Blogimisprojekt “tööotsija päevik” on selleks korraks läbi. Kolm toredat autorit jagasid oma mõtteid 12-l teemal. Meie andsime omalt poolt mitmete postituste juures nõuandeid ja soovitusi. Praegu on õige hetk veel korra tagasi vaadata ja kokkuvõtteid teha.

Üle 80000 lugeja!
CV-Online`i blogis ja Tarbija24-s luges postitusi kokku üle 80000 inimesi, mida oli märgatavalt rohkem, kui me ootasime. Selle üle on hea meel. Kommentaare ja küsimusi lugejatelt ootasime ehk veidi enam, kuid postitused tõid kaasa laia valiku põnevaid sõnavõtte – filosoofilistest arutlustest sotsiaalkriitiliste arvamuste ning töökuulutusteni.

Enimloetud ja enim kommenteeritud autoriks oli Lea Jalukse, kelle postitus töötuks olemisega seotud muredest ja võimalustest küttis kirgi:)

Blogimine aitas tööotsija tööle!
Kui projekti üheks eesmärgiks oli autorid ka tööle aidata, siis päriselt see siht kõigiga ei täitunud. “Tööotsija päeviku” blogipostituste abil sai tööle Lea, kelle tänane tööandja just tema kirjatükke tähele pani. Ka Tanel on tänaseks leidnud töö Inglismaal, kuid seda mitte blogimise kaudu. Diana blogiprojekti ajal veel tööle ei läinud, kuid ka temale on juba mitu põnevat võimalust avanemas ning ilmselt leiab ka tema lähiajal endale töise väljakutse.

Kõik autorid käisid 1-2 korral karjäärinõustamisel ning kinnitasid, et sellest oli abi just oma tugevuste-nõrkuste ning sihtide läbimõtlemisel. Usume, et projekti käigus omandatu aitab neil tööturul edukam olla ja oma kogemusi ka lähedastega jagada.

Mida CV-Online sellest sai?
1. Võimaluse tutvuda kolme väga toreda ja noore tööotsijaga, kes näitasid eeskuju, kuidas ise aktiivselt ohjad haarata, et end arendada ja tööd leida.

2. Blogipostitused panid meie spetsialiste põhjalikult läbi mõtlema mitmeid teemasid, millele igapäevatöös ehk väga palju tähelepanu ei pööra. Heaks ülesandeks oli tööotsijate juhtumikirjelduste lahti mõtestamine ja kommenteerimine. Seega on meie karjäärinõustaja ja värbamisspetsialistid tänu blogijate toetamisele ka ise taas kogenumaks ja targemaks saanud.

3. Seda projekti teha ja läbi viia oli huvitav ja tore ning “tõmbas meid käima”. Need on väärtused, mida ei saa ühegi töö juures alahinnata.

4. Suutsime huvi tekitada ka nendes inimestes, kes muidu väga CV-Online`i tegemistega kursis ei ole.

Mida Sina arvad?
Sellisel kujul blogiprojekt “tööotsija päevik” ei jätku. Aga ideid, kuidas tööotsijaid ja lugejaid kaasata, on meil küll. Vaatame täpsemalt, mis tööturul toimub ning loodetavasti saame õige pea järgmistest põnevatest projektidest rääkida!

Kui lugesid “tööotsija päeviku” postitusi, kommenteeri, kuidas sulle meeldis? Millest oli enim kasu, mis pakkus huvi? Mida ootasid, aga siit ei leidnud? Ja veel, kui sul on ideid, mida ägedat me tööotsijate kaasamiseks ja koolitamiseks järgmiseks ette võiks võtta, pane ka see kirja!

Blogimisprojekt “tööotsija päevik” on selleks korraks läbi. Kolm toredat autorit jagasid oma mõtteid 12-l teemal. Meie andsime omalt poolt mitmete postituste juures nõuandeid ja soovitusi. Praegu on õige hetk veel korra tagasi vaadata ja kokkuvõtteid teha.

Üle 80000 lugeja!
CV-Online`i blogis ja Tarbija24-s luges postitusi kokku üle 80000 inimesi, mida oli märgatavalt rohkem, kui me ootasime. Selle üle on hea meel. Kommentaare ja küsimusi lugejatelt ootasime ehk veidi enam, kuid postitused tõid kaasa laia valiku põnevaid sõnavõtte – filosoofilistest arutlustest sotsiaalkriitiliste arvamuste ning töökuulutusteni.

