Tõeliselt inspireeriv: teekond tippspetsialistist joogaõpetajaks

Minu nimi on Marika (43). Olen joogaõpetaja.
Selline tutvustus kõlab tegelikult mulle eneselegi võõralt, sest olen terve oma täiskasvanu elu teinud kontoritööd.
Ent minu elurajad kujunesid ümber nii, et kõrgharidusega tippspetsialistist on saanud joogaõpetaja.

Esimese hooga ei mõistnud ma, millist erilist lugu ma jutustada võiksin. Ainus, mida ma teinud olen, on see, et ma kuulan oma südant/intuitsiooni (kuidas keegi oma sisemist häält nimetab), ja toimin vastavalt. Olen elu jooksul mõistnud, kui ma oma sisehäält ignoreerin ja otsustan ratsionaalsete argumentide ajel, siis need otsused ei ole olnud minu jaoks parimad. Sellest on kasvanud teadlikkus iseendast ja usaldus oma südant kuulata. Nüüdseks usun oma kogemuse põhjal, et kui Sa teed midagi südamega, siis sobivad võimalused ja vajalikud uksed avanevad takistusteta. Kõlab banaalselt, kuid mind on aidanud elu usaldamine, sest olen kogenud, kuidas elu hoiab ja kannab, kui Sa lubad ja usaldad.

Inspireeriv Marika Tamm / Foto: Triine Tamm


Minu elu moto on: “Klaas on pooltäis, mitte pooltühi”. Ka siis, ja eriti just siis on see mõte mind edasi aidanud, kui elu lükkab olukordadesse, kus olen olnud sunnitud valima ja otsustama, kuigi kergem oleks jääda mugavustsooni, milles tegelikult on olnud olla väga ebamugav juba mõnda aega. Kui oled harjunud terve oma täiskasvanu elu tegema kontoritööd kellast kellani ja omama kindlat sissetulekut, siis mõte astuda tundmatusse ja valida õppida midagi uut, tundub hirmutav. Arvan, et hirm on peamine põhjus, mis hoiab meid tagasi elamast oma unistuste elu. Ka mina ei ole erand, kuid minu sees oli uudishimu ja sisemine vajadus õppida midagi uut, ja see uudishimu oli natuke suurem kui hirm. Elisabeth Gilbert on ühes oma intervjuus öelnud midagi, mis mind on inspireerinud: “Järgne oma uudishimule, kui see on natukenegi suurem kui hirm ja su otsused on ajendatud uudishimust mitte hirmust, siis on elu nagu kunstiteos.” Mina alles loon oma kunstiteost, kuid vaatamata teadmatusele tuleviku ees tunnen ennast elavana ja õnnelikumana kui kunagi varem.

 

Tänaseks on mu tööpäevad täis rõõmu ja tänulikkuse tunnet võimaluse eest jagada oma teadmisi ja muuta kellegi elu paremaks. Olen elusam, kui kunagi varem ja mu päevad ei ole enam klassikalised tööpäevad, vaid mul on suur rõõm oma teadmiste jagamisest. Vabad hetked kuluvad suures osas tundide ettevalmistamisele, enese täiendamisele ja õppimisele, mis on minu jaoks huvitav ja põnev tegevus. Samuti enda peal katsetamisele selleks, et mõista paremini, kuidas inimesteni uusi teadmisi viia. Olen enda jaoks seadnud eesmärgiks iga joogatunniga kasvõi ühe inimese elu natukenegi paremaks muuta.

 

Ma tõesti naudin igat oma päeva ja mul on mu uudishimu, mis on hästi pisut suurem kui hirm ja mis juhib mu otsuseid. Nii ma siis säran iga päev ja mõtlen tänutundega: “Kui hea on ärgata hommikul rõõmuga ja mõelda, et täna on jälle uus päev, ja mulle meeldib see päev, see elu mida ma iga päev loon – minu kunstiteos!”

CV.ee ja TahanPuhata.ee küsitlus puhkuseharjumuste kohta

CV.ee ja TahanPuhata.ee eesmärgiks on uurida, millist puhkust inimesed eelistavad ning kas neil tuleb puhkuse ajal ka tööd teha.

 

tahanpuhata

 

Seepärast palume Teil täita väikese küsitluse ja oma arvamust jagada. Üks vastajatest võidab TahanPuhata.ee vautšeri hotelli L’Ermitage, Tallinnas, väärtusega 110 eurot.

Küsitlus toimub kuni 02. oktoobrini 2017. Võitja valitakse loosi teel kõigi küsitlusele täielikult vastanute vahel 03. oktoobril 2017.

Kui soovite võita, kirjutage küsitluse lõppu kindlasti oma e-posti aadress ja telefoninumber! Konkursil osalemisega nõustute, et CV.ee ja TahanPuhata.ee võivad kasutada Teie andmeid turunduse eesmärgil.

Täname Teid!

Karjääriarengu kontaktvärav CV.ee ja CV-Online’i värbamisjaam teenindavad Sind tänasest ühtse värske ilmega

CV-Online’i 21-aastase kogemustepagasiga värbamislabor ja Balti regiooni suurim ning hoogsalt arenev tööotsingu kontaktvärav CV.ee teenindavad Sind tänasest nii Eestis, Lätis kui Leedus ühtse ja värskema ilmega.

astusisse

Meie missiooniks on tööalaselt uusi väljakutseid otsivad ja isiklikule arengule keskendunud tegusad tööinimesed viia tulemuslikult kokku tähendusrikast tööd ja väärikaid töötingimusi pakkuvate ettevõtetega.

