kinkekaardi või 2×5 eurost Forum Cinemas kinopiletivoucherit).

Lisaks anname ka ühe huvitava viite – nimelt väidetavalt on leitud järgmine maiade kalender, mille järgi maailma lõppu ei tohiks veel nii pea oodata olema. Selle kohta saate lugeda siit (inglise keeles).

Praegu aga soovime teile kõigile rahulikku ja mõnusat jõuluaega ning head uut aastat!

CV-Online viis mai lõpus läbi küsitluse, milles uurisime nii tööga hõivatud kui ka hetkel mitte hõivatud inimestelt, mis nad arvavad (enda) palgaga juhtuvat nii 2012. aasta teises pooles kui 2013. aastal. Eelmise aasta tulemustega võrreldes on mõnevõrra tõusnud nende inimeste protsent, kes usuvad enda palga tõusmisesse.

23% töötavatest inimestest prognoosis, et nende palk tõuseb 2012. aasta teises pooles ning 45%, et see tõuseb 2013. aastal.

2011. aasta mais prognoosis 19%, et nende palk tõuseb sama aasta teises pooles, 2012. aasta mais aga oli see näitaja 23%. Samas nende inimeste osakaal, kes arvavad, et nende palk tõuseb tuleva aasta sees, on pisut langenud – 2011. aasta mais prognoosis seda pool vastanuist, selle aasta mais aga oli sama näitaja 45%.

Näeme nii selle uuringu tulemuste kui CV-Online’i süsteemi sisestatud palgaootuste statistika järgi, et inimeste palgatõusu ootused on suuresti seotud 2012. aastaga. Lisaks eelnevalt välja toodud arvulistele näitajatele on ka tööandjad tagasisidena nentinud, et 2012. aasta sees on hakatud tundma eelnevaga võrreldes oluliselt suuremat survet palkade tõstmiseks ning uute töötajate leidmine on muutunud senisest keerulisemaks.

Näita rohkem infot >

Hõivestaatus ja palgamuutuse prognoos

Uuringu tulemustest selgus veel, et hõivestaatus mõjutab oluliselt prognoosi palgamuutuste osas.

Esmalt tuleb välja tuua, et küsisime palgamuutuse prognoosi võrreldes eelmise töökohaga. Seega sellele said vastata ka hetkel mitte-töötavad inimesed, kes vastasid oma viimasest töökohast lähtudes ja prognoosisid, mis võiksid olla muutused ametipositsioonil, kus nad viimati töötasid.

2012. aasta teise poole osas on kõige positiivsemalt on häälestatud hetkel haridust omandavad inimesed, kellel on see tõenäoliselt seotud lähitulevikus erialasele tööle suundumisega ning seega oodatakse ka palganumbri kasvamist.

2013. aasta osas on pilt pisut teine ja ühtlasi on inimeste palgatõusu ootused kõrgemad kui 2012. aasta teises pooles, mis on ühtepidi ka loogiline, sest fookuses on terve aasta. Tuleva aasta osas on kõige optimistlikumad täiskoormusega töötavad inimesed.

Palgatõusu prognooside suurusjärgud

Siinjuures tuleb aga välja tuua, et ligi 65% nii käesoleval aastal kui järgmisel aastal palgatõusu prognoosivatest vastajatest arvab, et see jääb vahemikku 1-10%. Seega väga suurde palgatõusu enamik inimesi ei usu. Teisisõnu on kohati palgatõusu näol tegemist elukalliduse tõusu ja inflatsiooni tasandamisega.

2012. aasta teine pool on toonud ja veel tõenäoliselt toob kaasa palgatõuse, mis tulenevad majandussurutise tingimustes tehtud palgakärbetest ning pikalt samal (masu-järgsel) tasemel hoitud palkadest. Ühelt poolt avaldab palkade tõstmiseks survet juba lihtsalt inflatsioon ja elukalliduse tõus, teisalt aga ka vabade töökäte vähenemine. Viimasele viitavad nii Statistikaameti kui Töötukassa statistika, aga ka tööandjate poolne tagasiside. Paratamatult paremad väljavaated on nendel töötajatel, kelle osas valitseb defitsiit, allpool toome välja, mis valdkonna ja tasandi töötajad enda palgatõusu enim usuvad.

Samas tuli küsitlusele vastanute kommentaaridest välja, et on teatav hulk ettevõtteid, kus töötajate hinnangul on firmajuhid palkade tõstmise osas äraootaval seisukohal, kas kulude kokkuhoiu huvides või peljates, et võimaliku uue majanduslanguse puhul satuksid nad raskesse olukorda.