Enimloetud ja enim kommenteeritud autoriks oli Lea Jalukse, kelle postitus töötuks olemisega seotud muredest ja võimalustest küttis kirgi:)

Blogimine aitas tööotsija tööle!
Kui projekti üheks eesmärgiks oli autorid ka tööle aidata, siis päriselt see siht kõigiga ei täitunud. “Tööotsija päeviku” blogipostituste abil sai tööle Lea, kelle tänane tööandja just tema kirjatükke tähele pani. Ka Tanel on tänaseks leidnud töö Inglismaal, kuid seda mitte blogimise kaudu. Diana blogiprojekti ajal veel tööle ei läinud, kuid ka temale on juba mitu põnevat võimalust avanemas ning ilmselt leiab ka tema lähiajal endale töise väljakutse.

Kõik autorid käisid 1-2 korral karjäärinõustamisel ning kinnitasid, et sellest oli abi just oma tugevuste-nõrkuste ning sihtide läbimõtlemisel. Usume, et projekti käigus omandatu aitab neil tööturul edukam olla ja oma kogemusi ka lähedastega jagada.

Mida CV-Online sellest sai?
1. Võimaluse tutvuda kolme väga toreda ja noore tööotsijaga, kes näitasid eeskuju, kuidas ise aktiivselt ohjad haarata, et end arendada ja tööd leida.

2. Blogipostitused panid meie spetsialiste põhjalikult läbi mõtlema mitmeid teemasid, millele igapäevatöös ehk väga palju tähelepanu ei pööra. Heaks ülesandeks oli tööotsijate juhtumikirjelduste lahti mõtestamine ja kommenteerimine. Seega on meie karjäärinõustaja ja värbamisspetsialistid tänu blogijate toetamisele ka ise taas kogenumaks ja targemaks saanud.

3. Seda projekti teha ja läbi viia oli huvitav ja tore ning “tõmbas meid käima”. Need on väärtused, mida ei saa ühegi töö juures alahinnata.

4. Suutsime huvi tekitada ka nendes inimestes, kes muidu väga CV-Online`i tegemistega kursis ei ole.

Mida Sina arvad?
Sellisel kujul blogiprojekt “tööotsija päevik” ei jätku. Aga ideid, kuidas tööotsijaid ja lugejaid kaasata, on meil küll. Vaatame täpsemalt, mis tööturul toimub ning loodetavasti saame õige pea järgmistest põnevatest projektidest rääkida!

Kui lugesid “tööotsija päeviku” postitusi, kommenteeri, kuidas sulle meeldis? Millest oli enim kasu, mis pakkus huvi? Mida ootasid, aga siit ei leidnud? Ja veel, kui sul on ideid, mida ägedat me tööotsijate kaasamiseks ja koolitamiseks järgmiseks ette võiks võtta, pane ka see kirja!

See on siis viimane postitus. Mingis mõttes on ikka hea meel ka. Nagu arvata võibki, on aega postituste kirjutamiseks pidevalt vähemaks jäänud. Tööl käimine ja ettevõtluskoolitus pluss soojade ilmadega pidevalt mere äärde kippuvad lapsed võtavad hulga aega ära.

Mul on väga hea meel, et mul oli võimalus seda blogi kirjutada. Nupuke, mida ma tänu sellele oma CV-sse lisada sain, oligi võibolla see vajalik kiiks, mida ma silma torkamiseks vajanud olin. Peale selle kõlab „CVO ametlik blogija“ ammusaadetud CV kohta arupäriva kirja all võimalikule tööandjale peaaegu samamoodi nagu „Pealtnägija toimetaja“ või „Eesti Ekspressi kolumnist“. On väga suur rõõm olnud olla neljanda võimu käepikendus tööotsijate maailmas.