Statistikaameti andmeil oli 2017. aasta 2. kvartalis Eestis kokku 12 000 vaba ametikohta (2,1 % ametikohtade koguarvus). Enamik vabadest ametikohtadest asuvad Harjumaal (67%), sh Tallinnas (51%), millele järgneb Tartu (9%) ja Ida-Viru maakond (6%). Vabade ametikohtade arv on väikseim Jõgeva, Hiiu ja Rapla maakonnas.

Kuigi vabu ametikohti on võrreldes aastataguse ajaga tekkinud 26 % võrra juurde, näitavad CV.ee uuringute tulemused, et inimeste teadlikkus töö tähendusrikkuse olulisusest on tugevnenud ja ootused (tuleviku) tööandjatele silmnähtavalt muutumas.

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta II kvartalis 1242 eurot ja brutokuupalk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 6,8%, teatab Statistikaamet. Samas näitas CV.ee ja Instari ühiselt läbi viidud uuring, et 74% inimeste jaoks oli töötamise peamine põhjus igapäevaste elamiskulude katmine. Vaid 8% vastajatest käib tööl enesearengu tagamiseks.

Töötavate vastajate teenitav keskmine netotöötasu oli 741 eurot. Seejuures naiste netotasu oli väikesem (719 eurot) kui meeste netotöötasu (826 eurot). Vastajate keskmine netopalga ootus oli 1180 eurot. Meeste palgaootus oli kõrgem kui naistel olles 1352 eurot naiste 1129 euro vastu.

Kuigi välismaal töötamine oli vastajatele ahvatlev, oldi kõige enam huvitatud siiski Eestis erialase töö tegemisest (78% vastajatest).

Viie aasta karjääriootuste osas toovad vastajad välja soovi areneda oma valdkonnas tunnustatud spetsialistiks, millelr järgneb horisontaalne areng ettevõttes. 27% vastajatest pidas kõige olulisemaks võimalust olla oma valdkonnas tunnustatud spetsialist ning areneda tunnustatud spetsialistiks.

12% vastajatest soovis 5 aasta jooksul saavutada juhi positsioon. Naiste-meeste võrdluses oli meeste jaoks veidi olulisem juhipositsiooni saavutamine (13%) kui naiste jaoks (11%).

9% vastajatest ei omanud karjääriootusi. Suur osa vastajatest ei olnud kindel, kas leiab oma ootustele vastava töö. Samas 10% vastajatest on ootustele vastava töö juba leidnud.

Uue töö puhu peeti kompensatsioonipaketi kõige olulisemaks osaks paindlikku tööaega (63)% ja keskmisest kõrgemat palka (55%).

Sobivama tööandja 45-st hinnatud valikukriteeriumist peeti kaheks kõige olulisemaks teguriks ettevõtte juhtide kompetentsust, mida pidas väga oluliseks teguriks 82% vastanutest. Järgnes tegur – ettevõte kohtleb töötajaid võrdselt ja ausalt, mida hindas väga oluliseks 81%. Töötasu pole olulisim valikukriteerium – see oli 16-l kohal 45 teguri hulgast, seda pidas väga oluliseks 59% vastanutest.

CV.ee uus logo väärtustab tähendusrikast tööd: töötame südamega, särame valgusvihus

CV_EST_logo_CV.ee horisontal

Iga inimene, kes on elus vähemalt korra teinud olulisi karjäärivalikuid või osalenud mõne vaba töökoha konkursil, teab seda pinevusest pakatavat tunnet – Sinult oodatakse enda selgesõnalist esitlemist parimal viisil, aga Sind saadab teadmatus ja ootusärevus samaaegselt.

CV.ee karjääriarengu kontaktvärav viib Sind kokku Sulle sobivate tööandjatega ning meie värbamisjaama kogenud tiim aitab Sul läbi sisuka ja asjakohase nõustamise valmistuda Sinu elu üheks olulisemaks kohtumiseks nii, et see annaks Sulle parima võimaliku tulemuse – uue töö või väärtusliku kogemuse koos kasulike kontaktidega.

Pane meid proovile! Värskenda või lisa oma CV juba täna ning anna endale võimalus, et uus ja tähendusrikkam tööpakkumine just Sinuni jõuaks!

CV.ee uus bränd on dünaamiline ja rõhutab inimlikke valikuid ning vastastikuste ootuste teadvustamist tööturul

Kui traditsiooniline tööturg on aastakümneid keskendunud valikutele paberil, mida sümboliseeris ka paberpurje motiiv CV-Online’i 15 aastat teeninud logol, siis tänane tööturg toob eelkõige kokku inimesi – isiksusi, kes soovivad oma tööd teha südame ja kirega, luues ühiskonnas ja majandusruumis püsivat lisaväärtust ning vallutades uusi väljakutseid koos. Seda muutust sümboliseerib tänasest ka 21aastase värbamis- ja töövahenduse kogemusega CV-Online grupi uus visuaalne identiteet Eestis, Lätis ja Leedus.

eluonteater_690px

Karjääriarengu kontaktvärav CV.ee ja CV-Online’i värbamisjaam värske ilmega ühtne dünaamiline visuaalne identiteet on alates 15. septembrist 2017 kolmemõõtmeline ja seda kolmes Balti riigis korraga.