2013. aasta osas on vastajad läbivalt optimistlikumad, kuid on teatav hulk inimesi on minetanud lootuse, et palk võiks üldse lähiaastail tõusta, kartes, et tööandja ei kaaluks mingil juhul palkade tõstmist.

Allpool on detailsem ülevaade uuringu tulemustest erinevate sektorite, ametipositsioonide, maakondade jne lõikes. Edasi lugemiseks vajuta allpool asuvale Näita rohkem infot > lingile.

Näita rohkem infot >

 
 
Statistika põhineb CV-Online’i poolt 2012. aasta mai lõpus töötajate ja tööotsijate seas läbi viidud uuringul, millele vastas üle 8000 inimese üle Eesti. Üle 6700 uuringus osalenuist töötas kas täis- või osaajaga ja pisut alla 1300 ei olnud hetkel tööga hõivatud.
 
Allpool on lahter kommenteerimiseks ja küsimuste esitamiseks. Tagasiside ja arvamused on väga oodatud.

 
Kui soovite enda ametiala palgataset teada saada, siis klikkige siia >

CV-Online’i poolt novembri alguses läbi viidud Baltikumi tööturu-uuringust selgus, et Baltimaade tööturg on stabiilne. Kolme riigi ettevõtjate värbamisplaanid on samas suurusjärgus aastatagusega. Kõige aktiivsemalt plaanivad uusi töötajaid värvata Leedu ettevõtjad, vähim värbamisi on plaanis Eesti ettevõtjatel.

„Võib öelda, et Baltimaades tervikuna valitseb väga positiivne õhkkond võrrelduna Skandinaaviamaadega, kus paljud ettevõtted teevad hoopis koondamisplaane. Baltimaades keskmiselt planeerib uusi töötajaid värvata üle poole tööandjatest. Arvestades juba praegu välja kujunenud tööjõupuudust teatud sektorites, siis on järgmisel aastal oodata tööandjatelt veelgi aktiivsemat võitlust võimekate töötajate pärast,“ kommenteeris uuringu tulemusi CV-Online’i juhatuse liige Agu Vahur.

Järgneva kuue kuu jooksul planeerib uusi töötajaid värvata veidi üle 60% Leedu ettevõtetest, ligi pooled Läti ettevõtted ning 40% Eesti ettevõtetest. Koondamise plaanid on vähem kui ühel protsendil ettevõtetest.

Seejuures plaanib järgneva kuue kuu jooksul palka tõsta 13% Eesti, 31% Läti ja 37% Leedu ettevõtetest.

„Tööandjate konservatiivne palgapoliitika koos jätkuvalt kõrge nõudlusega uute töötajate järele võib tekitada 2013. aastal suuremat tööjõu liikuvust. Tööandjad peaksid konkurentsis püsimiseks mõtlema sellele, kuidas töötajaid enda juures hoida ning milliseid motivatsiooniinstrumente lisaks palgale veel saaks rakendada. Samuti muutub üha olulisemaks potentsiaalsete uute töötajate suunal tehtav kommunikatsioon ja kogu värbamisprotsessi oskuslik läbiviimine,“ tõi Vahur välja.

Eestis on võrreldes aasta tagusega pisut langenud ettevõtete protsent, kes planeerivad töötajaid värvata – eelmisel aastal plaanis järgneva kuue kuu jooksul uusi töötajaid palgata 45% tööandjatest, sel aastal aga 40% tööandjatest. Seejuures aga on kasvanud inimeste hulk, keda tööandjad planeerivad värvata. Suurim tõus on aset leidnud 5-9 töötajat värvata planeerivate ettevõtete osas, keda on eelmise aasta 5% asemel sel aastal 10%.

69%     kavatseb värvata 1-2 töötajat

12%     kavatseb värvata 3-4 töötajat

10%     kavatseb värvata 5-9 töötajat

3%       kavatseb värvata 10 või enam töötajat

6%       ei tea veel, mitu töötajat planeerib värvata

Eesti tööandjad tõid küsitluses peamiste värbamise põhjustena välja mahtude või organisatsiooni kasvamise (50% juhtudel), eelmise töötaja lahkumise (28% juhtudel) ning töötaja lapsehoolduspuhkusele suundumise (4%).