Tugevuste esitlemine on nagu naeratus esmakohtumisel
Suur tänu Raimole, Annelile ja Ivikale CV-Onlinest. Motivatsioonikirja ja CV koostamise põhimõtted on mul nüüd päris selged. Ning vastumeelsus enesekriitikavaba eneseilustamise suhtes peaaegu kadunud. Kui mõelda – esimesel tutvumisel uue inimesega sa naeratad ju ka, et endast head muljet jätta ning ei maini kohe, et vasak silmahammas on tegelikult suure plommiga. CV kaaskiri ongi nagu naeratus.

Hea CV ja kaaskirjata ikka hästi ei saa
Palju on olnud vastukaja, et tööandja ei otsi kuldsuud, vaid head töötajat. Ikka tuleb kogu aeg korrutada fakti, et esimeses sõelas mõjub ainult hästi koostatud CV ja kaaskiri. Ükskõik kui hea töötaja sinust hiljem võib saada ka ilma hea CV-ta. Soovitus kõigile – koostage hea CV ja kaaskiri. Ilma ei saa. Ja kui ise ei oska, küsige abi. Mina arvasin, et oskan, aga ikkagi vajasin abi.

Eduka tööotsimise aluseks on ennekõike iseenda ja enda eesmärkide tundmine. Ka seda ma ei väsi kordamast. Jänes on ikkagi jänes, ükskõik kui väga ta ei ihka tiigrikarjääri. Temast võib saada väga hea kaugushüppaja või mustkunstniku assistent, need on tema valikud, millega tuleb leppida.

Sobiva töö leiad peeglisse vaadates
Õppiv täiskasvanu on küll väga moes, aga lõputu ümberõpe ei vii kuhugi. Seda ütleb ka Töötukassa. Kui oled kümme aastat väga hea keevitaja olnud, siis ei tasu äkki joogainstruktoriks ihkama hakata ja solvuda, kui Töötukassa sulle vastavat koolitust pole nõus pakkuma.

Õnn ei ole mägede taga, vaid siinsamas, sinus eneses. Vaata peeglisse – kes see inimene on ja mida ta hästi teha oskab? Teegi siis seda. Kõige rahuldustpakkuvam ongi ju hästi tehtud töö.

Suur tänu ka kõigile lugejatele, kommenteerijatele ja minu tuttavatele, kes mehiselt mu lingiloopimist talusid. Ma loodan, et CV-Online jätkab blogiprojektiga, minust saab selle blogi usin lugeja.

Palju edu tööotsingutel!

See on siis viimane postitus. Mingis mõttes on ikka hea meel ka. Nagu arvata võibki, on aega postituste kirjutamiseks pidevalt vähemaks jäänud. Tööl käimine ja ettevõtluskoolitus pluss soojade ilmadega pidevalt mere äärde kippuvad lapsed võtavad hulga aega ära.

Mul on väga hea meel, et mul oli võimalus seda blogi kirjutada. Nupuke, mida ma tänu sellele oma CV-sse lisada sain, oligi võibolla see vajalik kiiks, mida ma silma torkamiseks vajanud olin. Peale selle kõlab „CVO ametlik blogija“ ammusaadetud CV kohta arupäriva kirja all võimalikule tööandjale peaaegu samamoodi nagu „Pealtnägija toimetaja“ või „Eesti Ekspressi kolumnist“. On väga suur rõõm olnud olla neljanda võimu käepikendus tööotsijate maailmas.

Tugevuste esitlemine on nagu naeratus esmakohtumisel
Suur tänu Raimole, Annelile ja Ivikale CV-Onlinest. Motivatsioonikirja ja CV koostamise põhimõtted on mul nüüd päris selged. Ning vastumeelsus enesekriitikavaba eneseilustamise suhtes peaaegu kadunud. Kui mõelda – esimesel tutvumisel uue inimesega sa naeratad ju ka, et endast head muljet jätta ning ei maini kohe, et vasak silmahammas on tegelikult suure plommiga. CV kaaskiri ongi nagu naeratus.

Hea CV ja kaaskirjata ikka hästi ei saa
Palju on olnud vastukaja, et tööandja ei otsi kuldsuud, vaid head töötajat. Ikka tuleb kogu aeg korrutada fakti, et esimeses sõelas mõjub ainult hästi koostatud CV ja kaaskiri. Ükskõik kui hea töötaja sinust hiljem võib saada ka ilma hea CV-ta. Soovitus kõigile – koostage hea CV ja kaaskiri. Ilma ei saa. Ja kui ise ei oska, küsige abi. Mina arvasin, et oskan, aga ikkagi vajasin abi.