Värbamisteenuste turuliidri CV-Online uue logo ikoon moodustub kahest elu lavalaudadele langevast valgusvihust, moodustades iselaadse südame. Igas töösituatsioonis on alati kaks olulist osapoolt – tööandja (helesinine valgusvihk) ja tööd otsiv või tegev inimene (tumesinine valgusvihk). Iga uus kohtumine, seejuures ka tööle kandideerimisega seotud kohtumised on võrreldavad astumisega ootusärevusest pakatavasse valgusvihku – kuidas muuta end kuuldavaks ja nähtavaks ning kuidas tutvustada oma tugevusi? Kuidas olla parim teiste hulgas ja valmistuda elu üheks olulisemaks etteasteks parimal võimalikul viisil?

Selleks, et tööandjad ja uut tööd otsivad inimesed saaksid tulemuslikult kokku, pakub CV-Online hulga kaasaegseid ning julgustavaid värbamis- ja koostöölahendusi. „Seepärast nimetasimegi end ümber karjääriarengu kontaktväravaks,“ selgitab CV-Online’i Eesti värbamisjuht Maris Martin. „Me aitame tööalaselt sobivatel inimestel ja ettevõtetel luua tähenduslikke ja kestvaid kontakte. Me armastame oma tööd. Siin tuleb mängu ka meie kogenud spetsialistidega värbamisjaam, kus töötame välja spetsiaalselt ettevõtete ja kandidaatide vajadustest lähtuvaid koostöömudeleid, mis võivad olla klassikalised, aga ka täiesti unikaalsed ja esmakordsed, sest tööturg on pidevas muutumises.“

meiejulgememuutuda-ok-blog690

Töö on osa elust, aga töö tegemise tulemusel teenitavad ressursid aitavad inimestel rikastada oma elu kogemuste, väljakutsete ja igapäevaelu täiendavate naudingutega – veeta aega oma pere, lähedaste ja sõpradega parimal võimalikul viisil.

CV.ee uue brändiideoloogia teiseks tugisambaks on väärtustada armastust kui edasiviivat ja elutervet tundemaailma – heatahtlikkust  oma elukäigu, oma lähedaste, elustiili ja töökire vastu. „Igal inimesel on õigus ja vabadus leida töö, mille tegemine teda isiksusena rikastab ja arendab, mitte ei takista. Ja igal inimesel on samaväärne võimalus ja õigus teha vajadusel oma karjääris põhjendatud pöördeid, muutusi ja täiendusi, ka pause,“ selgitab värbamisjuht Maris Martin CV-Online’i ajas muutunud tööpõhimõtteid, mida uus logo ka visuaalselt kinnitab. „Värbamises ehk tööandjate ja töötajate kokku sobitamise protsessis on õnneks jõudmas fookusesse lisaks oskuste väärtustamisele järjest enam ka isikuomaduste märkamine. Värbamine tervikuna on muutunud põnevamaks – oluliseks on saamas kommunikatsioonivõimekus ja visuaalsus igas mõttes – mänglev fotokeel, videosuhtlus ja sündmused kohtumisteks.“

Positsioonid ja struktuurid ei ole enam tööturu keskmes, vaid inimesed oma unistuste, soovide, uskumuste ja eesmärkidega. „Seda võib nimetada kui täiusliku elu kogemust,“ räägib CV-Online’i turunduskommunikatsiooni juht Rain Resmeldt Uusen. „Meil kõigil on vabadus ja õigus selle poole vähemalt püüelda, samas mõistes oma enda isiksuse tagamaid, võimalikke takistusi ja veel avamata potentsiaali. Sellega tegelevadki meie värbajad ja konsultandid iga päev. Nad aitavad õigetel inimestel tööelus kokku saada, selleks, et töö saaks väärikalt tehtud ilma inimlikke väärtushinnanguid põletamata. Meie uus bränd rõhutab seda õigust ja võimalusi elada oma töö- ja isiklikku elu täisväärtuslikult, arengule suunatult.“

Maris Martini sõnul saab iga inimene tegelikult aru, kui palju nõuab tööd, teadmiste ja kogemuste kogumist ning oskuste arendamist täisväärtusliku töökarjääri saavutamine. „See on terve elu kestev protsess.“

CV.ee uus visuaalne identiteet kinnitab – iga paberile trükitud CV taga on peidus inimene, kelle põues tuksub elurõõmus süda.

CV.ee karjääriarengu kontaktvärav uuenes veelgi kasutajasõbralikumaks

 

CV.ee keskkonna arendamisel lähtume sellest, et lõpptulemusena oleks kasutuskogemus võrdselt hea sõltumata nutiseadme tüübist ja ekraani suurusest.

 

Eelnevalt oleme uue ilme ja sisu andnud tööpakkumistele ja kandideerimisele. Nüüd on uuenenud ka avaleht ja tööpakkumiste filtreerimine. Allpool on välja toodud, mis on muutunud.

Avaleht

Avaleht

1. Vastavalt seadmele ja ekraani suurusele kohanduv leht.

2. Viimased otsingud – ühe hiireklikiga kuni 3 eelmise otsingu kordamine

Uued lahendused:

Tagasiside garantii – tegemist on sektsiooniga, kus asuvad tööpakkumised, mille puhul saad kindel olla, et tööandja annab teile kui kandidaadile tagasisidet konkursi lõpptulemuse osas. Paljud tööandjad annavad kenasti tagasisidet, kuid on ka neid, kes seda ei tee. Antud lahenduse lõime selleks, et Sul oleks juba enne kandideerimist ülevaade, millised tööandjad on kõige eeskujulikumad tagasiside andjad. Teatud juhtudel võib see ka kandideerimisotsust mõjutada. Esialgu kuvame Tagasiside garantii all CV-Online’i värbamisprojekte, mille puhul saame kindlalt öelda, et alati anname tagasisidet. Tulevikus küsime kasutajatelt tagasisidet ning reastame tööandjad selle alusel.