„Valdavalt valitseb tööandjate seas optimistlik suhtumine tulevikuarengutesse – seda ilmestab 50% tööandjate kavatsus palgata uusi töötajaid tulenevalt mahtude või organisatsiooni kasvamisest,“ kommenteeris värbamise põhjuseid CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross.

Eestis planeerib järgneva 6 kuu jooksul protsentuaalselt enim tööandjad tööjõudu palgata energeetika, turunduse ja reklaami, transpordi ja logistika, tootmise ning jaekaubanduse valdkonnas. 

„Seejuures on CV-Online’is üldiselt veerandi võrra enam tööpakkumisi kui oli samal ajal aasta tagasi novembris. Kokku on CV-Online’is ligi 10 000 tööpakkumist üle Baltikumi. Statistikale tuginedes peaks tööotsijatel praegu olema lihtsam tööle saada kui aasta tagasi,“ hindas Gross olukorda.

CV-Online’i poolt novembri alguses läbi viidud küsitlusele vastas üle 250 tööandja üle Eesti, üle 200 tööandja Lätis ning üle 300 tööandja Leedus ehk Baltikumis kokku üle 750 tööandja.

 
Meie iga-aastasest küsitlusest selgus, et töötajate silmis on suutnud hinnatuima tööandja esikolmikus positsiooni säilitada nii Eesti Energia, Swedbank kui Elion. Kõrgelt hindasid vastajad kindlustunnet, mida stabiilses organisatsioonis töötamine pakub, organisatsiooni head mainet ning seda, kui tööandja on oma valdkonna liider.

Võiks öelda, et isegi ootuspäraselt olid hinnatuimate tööandjate tabeli tipus suured organisatsioonid. Eesti Energia võitis ka sel aastal ülekaalukalt esikoha ja oli eelistatuim tööandja nii eesti- kui vene keelt kõnelevate inimeste seas. Seejuures siiski erinesid päris palju eesti- ja vene keelt kõnelevate töötajate tööandjaeelistused.
 

 
Põhjustena, miks soovitakse enim Eesti Energias töötada, toodi kõige tihedamini välja:

• tegemist on oma valdkonna liidriga
• meeldib, et on tegemist suure ettevõttega
• huvitav töö/valdkond
• atraktiivne töötasu
• head karjäärivõimalused

Ehk olulisemgi kui antud organisatsioonide nimistu on tegelikult see, et selgus, mida töötajad tööandjate valikul enim väärtustavad. Olulisimate põhjuste top on järgnev:
 

 
Muu huvitava kõrval tuli ka välja, et tööandjavaliku puhul on olulised kindlustunne ning enamik inimesi eelistab pigem suuri organisatsioone. Tõenäoliselt soodustab just selliseid eelistusi ja soove majanduse pisut ebastabiilne olukord.
 
Veel tuli välja, et eesti keelt kõnelevad vastajad väärtustavad vene keelt kõnelevatest vastajatest huvitavat tööd või valdkonda märksa enam ning vene keelt kõnelevad vastajad jällegi atraktiivset töötasu. Erinevusi eelistustes märkasime ka vaadeldes alla 30-aastaseid, kelle jaoks on olulisimad huvitav töö või valdkond ning karjäärvõimalused, üle 30-aastastel aga atraktiivne töötasu ja paindlik graafik.
 
Küsitlus on läbi viidud veebruari lõpust kuni märtsi alguseni ning sellele vastas üle 2500 inimese üle Eesti.
 
Eelmise aasta TOP 20 näete SIIN>>

15. juubel on just paslik aeg vaadata tagasi käidud teele. Pisut enam kui kümme aastat tagasi tundus internetist töökoha otsimine olevat veel võrdlemisi ulmeline idee. Seda harrastas vaid käputäis nooremaid inimesi, kes olid arvutiga rohkem sina peal. Tänaseks päevaks tõenäoliselt ei kujuta mõned ettegi töö otsimist ilma CV-Online’i või mõne muu tööotsinguportaali abita. Mis võiks aga toimuda järgneva 15 aasta jooksul? Tihtilugu annavad minevikus toimunu ja kunagised arengud väga hea aluse tuleviku ennustamiseks. Seega soovitamegi esmalt lugeda allolevat artiklit CV-Online’i algusaegadest ning artikli järel käime välja enda visiooni järgneva 15 aasta osas. Allolev artikkel pärineb 2000. aasta Õpetajatelehest:

Töökoht võrgust?