Eduka tööotsimise aluseks on ennekõike iseenda ja enda eesmärkide tundmine. Ka seda ma ei väsi kordamast. Jänes on ikkagi jänes, ükskõik kui väga ta ei ihka tiigrikarjääri. Temast võib saada väga hea kaugushüppaja või mustkunstniku assistent, need on tema valikud, millega tuleb leppida.

Sobiva töö leiad peeglisse vaadates
Õppiv täiskasvanu on küll väga moes, aga lõputu ümberõpe ei vii kuhugi. Seda ütleb ka Töötukassa. Kui oled kümme aastat väga hea keevitaja olnud, siis ei tasu äkki joogainstruktoriks ihkama hakata ja solvuda, kui Töötukassa sulle vastavat koolitust pole nõus pakkuma.

Õnn ei ole mägede taga, vaid siinsamas, sinus eneses. Vaata peeglisse – kes see inimene on ja mida ta hästi teha oskab? Teegi siis seda. Kõige rahuldustpakkuvam ongi ju hästi tehtud töö.

Suur tänu ka kõigile lugejatele, kommenteerijatele ja minu tuttavatele, kes mehiselt mu lingiloopimist talusid. Ma loodan, et CV-Online jätkab blogiprojektiga, minust saab selle blogi usin lugeja.

Palju edu tööotsingutel!

Seekordne postitus on veidike erinev eelnevatest. Lisaks sellele, et jutt on lühike, jääb ka see minu viimaseks postituseks blogis ning kui te seda loete, siis mina samal ajal alustan oma esimest tööpäeva Leedsis Inglismaal laotöötajana.

Tahaks tänada CV-Online, kes kaasas mind selles projektis osalema. Ma küll ei leidnud oma kirjatükkidega tööd, kuid avastasin palju uut enda ja teiste kohta. Erilised tänud sooviksin edastada CV Online karjäärispetsialist Ivika Bornile, kes aitas minul korda seada kandideerimisdokumendid ning olla enesekindlam töövestlustel.
Kiired otsused viisid Tartus Inglismaale
Plaan ära minna Eestist kerkis esile juuni alguses, kui kadus lootus leida normaalset tööd Tartust, sest seda lihtsalt pole. Kuigi idee on juba poolteist kuud vana, tuli tööpakkumine ootamatult eelmise nädala neljapäeval. Selle ajaga olen suutnud ajada korda kõik lahtised otsad, leidnund vajaliku summa stardiraha ning juba hakkab märku andma ka ärevus.

Loodan väga, et CV-Online jätkab selle projektiga. Hea on ju lugeda, et me töötud pole oma murega üksi ning koos saame üksteist ka nõuga aidata.

Kolm kuud on peaaegu et märkamatult möödunud. Blogimisprojekt on minu jaoks lõppenud ja aeg teha kokkuvõtteid. Tagasi vaadates oma postitustele pean tõdema, et praegu uuesti neil teemadel kirjutades oleksin paljudele teemadele teisiti lähenenud ja kirja pannud. Minu suhtumine ja arusaam töömaailmast on muutunud.

Tagasiside jäi napiks!
Minu esialgsed eesmärgid blogima asudes 100 % ei täitunud. Seda hästi lihtsal põhjusel – minu postitustele oli väga tagasihoidlik vastukaja, välja arvatud muidugi tarbija24 kodulehel. Minu eesmärgiks oli teada saada, kas mulle sobib nõuandev roll ja kas olen oma karjääri valikul õigel teel. Need vähesed korrad, mil ma vastasin, olid nauditavad minu jaoks. See pani mu silmad särama .

Kaardistasin oma töised eesmärgid!
Tööandjatele silma jäämisega ma ka eriti ei hiilanud. Tore oleks olnud leida tööandja, kellega meie vaated oleksid haakunud, aga suure tõenäosusega oli  see minu puhul siiski iseendas selgusele jõudmise lugu.

Lõpuks võtsin end kätte ja panin uuesti paberile ehk kaardistasin oma töised eesmärgid ja esimesed sammud nende poole liikumisel.