Palgaga pakkumised – leiame, et töökuulutuste palgatasemed ei peaks olema riigisaladus. Sellest tulenevalt hoolitseme, et avaliku palganumbriga töökuulutused oleksid tähelepanu keskmes ja seepärast ka on eraldi sektsioon neile eraldatud.

Tööpakkumiste filtreerimise leht

Filtreerimise vaade

1. Vasakul asuvad filtrid rakenduvad koheselt – märkides linnukesi vasakus menüüs, filtreeritakse tööpakkumised koheselt.

2. Oleme loonud filtri Palk alates, mis on abiks nendele, kelle jaoks see kriteerium on määrava tähtsusega töökoha valikul.

3. Märksõnaotsingu kast asub tööpakkumiste nimekirja kohal ning selle all on näha filtrid, mis on otsingule rakendatud.

Kes Sul keelab lihtsamalt elada?

“Sina ära ise oma elu keeruliseks ela,” kummitas mu kõrvus vana muhulase ütlus noorele kepsakale punapeale, kes saarel ringi lehvides palju segadust tekitas, kirjutab portaali Kodus.ee toimetaja Kristel Trell. Ta pani Kodus.ee lehe jaoks just kokku kergema ja lihtsama suveelu soovitusi, kui jäi mõtlema: aga mis või kes siis tegelikult keelab meil lihtsamalt elada?

 

Üks põhjanaabrite tippkokk vastas kunagi mu küsimusele, et mis on maailma parim toit (olin, pliiats püsti pihus, valmis paberile panema kõige keerukamaid prantsuskeelseid väljendeid ning senitundmata ainete kombinatsioone): värske kartul hommikul püütud ja siis võis praetud kohakalaga. Selline lihtne toit, mida Läänemere kalda peal süüakse ja mis maitseb nagu kodu ja suvi ja vanaema juures (seal, kus naat asendab pangaautomaati).

Me lihtsalt kujutame ette, et kui on väga keeruline, siis see teeb meie meele umbes tuhat korda rõõmsamaks, kui väikesed lihtsad asjad. Näiteks võtame ette keeruka ülesande, kujutades ette, missugune õnnetunne meid tunneli lõpus tabab – muidugi, kui just must masendus enne meid toolilt ei kukuta. Aga mis oleks, kui teeks pool, aga teeks hästi, nagu soovitas õpetaja Laur? Võtaks igasse päeva väikseid eesmärke?

 

Kunst lihtsamaks elamiseks on vabastada ennast ümbritsevate inimeste arvamusest ning koputada ise võimaluste uksele. Foto: Unsplash

 

Alustada tuleks sellest, mis tegelikult on oluline. Me kipume end rööprähklemises lõhustama, arvates, et nii jõuab rohkem. Nii jõuab ainult ühte pimedasse kohta, kuhu tegelikult keegi meist ei igatse. Ma mõtlen taoliselt puhkudel ikka Sarah Knightile, lõbusate eluliste käsiraamatute  “Get Your Sh*t Together” ja “The Life-Changing Magic of Not Giving a F**k” autorile ja tema prioritseerimise soovitusele: et mis on tegelikult iga päevas oluline. See, ja ainult see vajab tegelikult tegemist.

 

Sulle on tegelikult oluline perega koos olla? Siis planeeri oma päeva pere-aeg. See on see aeg, kus Sa ei tee midagi muud – ei loe ega kirjuta, ei keeda samaaegselt kartuleid ega vaata telekast, kuidas seitse tobujussi hõisates üle lõkke hüppavad. Sulle on tegelikult oluline, et see üks tööülesanne tehtud saaks? Siis mõtle, kuidas jõuad kõige kiiremini selle täitmiseni ning hakka aga pihta – kohe praegu!

 

Kui Sulle on praegusel ajahetkel tegelikult oluline ja vajalik puhata, siis peata rong ja luba endale seda! Foto: Unsplash

Kui Sulle on praegusel ajahetkel tegelikult oluline ja vajalik puhata, siis peata rong ja luba endale seda! Foto: Unsplash

Kas Sulle on tegelikult oluline, et oleks aega enda jaoks? Mida Sa selle all täpselt silmas pead? Kui seda, et tahad igas päevas ennast liigutada, mine õue, jookse või jaluta, või mine trenni. Kui tahad rahulikult olla ja mõelda, siis teegi seda – viska võrkkiike pikali ja lihtsalt ole.

 

Sulle on tegelikult oluline teha tööd, mida Sa päriselt armastad? Jäta maha ebameeldiv töökoorem, sest kas tõesti tahaksid aastate pärast avastada, et Sinu potentsiaal on äkitselt hääbunud? Miski ega keski ei takista – võimalused on Sinu ees: otsi, klikka, kandideeri, mängi põnevusega, koputa ise uksele, sest uks Sinu ees ei avane iseenesest. 

 

Ära jää kinni teiste arvamusse! Las nemad külastavad kõiki maa peal ja all toimuvaid hullutavaid üritusi, korjavad metsaaluse kukeseentest, metsmaasikatest ja mustikatest lagedaks ning keedavad vähemalt kaheksa tonni moosi ning poseerivad Instagramis, jalas üksik suveking – Sina tead, mida Sa vajad ja oled vaid niiviisi õnnelik. See on, muide, kõige tähtsam.