Eestis eksisteerivad korraga tööpuudus ja tööjõupuudus. Tööturg jaguneb soojaks (tutvused) ja külmaks tööturuks (avalikud konkursid). Suurem jagu töökohti liigub soojal turul. Külmal tööturul on ajalehtede ja tööbörside kõrval üks olulisemaid infokanaleid internet. Enamik eestlasi surfab netis põnevamat ja tasuvamat tööd otsides töö juures tööajal – salaja, et mitte tööandjat ärritada. See tegevus sarnaneb tööarvutil mängimisega. Töötu, kes kõige enam tööd vajab, satub internetti harva, sest avalikke netipunkte on vähe. Õnneks kasvab kiiresti koduarvutite hulk. Internetist tööd otsida aitab ka vanem, kasutatud masin, mis muusika ja erutavate piltide otsimiseks ei kõlba.

Andmebaaside alal tugevad soomlased on oma kaubanduslikku vahendustegevust Eestisse ja kaugemale Ida-Euroopasse laiendanud õige vilkalt: päev-päevalt meelitavad meid rahakotti tühjendama Kuldne Börs, Hobby Hall, Kodu-Anttila, Sedeliuudised, Kiiresti ja Maitsvalt, Suur Eesti Raamatuklubi ja teised vanad tegijad. Seepärast võime tunda uhkust, et Mustamäel asuv firma CV-Online Eesti OÜ (tegevjuht Jürgen Tamm, välissuhete juht Jüri Kaljundi) on loonud rahvusvahelise veebipõhise tööotsisüsteemi, mis tegutseb peale Eesti (www.cv.ee) veel Soomes (www.cvonline.net), Lätis, Leedus, Poolas, TŠehhis, Ungaris ja Venemaal. Peagi avatakse veebileht ka Rumeenias ja Bulgaarias. Kõigi nende maade CV-lehekülgedele pääseb stardileheküljelt www.cveurope.com.

Ööl vastu 27. juulit oli andmebaasis 18 454 tööotsijat ja 151 tööpakkumist, tööpakkumiste tellijaid oli 2159. Konkurss (122,2) on suurem kui üheski kõrgkoolis! Lohutuseks niipalju, et suures Ungari baasis leidus kokku ainult 15 tööpakkumist. Nähtavasti ei pea madjarid internetti tõsiseks ja soliidseks asjaajamiskanaliks.

CV-Online koosneb töösoovija ja tööpakkuja sektorist, esimene on tasuta, teine tasuline. Registreerumisel valib klient endale kasutajanime ja parooli. Need saadetakse kinnituseks automaatselt tema meiliaadressile (selle olemasolu on kohustuslik). Parooliga sisenenud klient võib riputada võrku oma CV, kandideerida ise soovitud ametikohale ja lugeda talle tehtud tööpakkumisi.

Tööandjatena eraisikud Eesti netis ei esine, Soomes aga küll: üks liikumispuudega daam otsis endale koduabilist, lubades maksta tunni eest veidi alla 50 marga, samuti lisatasu puhkepäeviti töötamise eest… Meil nii jõukaid invaliide vist ei leidu.

Tööd saab otsida nelja tunnuse järgi: pakutav amet, töö asukoht, nõudmised ja tööülesanded. Tööpakkumiste leheküljelt saab otsida tegevusvaldkonna, ettevõtte, asukoha või sisestamise järgi (“uuteks” loetakse kuni kolme päeva vanused kuulutused). Tegevusvaldkonniti, mis küll omavahel tugevasti kattuvad, jagunesid tööpakkumised järgmiselt:

Assisteerimine 10
Ehitus/kinnisvara 9
Elektroonika/telekom 8
Energeetika/elekter 1
Finants/kindlustus 9
Info/meedia 4
Infotehnoloogia 34
Juhtimine 6
Kaubandus 12
Koolitus/personal 2
Mehaanika/tehnika 7
Müük 46
Õigusala/korrakaitse 6
Riigi-/majandushaldus 3
Teenindus 7
Tervishoid 1
Transport 1
Turundus/reklaam 3
Tööstus/tootmine 7 

Kõige rohkem töökäsi vajatakse Tallinnas, kus on ka kõige laiem erialade valik. Tartusse otsitakse programmeerijaid, Viljandisse oli ainult üks pakkumine (Lehola OÜ montaažilukksepp), Narva mitte ühtegi: asukohaotsing “Narva” andis tulemuseks TPÜ psühholoogiaosakonna vastutava sekretäri (Tallinn, Narva mnt 27)! Asukoha järgi jagunevad töökohad nii:

Hiiumaa 1
Ida-Virumaa 5
Jõgevamaa 3
Järvamaa 2
Lääne-Virumaa 3
Läänemaa 1
Põlvamaa 2
Pärnu ja ümbrus 1
Raplamaa 1
Saaremaa 1
Tallinn ja ümbrus 139
Tartu ja ümbrus 15
Valgamaa 4
Viljandimaa 5
Võrumaa 5
Välismaa 6

Eesti tähestik jätab “välismaa” vormiliselt viimasele kohale. Enamik “välistöid” (5) pakuti infotehnoloogia alale (peale Baltimaade veel Soome, Saksamaa, Austria jt EL-i maad). Jääb selgusetuks, kui palju tegelikult kolida ja reisida tuleb, sest sellel alal on levinud ka kaugtöö.

Õpetajaid ja koristajaid ei otsita CV-Online’i kaudu kuhugi (muide, Lätis otsitakse netitsi Riia koolidesse kõigi ainete õpetajaid ja keeltekursustele võõrkeeleõpetajaid). Kas eesti õpetaja ei kasutagi internetti?

Soome keele oskust nõuti üheksal ametikohal, kõik muidugi Tallinnas või selle lähiümbruses: sekretär-asjaajaja, dokumenteerija, projektijuht-töödejuhataja, korporatiivklientide müügijuht, sekretär-personalijuht, sekretär, müügijuht (2 tk) ja kaupluse-teeninduse juhataja.

Eesti keelt nõuti seitsmel tööpostil: projektijuht-müügiesindaja (karjäärivõimalusega), progressi programmeerija, raadioside arengu büroo peaspetsialist, kinnisvara hindaja, dispet‰er, kodulehekülje toimetaja ja turvatöötaja. Siingi olid ülekaalus Tallinn ja Harjumaa, ainult kinnisvara tuli hinnata Ida-Virumaal.

Tööpakkujate hulgas on ülekaalus erafirmad. Suurimad tööpakkujad on ABF Baltic AS, MicroLink Süsteemide AS, Siemest Data OÜ (6 töökohta); Lavateir OÜ, Orbis Eesti OÜ, Tallinna Soojus AS (5 kohta); Helmes AS ja Mobec AS (4 kohta).

CV-Online teeb pidevalt statistikat töösoovijate kohta. 25. juulil oli naisi 53% ja mehi 47%, enam-vähem nagu kogu ühiskonnas. Omandatud erialade lõikes oli mäekõrguselt teistest üle majandus/kaubandus (1810), järgnes infotehnoloogia (633). Ametisoovidest oli esikohal assisteerimine (3180), teisel müük (2665). Varasemas töökogemuses juhtis müük (2818), järgnes kaubandus (2376). (Huvitav, mis neil vahet on?)

Iga töösoovija võib CV-Online’i soovitada ka oma sõpradele, selle tegevuse üle peetakse isegi arvet.

Kui võrgust leitud töökoht või elukaaslane on sama harv ja õnnelik juhus nagu loteriivõit, siis on parem mängida Keno Lotot.

SANDER LIIVAK, Õpetajateleht 4. august 2000, leht nr. 27, internetist kättesaadav siit 

Nüüd aga küsimus – mis saab toimuma järgneva 15 aasta jooksul?

Me CV-Online’is usume, et töö ja töötajate otsimine muutub senisest veelgi enam sotsiaalselt integreerituks. Üha tihedamini hakatakse kasutatama omavahelisi sidemeid uue töökoha leidmiseks ning kanalina muutub järjest domineerivamaks internet. Seejuures on aga väga oluline nö tehniline lahendus või keskkond, mille kaudu see toimub. Siinkohal näeme endal olulist rolli innovaatori ja teerajajana. Meie eesmärk olla kohal seal, kus on inimesed ning pakkuda kõige mugavamat viisi vastavalt kas töökoha või töötaja leidmiseks.

Usume, et tulevikus integreerub meie portaal mõne muu (sotsiaalse) keskkonnaga, kuid endiselt ülimalt oluliseks jääb usaldusväärsus ja käepäraseimad lahendused, mida pakume. See jääb meie strateegiaks ka edaspidi. Ühtlasi hoiame end igapäevaselt kursis interneti arengutega ning meie kasutajate käitumismustrite ja soovidega ning arendame enda teenust nende pinnalt edasi.