Nüüd tean paremini, mida tahan!
Tähtis on teha esimene samm ja otsustada midagi tegema hakata. Võtsin siis raamatukogust mõned raamatud turunduse ja ettevõtluse kohta. Lihtsalt huvist, et kas mul on huvi sellega tegeleda. Ja paar päeva tagasi jäi mulle silma üks teadaanne kohalikus ajalehes, mis tõotab olla hüppelauaks minu edasises karjääris.

Kuna ma teadsin, mida ma tahan, siis otsustamiseks läks mul vaid hetk, ehkki see kuulutus EI OLNUD TÖÖPAKKUMINE. Mõtlesin, mida mul on pakkuda ettevõttele ja lihtsalt kirjutasin. Ehkki mul on ka mõned kahtlused ja kõhklused, nagu ikka uue asjaga liitudes, võtan väljakutse vastu. Nii et võtke aga paber ja pliiats ning pange kirja oma kriteeriumid. Selgus aitab paremaid otsuseid teha.

CV koostamise sain selgeks!
Õppisin oma CV-d koostama. Lõpuks. Mõistsin tänu nõustamistele CV-Online`is, et enam ei kehti väga ülevaatlik ja konkreetsete faktidega CV.

Mäletate, ühes postituses küsisin, et mida tööandja meilt ootab? Mõtisklesin selle üle ja siit väike nõuanne. Mängi läbi või mõtle, millist töötajat Sina oma ettevõttesse palkaksid. See on päris üllatavatele tulemustele viiv mõttemäng.

Minu soovitused saatusekaaslastele!
•    Pea päevikut või blogi - kirjuta kasvõi ülepäeviti oma tööotsingutest, emotsioonidest, võimalustest ja kindlasti oma mõtetest, mis takistavad Sul kandideerimast, esimest sammu astumast töö leidmisel.
•    Loe oma kirjutatut mingi aja tagant uuesti - Sa näed oma tavalisi mõttemustreid ja sõnu, mida enda kohta kasutad, see teadmine aitab  teha muudatusi ka oma mõtlemises ja siit edasi juba käitumises.

•   Ole eelkõige enese vastu aus – ainult nii õpid ennast ja oma võimalusi edukaks saada tundma.
•    Vahel on kasulikum natuke oodata, kui haarata esimese pakkumise järele. Mõtle, mida Sa tegelikult tahad.
•    Küsi abi ja nõu, kui ise enam väljapääsu ei näe. Edukaks lahenduse leidmise eelduseks on Sinu enda aktiivne osavõtt.
•    Tule raamidest välja ja julge tööd otsida ka mujalt, kui ainult töökuulutusi lugedes. Tõesti, ka lihtsalt mõni teadaanne või muu infotekst võib Sulle uksed avada.

Aeg nõuandeid reaalselt kasutada
Mul on siiralt hea meel, et CV-Online andis mulle võimaluse ennast proovile panna ja avalikult sõna võtta. Just sellist toetust ja julgustust ootaks igalt tööandjalt, selline vaba ja mõnus suhtlemine innustab tegutsema. Kui projekt peaks edasi minema, soovitan sellest osa võtta ja ennast proovile panna.

Mina panen nüüd punkti sellele etapile oma elus ja jätkan saadud nõuandeid kasutades oma eluga. Nagu ma oma headele sõpradele ikka lahkumisel ütlen – ole siis moodne! Edu ja julgust tööd otsides!

Vabandame hilinenud postituse pärast, avaldame Lea eelmise nädala artikli. See nädal on projektile “tööotsija päevik” viimane. Kõik autorid võtavad oma kogemuse blogijana kokku!

Kui küsida: „Kelleks sa tahad saada?“, siis tuleb mulle esimesena pähe: „Ma tahan saada õnnelikuks.“ Tegelikult on õnn ju meeleseisund. Vinguja leiab alati põhjust vingumiseks. „Siis kui saan maasikad rohitud, teen endale külma jäätee, istun võrkkiike ja olen õnnelik.“ „Kui saan pangalaenu makstud, lähen ümbermaailmareisile.“ Aga võrkkiige ümber on sääseparv ja ümbermaailmareis on pensionäri jaoks liiga kulukas ja raske.