 

 

Autor: Kristel Trell 

Inspireeriv: Palgatöölisest iseenda aja peremeheks ilma tagasiteeta!

Alati entusiastlik 28-aastane võrulane Maiko on hoolimata enda noorest east läbinud tööalaselt mitmeid teekondi. Maiko loo saaks hästi võtta kokku kui teekonna palgatöölisest iseenda aja, energia, tulemuste ja raha peremeheks, ent Maiko nendib, et nii roosiline see rada ei ole olnud. „Töötasin ühel hetkel korraga põhitööl palgatöölisena ning tegelesin enda projektidega – kitarritundidega ja nullist kitarride ehitamisega.“ See aeg venis liialt pikaks – ligi 2 aastat möödus mitmel rindel tegutsemisega, kui ta otsustas teha hüppe ja loobuda palgatööst. Maiko tunnistab, et selle hüppe palgatööst eemaldumiseks oleks võinud teha kohe alguses: „puhas aja raiskamine, kuna võita oli palju – tervelt üle saja tunni kuus vabanes!“

 

Küsimusele, millal sellist viisi karjääripööre ikkagi algas vastas Maiko lai naeratus näol: „Karjääripööre algas 8-aastaselt, kui tegin vanemate maasikaäris tööd.“ Maiko vanemate eestvedamisel toimis perefirma, mis tegeles maasikate kasvatamisega – lapsed võeti niisamuti appi ning maksti ametlikult sümboolset töötasu, mis võiks väikse poisi rõõmsaks teha. „Ühel hetkel hakkasin ise kalkuleerima – kuulsin, mis hinnaga need Tallinnas turule lähevad ning panin seejärel enda jaoks asjad paika, et asjad nii ei käi!“ muigab Maiko. Sealt hakkas Maiko isu ja soov aina arenema – „tulid õpilasfirmad, ent need ei toiminud kohe üldse,“ naerutab taas Maiko. Siiski tuli kriitiline moment ikkagi juba vanemaealiselt palgatöölise rollis olles. Maiko tõdeb, et mõttekoht tekkis punktis, kus sai aru, et tema kõrval on inimesed, kes on käinud ülikoolis, ent ei ole kõrgemal positsioonil kui tema. See tekitas küsimuse, miks küll pingutada? Maiko tõdeb, et tegelikult töö meeldis talle väga, kuna see sundis mõtlema ning pani leiutama. Siiski tundis ta, et see ei ole koht, kuhu tahaks pidama jääda.

 

Noormees on töötanud suviti ka Soomes, et veelgi enam teenida, kuid mõte, et peab oma aega müüma, kui saaks palju efektiivsemalt asju teha oli vastukarva. Töötades palgatöölisena hakkas leidlik Maiko koguni ise optimeerima ettevõtte protsesse, mistõttu ei olnud ta mõnikord just heade töötajate nimekirjas, kuna tegi asju niiviisi nagu ülemused ei olnud ette mõelnud. Maiko jagab, et tööprotsess oli niiviisi kiirem ja veaprotsent väiksem. Tulenevalt sellest tunnistab Maiko: „Õppisin lõpuks töö juures lulli lööma – töökohas tekitati kunstlikult laiskusepisik sisse, kuigi enda loomult on Maiko aktivist. Maiko märgib: „Üks hea tööandja peaks soosima, et töötaja mõtleks ise lahendusi välja ja oleks iseseisev mõtleja.“ Ent Maiko kogemused on seni vastupidised olnud – iseseisev mõtlemine ei ole alati hea olnud. „Kui inimene mõtleb iseseisvalt, siis ei tähenda, et ta peaks tingimata ettevõttest lahkuma. Ettevõte peaks kuulama töötajat ja alles siis süsteeme looma, kuid tööandja peab kuulama õigeid töötajaid. Tööandja peab nägema, kes soovivad mõelda ja kes mitte. Mõtlejatel ja genereerijatel tulebki lasta seda teha ning näha selles kasu.“

 

Alati entusiastlik Maiko Saluorg enda kätega valmistatud kitarr õlal. Foto: Laura Möll

 

Vahetus töölisest iseenda peremeheks käis sujuvalt. Üritasin töökohal kõiki õigusi painutada nii palju kui võimalik – kui töö sai efektiiselt tehtud, siis kauples juhtkonnalt eeliseid välja. Maiko soovis tegeleda ka projektidega: ehitada nullist keelpille ning õpetada teisigi kitarri mängima kitarritundide teel. Esialgu soovis ikkagi püsivat sissetulekut saada, mistõttu töötas Maiko õhtuti palgatööl ja päevasel ajal enda projektide kallal. Ligi 2 aastat toimetamist ning Maiko nägi, et oli veel veidi miinuses enda ettevõtmisega, kuid siis otsustas teha hüppe. „Minu suurim võit oli juba see, et üle 100 tunni kuus vabaneb! Selle ajaga saab tegutseda – täitsa enda unistusi, teha soovitud tööd, haarata kinni huvipakkuvatest võimalustest.“ Tagantjärgi tarkus: „Oleksin võinud selle hüppe kohe teha!“

 