CV Online karjäärinõustaja Ivika Born andis mulle juba mitu kuud tagasi ühe loetelu raamatutest, mida oma elus sihte seadvatel inimestel oleks soovitav lugeda.

Elada praeguses hetkes!
Esimesena võtsin sellest nimekirjast käsile Eckhart Tolle raamatu „Siin ja praegu: Kohaloleku jõud“. Kui inimesel on tema minevik, mille põhjal ta ennast näeb ja tema tulevik, kus ta tahaks ennast näha, siis see vahe, mis nende kahe vahel on, täidetakse tavaliselt hirmuga. Aga tegelikult ongi see vahe ainus reaalsuses eksisteeriv asi – praegune hetk.

Kui praegune hetk saab minevikuks, siis on see juba ebareaalseks muutunud, ainus, mis sellest jääb, on subjektiivne mälestus, mida me saame oma suhtumisega mõjutada. Sama käib tuleviku kohta.

Marcus Aureliuse tsitaatide lummuses!
Pärast Eckhart Tolle  raamatu läbilehitsemist leidsin Marcus Aureliuse tsitaadid teosest „Iseendale“. Teisel sajandil elanud keiser kirjutab: „Kui sind vaevab mõni väline asi, ei häiri sind mitte see asi ise, vaid sinu hinnang sellele. Ja sinu võimuses on sellest hinnangust kohe vabaneda.“

Ja veel: „Kurk on mõru – viska see minema! Teel on torkivad kibuvitsapõõsad – mine neist mööda! Sellest piisab. Ära küsi: „Miks on sellised asjad maailma loodud?““ Erakordselt hästi öeldud on ka: „Ära lase end kunagi tulevikust häirida. Sa lähed sellele vastu samade vaimurelvadega, millega end oleviku vastu kaitsed.“

Teos kõnetab siis, kui oled sõnumile vastuvõtlik
Kui Eckhart Tolle näol on tegu kaasaegse autoriga, siis Marcus Aureliuse tsitaadid, mille põhisõnum on üldjoontes sama mis Tollel, on sajandeid olemas ja kättesaadavad olnud. Miks ma neist varem midagi kuulnud polnud? Ilmselt olin. Marcus Aurelius on tuntud ja kindlasti ka kooliprogrammis. Aga iga teos kõnetabki meid alles siis, kui me sõnumile vastuvõtlikud oleme. Need tsitaadid tasub kohe veelkord üle lugeda. Ja seinale kleepida!

Lasteraamatuid ei saa alahinnata
Samast igikestvast püüdlusest kättesaamatu aga samas meie kandadel talluva õnne kohta pajatab ka Shel Silversteini imearmas lasteraamat „Helde puu“.

Raamat räägib väikesest poisist, kes kasvab üles õunapuu all mängides. Puu armastab teda ja tema puud. Aga kui ta kasvab, vajab ta muud, alguses annab puu talle oma viljad, et ta saaks raha, siis oksad, et ehitada maja, viimaks tüve, et ehitada laev, millega kaugele ära sõita. Väga vana ja õnnetu mehena tuleb poiss tagasi ja istub kännule…

Movitatsiooni ja mõtteid nii Coelholt kui Ellen Niidult!
Raamatute nimekirja võiksin veel pikalt jätkata. Lisaksin siia kindlasti Paulo Coelho „Alkeemiku“, mis on väga motiveeriv, kui oled edasimineku suuna juba valinud. Tove Janssoni „Muumitrolli“ lood on kõik väga lõõgastavad, minu lemmikud on „Hilja novembris“ ja „Muumipapa ja meri“.

Samuti võin soovitada Jostein Gaarderi raamatuid, alustuseks on hea „Apelsinitüdruk“ ja „Mängukaartide saladus“, meie igapäevaelu on samuti peente niitidega seotud põnevate ja salapäraste asjadega, mille pärast on mõtet meeled erksad hoida.

Minusugusele saavutusvajadusega emale on väga palju tuge pakkunud ka Ellen Niidu luuletused ja „Onu Ööbiku lood“, need erakordselt andeka nelja lapse ema kirjutised on mäekõrguselt üle nii mõnestki kallihinnalisest lastekasvatusõpikust.

Lapsed kui eeskuju!
Mõni inimene näeb aastakümneid vaeva, et rajada endale maailma kõige kaunimat aeda, aga ta ise on võimeline selles aias nägema ainult lillepeenrasse siginenud umbrohtu.

Kui me oskaks rohkem elada nagu lapsed, leida väikestest asjadest rõõmu ja mitte hävitada seda mõttetu muretsemisega ja enesepiinamisega asjade pärast, mida meil vaja pole või mille muutmine pole meie võimuses, siis me oleksimegi õnnelikud. Seda on lihtne öelda, aga raske teha.

Seekordses postituses reastan ma kümnest enda jaoks tähtsast meedias ilmunud artiklit, kus räägitakse üleüldisest töötusest ning probleemidest. Lisan ka omapoolse kommentaari, miks just need lood mulle mõjusid.

1.    Töötus ajas mehe tänavale teenistust otsima. Gerly Nugis, 5. juuli 2010
Selles loos on süüdlased nii inimene kui ka riik/linn. Mees võiks tõesti võtta tõsisemalt nõuandeid, mida tugiisik ütleb, aga kui sul on kaks väikest last, kes tahavad süüa, riideid ja muid eluks vajalikke asju, pole sul võimalik päevast päeva käia kuskil umbses klassiruumis õppimas.

Inimene on ju tõsises hädas, kui tuleb kasutada nii ekstreemseid meetodeid,  aga mitte keegi ametnikest, kelle töö on selliseid probleeme lahendada, ei oska mitte ühtegi head lahendust välja pakkuda. Võibolla meedia ongi see viimane lahendus.

Pidev rahulolematuse tunne hinges annab tunnistust, et asjad pole nii nagu meile meeldiks ja midagi peaks ette võtma. Kui oma mõtetest ei piisa, siis pole mingi häbiasi abiks võtta teiste pakutud lahendusi ja mõtteid. Interneti ajastul on see lihtsam kui kunagi varem. Seda enam, et palju häid soovitusi on kirja pandud, ole aga ise aktiivne neid leidma ja kasutama.

Praegusel hetkel on aktuaalseks teemaks edukas tööotsimine. Tegelikult alustasin muudatuste läbiviimist töömaailmas iseendast – oma hoiakute, ootuste ja oskuste kokkusobitamisest hetkel valitseva tegelikkusega. Selge on see, et kõike üks inimene teada ei saa ja vahel on kasulikum ka ise mitte hakata jalgratast leiutama.

Petta ei maksa end kujutelmaga, et esimene mõte on see kõige parem ja et lahendus tuleb kohe pähe. Tavaliselt on vaja ikka laiemalt pilti vaadata, teha kindlaks oma hetke positsioon ja suund, kuhu liigutakse. Järgnevalt teen lühikese ülevaate, millest mina alustasin liikumist peale koondamist.

Milline kirjandus appi võtta?
Nagu te isegi teate, siis viimastel aastatel on välja antud palju igasugu nõuanderaamatuid, selle õige ja kasuliku otsimise ja leidmisega  võib aga aega minna. Kui Sa oled huvitatud oma karjääri teadlikust planeerimisest, siis soovitaks töömaailma laiemalt uurida, mitte piirduda ajakirjanduses üllitatud lühiartiklitega.

Näiteks kui raamatukogude lehelt www.lugeja.ee teha otsing sõnaga karjäär, siis tuleb tohutu hulk vasteid. Pean ütlema, et palju on selles ilukirjandust. Osa raamatutest on aga mingi teise teema täienduseks, näiteks juhtimise ja personalipoliitika raamatutes on karjäärile pühendatud vaid mõned leheküljed või peatükk. Jälle võimalus ennast kergelt kurssi viia uue alaga või lihtsalt teadmisi saada.

Karjääriraamatud, mida ise olen lugenud?
Mulle meeldis Hirsch, W, Jackson, C „Edukas karjäär nädalaga“. See on küll aastal 1998 ilmunud, aga minu arust hästi kokkuvõtlikult esitatud soovitused ja samuti mõned abistavad testid.

Tiina Saare. „Karjääri keerdtrepp“ on lahe lugemine, pole mingi näpuviibutamine, et tehke nii või naa. Ometi saab nii mõnegi hea mõtte kaasa.