Maiko on mõelnud ka kõige hullema stsenaariumi läbi – kui kõik läheb täiesti halvasti. „Nii, ma olen töötu, keegi ei taha minuga suhelda, ma olen üksik, raha ei ole ning olen võlgades. Tead, inimesed peaksid mõtlema kõige hullema stsenaariumi välja, sest tavaliselt on kõige hullema stsenaariumi 10-pallisel skaalal keskmine realiseeruv vaid 3 või 4 palli!“ Maikot motiveerib ka see, kui on kuulnud teiste ettevõtjate lugusid ning mõistnud, et tema ei ole veel põhjast läbi käinudki. „Kui ma õnnestun, siis ma saavutan rahalise vabaduse – võin teha midaiganes. Mulle ei ütle keegi, kui palju ma palka saan – ma tean ise, kui palju ma palka saan. Võib-olla ma ei tahagi palka saada, vaid ainult dividende.“ Maiko selgitab ka, et see teekond on muidugi raske. Mõnikord tekib hetki, mil tunneb, et palgatöö kutsub tagasi. Ent igakord, kui jõuab kätte madalseis, läheb ta järgmisel hommikul enda projekti tegema ja avastab alati midagi uut. Tekivad juhuslikud kohtumised, mis toovad uue sära või annavad uusi vihjeid, et enda projekte edasi arendada. Sellistel hetkedel tekib suurem tähelepanu isegi inimesi tänavapildis kuulata ja Maiko saab sellest sädeme, mis paneb pirni peas taas põlema.

 

Tegemist on ajatute käekelladega, mida ehivad personaalsed sõnumid, motivatsioonikillukesed. Foto: Rasmus Pitkänen

Millega Maiko praegu tegeleb? Praegu on Maiko puidust aksessuaaride juures ning avastamas uusi võlusid: „Sellel äril on hoopis midagi paremat peidus, kui lihtsalt aksessuaarid. Me ei soovi raisata looduslikke ressursse. Kõik meie kikilipsud, käekellad on valmistatud käsitööna on väärispuidust. Prototüüpide loomist alustasime aga kitarrijääkidest.“ Rowan Accessorize tegutseb põhimõttel, et inimesel on võimalik sooritada üks tootepõhi ning vastavalt enda stiilile, maitsele ja tähtpäevale saab aksessuaari ümbriseid iseseisvalt vahetada. „Me soovime, et inimestel oleks valikuvabadus ja võimalus momentaalselt imidžit muuta.“ Ka siis, kui luuakse uusi mudeleid, siis ei pea inimene muretsema tervet uut toodet, vaid täiustada olemasolevat uute mudelite ja lahendustega. Rowan Accessorize tegemisi saab jälgida: http://www.rowan.ee/ ning https://www.facebook.com/rowanstatement/.

 

Nädala väljakutse 4: Tee enda elu lihtsamaks ehk kuidas seada korda enda igapäevaseid süsteeme?

Ehk tunned ennast ära, kui oled kordki Sind ümbritsevate olukordade keerukuse tõttu mõelnud: “miks ei võiks kõik palju lihtsamini toimida?” Proovikivid ning väljakutsed õpetavad inimesele küll vastupidavust, kuid miks valida keerukam ja käänulisem tee, kui asju võib ka palju efektiivsemalt ära teha? Tööelu näitel – kui on võimalik kasutada mõnda abistavat tööriista, mis jätab ära tohutu ajakulu, siis mõistagi otsustame kiirelt abivahendi kasuks. Mõnikord saame ka iseenesestmõistetavaid igapäevaseid tegevusi endale lihtsamaks teha – seda nii töö- kui ka eraelus. Selle nädala võtmesõnadeks on organiseeritus ja lihtsus! Seejuures pea meeles, et eduni ei ole küll enamjaolt otseteid, kuid inimese meelekindlus ja süsteemsus võivad tuua viljakandvaid tulemusi ning meelerahu

 

Hüpe soovitud eesmärkideni võib tihtipeale seista Sinu harjumuste või kogni Sind ümbritsevate inimeste harjumuste taga. Foto: Unsplash

 

Kuidas luua efektiivsemad ja lihtsamad süsteemid enda igapäevatöös?

 

1. Alusta suuremast pildist! Lihtsusta enda tööga ja töövälise eluga seonduvad protsessid. Vaata üle suurem fookus, visioon – kuhu Sa tahad jõuda? Millal Sa sinna jõuda soovid? Mis tingimustel ning milliste eesmärkide tõttu Sa oled valmis tegutsema? Võta endale kas või mõnikümmend minutit mõtisklemaks, kas Sinu praegune suund on õige.

 

2. Jätka väiksemate kogumiskastidega. Kui Sinu peamine suund ja ideed on paigas, siis organiseeri enda tööalased ning töövälised eesmärgid mitmesse kategooriasse. Kolm kategooriat on täiesti piisavad:

 

– Tegevused, mis vajavad eesmärgi täitmiseks tegutsemist ning mida saad ainult Sina ära teha.

– Tegevused, mis vajavad eesmärgi täitmiseks tegutsemist, ent neid on võimalik ära delegeerida.

– Kogumiskast uutele ideedele. Kui Sul tekib mõni uus idee, mõte, siis lisa see sellesse lahtrisse ning analüüsi kirja pandud tegevused läbi. Peamine küsimus analüüsimisel võiks olla: “kas see tegevus viib mind eesmärkidele lähemal ning toetab seda, kuhu ma soovin jõuda?”

 

3. Vabane lahtistest otstest! Tegevusi, mis on edasi lükkunud, jätkub suure tõenäosusega igaühel. Tihtipeale on need tegevused vähest aega ja energiat nõudvad, ent üksnes mõte edasi lükatud tegevusest on juba vastukarva. Tee endale eraldi nimekiri, kus on seni edasi lükatud tegevused ning hakka just sel nädalal aina vabanema nendest. Tegevuste alla pandud pingutus tundub tavaliselt mõtteliselt suurem, kui see tegelikult on.

 

Ole ise enda elu aednik! Vaata üle enda olemsolev kontaktvõrgustik ning istuta juurde uusi kontakte! Foto: Unsplash

 

4. Vaata üle enda kontaktid ning tee vajadusel suurpuhastus. Selleks, et püsida soovitud rajal tuleb ümbritseda ennast õigete inimestega, kes toetavad Sinu tõekspidamisi ja eesmärke. Joonista endale kaks lahtrit küsimustega:

 

– Kas Sinu elus on keegi, kes takistab Sind sihtimast soovitud eesmärke? Sinu tegemistes kehtivad eelkõige Sinu mängureeglid. Kui leiad, et Sind ümbritsevate inimeste seas on takistavad jõud, siis on mõistlik anda sellest teisele poolele avatud meelega märku.

– Kas Sul on mõtteis keegi, kes mõjub Sulle inspireerivalt? Võib-olla Sa veel ei tunne isiklikult seda inimest, ent ta mõjub Sulle motiveerivalt? Leia võimalus, kuidas luua selle inimesega kontakt. Helista või kirjuta ning lepi kokku kohtumine – see võib avada mõlemale osapoolele uusi võimalusi.

 

5. Pööra tähelepanu enda energiatasemele ja enesekindlusele. Mõlemad aspektid on olulised igapäevases tegutsemises nii töökohal kui ka eraelus. Süsteemsust ja korda on keerukas luua, kui puudub usk iseendasse. Sinu enda loodud käitumismustrid võivad muuta Sinu elu täpselt selliseks nagu soovid! Kui Sinu senised harjumused ei taga tõhusat energiataset, siis tuleb lisada enda päevakavasse tegevused, mis tagavad Sulle hea enesetunde.

 

Kui kaugel me e-riiklusest tegelikult oleme? Tulevikutöökohad IT-valdkonnas: robotite hooldamine ja arendamine?

Mõnikord näib, et oleme inimestena rohkem IT-kuvandi tarbijad kui loojad. Huvitav, kui mitu korda on keskmine eestlane kuulnud väljendit “Eesti kui e-riik”? Esmapilgul näib, et juttu on sellest palju, ent kas on näha ka edasiarengut peegeldavaid samme? Kui kaugel me tegelikult e-riiklusest oleme ning milliseid töökohti võib IT-valdkond tulevikus pakkuda, kui robotid justkui teevad töö eest ära? Baasprogrammeerimisoskuse tarkvara väljatöötava start-up’i Cody eestvedaja Kaspar Kuus ütleb, et tegelikult teeb Eesti riik õigesti presenteerides end e-riigina – see on välisriikidele väga atraktiivne ning Eestit nähakse isegi kui suurt start-up’i. Siin nähakse võimalust teha asju lihtsamini, kuna probleeme ei pea lahendama vanaviisi.

 

Üks asi on panustada e-riikluse arengusse omandades teooriat, ent teine lugu on panustada juba täna enda tulevikku ning arendada analüüsivõimet ning seoste loomise võimet infotehnoloogia valdkonnas. Kui näib, et infotehnoloogia Sind ei puuduta, siis on omaette panus ka muutustega kaasas käimine ja IT-lahenduste omaks võtmine töökultuuris.

 

Telia Eesti peakontori fuajeesse sisse astudes leiab tervitava ja ‘tantsiva’ roboti Pepperi – administraatori tööpositsioon on kaetud tõhusalt tehnoloogiaga, mis toimib niisamuti väga efektiivselt. Foto: StockSnap

 

Vestlesime Tieto äriarendusjuhi Heiti Meringiga CV-Online’i #töövahetusraadio saates ka IT-turu kulgemisest. Heiti Mering kommenteeris, et vähe on neid, kes tõsimeeli koodi lugeda oskavad. Sellest tulenevalt tekib küsimus, mis on pärast baasteadmiste omandamist järgmine samm? Heiti ütleb, et olulisim on analüüsivõime – tuleb aru saada, miks iga koodirida oluline, mis põhjusel seda kirjutatakse ning millist probleemi sellega lahendatakse. Ent Heiti särab ka mõttega: „Eesti eripära, pluss on see, et me oleme väike. Me saame piisavalt kiiresti proovida uusi tehnoloogiaid ja neid kasutusele võtta. Võttes arvesse seda, et programmeerimine on valdkond, mis areneb nagu ka kõik teised, siis programmeerimisoskus võiks olla baaskirjaoskus nagu vene keel, soome keel ja inglise keel.“

 

Kui me räägime täna masinõppest ja robotite arendamisest, siis tahes tahtmata räägime ka sellest, et osa töökohti kaovad. Nende töökohtade asemele võivad tulla keerukamad ja rohkem programmerimisteadmist nõudvaid töökohti – näiteks robotite hooldamine, robotite arendamine. Värske start-up Cody eestvedaja Kaspar Kuus jagab meiega arvamust, et programmeerimist saab muidugi ka robotid panna tegema, aga teine asi on nende loomine.

 

Kui kaugel me tegelikult ideaalist oleme? Foto: StockSnap

 

– Mida arvata sellest, et oleme inimestena rohkem IT-kuvandi tarbijad kui loojad? Heiti arvab, et mida rohkem me tarbime, seda rohkem tekib isu ning vajadus ise luua. IT-valdkonnas on loomisprotsess tihtipeale taustaks – sellest ei räägita palju, ent kui uus IT-lahendus on juba valminud, siis alles pälvib suurt tähelepanu.

 

– Kui kaugel me tegelikult ideaalsest e-riigist oleme? Tieto esindaja Heiti Mering jagab, et tegelikult oleme me päris alguses. Tieto vaatevinklist oleme otsimas lahendusi – pöörame tähelepanu IT-haridusele, tehnoloogiale ning oleme hinnanud, kui palju spetsialiste Eestis võiks vaja olla. Ent oluline tähelepanek on sellel, et meil oleks tarvis rohkem koostööoskust ettevõtete vahel. Meid on siin Eestis nii vähe, et annaksime ühe korraliku suurettevõtte kokku, ent tihtipeale peame teineteist konkurentideks. Selleks, et konkureerida maailmas suurtega peame olema väljapaistvad ning seda saaksime koos teha.

Nädala väljakutse 3: Pööra nõrkused enda tugevusteks nii töö- kui ka eraelus!

Kätte on jõudnud nädala väljakutse number 3! Kui oled senistest väljakutsetest kõrvale jäänud, siis ära muretse – kunagi ei ole liiga hilja alustada, et muuta enda töö- ja töövälise elu kvaliteeti paremaks. Vaata, mida tõid endaga kaasa nädala väljakutse 1 ja nädala väljakutse 2!

Kes küll rõõmustaks ja tunneks end hästi mõeldes enda nõrkadele külgedele? Samas, miks ei peaks olema optimistlik, kui see annab võimaluse ennast arendada, panna ennast proovile ning pöörata enda nõrkused tugevusteks! Seeläbi on saavutustest tulenev rõõm veelgi suurem. Osaliselt tunneb igaüks meist enda nõrgemaid kohti. Mõnikord on lihtsam iseendale öelda: “Ma olengi selline, selline on minu iseloom ning ma ei soovi muutuda.” Tegelikult on asi iseenese treenimises – seda eelkõige mõttelisel tasandil. Ka siis, kui mõtled karjääripöördele või soovid avada endale uusi karjääriteid, siis on täpselt hea aeg alustada sellest väljakutsest.

 

Kuidas pöörata enda nõrkused suurimateks tugevusteks?

 

Pea meeles, et Sa ei pea muutma enda nõrkusi ilmtingimata vastanditeks. Kui täheldad endas negatiivset suhtumist, siis pööra see hoopis realistlikkuseks; kui oled pannud tähele, et Sa ei ole kuigi paindlik, siis tõlgenda seda kui organiseeritust ja süsteemsust. Eesmärk ei ole keskenduda enda nõrkustele, vaid leida nendes võimalusi, mida enda jaoks ära kasutada.

 

Kuula teiste tagasisidet, ent keskendu konstruktiivsele tagasisidele. Konstruktiivne tagasiside on see, mis on öeldud teise inimese tegevuse, mitte inimese isiksuse kohta. Vastavalt tagasisidele saad filtreerida info läbi ning olla aus enda vastu – kui Sinule antud tagasiside vastab tõele, siis võta see omaks ning pööra enda trumbiks.

 

Tee iga päev midagi, mis tekitab Sinus kas või pisutki hirmu või mis nõuab mugavustoonist väljaastumist. Lõpuks kulub kogu elu sellele, et käia tööl, teenida raha, ent elul on midagi enamat pakkuda ning ka Sinul on teistele midagi enamat pakkuda. Nädala väljakutse 3 soovib, et seaksid endale ka ise igapäevaselt väljakutseid! Kui Sa teed juba ühe korra midagi, mis viib Sind enda mugavustsoonist välja, siis järgmisel korral ei ole antud tegevus enam mugavustsooni sees – lihtne!

 

Tööta enda kallal – tegele ühe nõrkusega iga päev tunnike ning muutused ei ole kaugel. Sea endale suurem eesmärk. Pöörates kas või ühe nõrkuse enda suurimaks tugevuseks võib see avada Sulle uusi teid.

 

 

Pea meeles, et eneseareng on edasiviiv. Kui Sa tunned ennast hästi, siis kõik muu toimib niisamuti. Kui suudad suurelt unistada, siis seisab kõik vaid tegutsemise taga.

 

Rakenda seda väljakutset ka enda ettevõtte tegevuste juures. Ettevõtte vaatevinklist on väga heaks tööriistaks SWOT-analüüs, mis võimaldab lihtsasti mõista, mis on ettevõtte nõrkused, tugevused. Niisamuti saab niinimetatud SWOT-analüüsi ka endale kui üksikisikuna teha. Võta paberileht, pastapliiats ning jaota paber neljaks osaks: tugevused, nõrkused, ohud, võimalused. Ohud ning võimalused tulenevad väliskeskkonnast ehk siis meil ei ole võimalik neid suuresti ise kontrollida ega kujundada. SWOT-analüüsi teel saab luua seeläbi piltlikud seosed, kuidas miinused enda kasuks pöörata.

 

Küsi endalt: “mida ma võiksin saavutada, kui ma teaksin, et mul ei ole võimalik ebaõnnestuda?” See peab tõepoolest paika! Mitte midagi ei saa ebaõnnestuda, kui inimene ei proovigi õnnestuda ning töötada enda nõrkuste kallal. Nõrkus ei pea olema negatiivne ja äärmuslik – võib-olla on see midagi, mida sooviksid endas veelgi arendada.