Saksakulm, T. „Teosta end. Karjääriõpetus“. Raamat sisaldab mitmeid teste, kes on nendest huvitatud. Leidsin, et see on rohkem noortele mõeldud, ent annab vastuseid ka oma karjääris pööret tegevale täiskasvanule.

Raskeim on esimene samm info leidmiseks
Kõige raskem on ilmselt teha see esimene samm vajaliku info leidmisel, kuna tihti pole selge eesmärk, mille poole püüelda või probleem pole endalegi selgelt formuleeritud. Selguse saamiseks tuleb hakata ikka lõngakera otsast harutama.

Kaks inspireerivat veebilehte
Netis on palju blogisid, kust võid leida esimese mõtte, millest edasi minna. Vaatan näiteks  www.inspiratsioon.ee, mis on hästi mitmekülgne ja tore blogi. Samuti võib mõttesuunda muuta www.mottetreening.ee, mida ma ise parasjagu läbi töötan, kui nii võib öelda. Hea võimalus ennast paremini tundma õppida.

Kummalisel kombel me arvame, et tunneme ennast, kes me oleme, aga suures osas on see mingile situatsioonile reageerimisel põhinev tundmine. Oma soovidest ja potentsiaalist pole me tihti teadlikud ning tallame aastaid üht ja sama rada.

Rajaleidja ja Kutsekoda
Soovitan ka järgnevaid veebilehti – www.rajaleidja.ee on nii noorele kui täiskasvanule mõeldud portaal. Võib juhtuda, et saad julgust hoopis eriala vahetada.
www.kutsekoda.ee on veebileht ametite kutsestandarditest ja seda kasutades on lihtsam püstitada endale karjääri planeerimisel eesmärke ja tead, millele peaks tähelepanu pöörama.

Kogu huvipakkuv materjal kokku!
Soovitan huvipakkuva materjali, mida netist leiad, kokku koguda nn sotsiaalsesse järjehoidjasse näiteks www.delicious.com. Siis on kindel, et leiad hiljem kohe info üles ja tegelikult satud sealt läbi teiste kasutajate uutele huvitavatele veebilehtedele, millest pole endal ehk halli aimugi.

Tahan lisada veel, et igasse infosse või materjali tuleks suhtuda ka väikese kriitikaga, eriti, mis puudutab välisautorite artikleid või muid teoseid. Arvestada tuleks kultuuriliste erinevuste ja sotsiaalsete tavadega. Kõike ei saa meie tööotsingu kavasse üle kanda.

Lõpetada tahan aga Buddha sõnadega „Kui palju pühasid sõnu sa ka loed, kui paljusid sa kõneled, mis head need teevad, kui sa nende järgi ei talita?“

Edu teile kõigile!

Mu noorem laps saab homme nelja aastaseks. Palju õnne talle. Maasikatega vahukooretordile võin ma panna ühe küünla ka enda jaoks, sest see tähistab tinglikult aasta möödumist minu töötuks jäämisest.

Sünnipäevadel vaadatakse ikka tagasi. Kogu möödunud aasta ühiseks nimetajaks saan pidada tasakaalu otsimist ja eesmärkide sõnastamist, kõhklemist ja ümber mõtlemist. Võiks ju süüdistada masu või teiste omakasu, et ma nii kaua tööd otsinud olen, aga tegelikuks põhjuseks see vaevalt on.

Asun peagi tööle keskkonnaettevõttesse
Eelmises postituses mainisin ma, et olen saanud positiivseid vastuseid oma kandideerimistele. Pärast ettevõtluskoolituse lõppu lähen ma tööle keskkonnakonsultatsioone pakkuvasse ettevõttesse Elle OÜ. Mõnel korral olen ma koolituse kõrvalt saanud juba oma tulevast töökohta vaatamas käia. Kuna see töö saab olema osalise ajaga ja tähtajaline, ei jäta ma tööotsimist praegu veel sinnapaika. Ma ei tahagi peatuda sellel, kas leitud töökoht mulle sobib, seda näitab aeg. Kõige rohkem huvitab mind praegu see, kuidas mu töölkäimine mu perele sobib.

Kõhklused
Tööle minek on kodusele emale suur samm. See ei puuduta ainult üht inimest. Kodus oldud aastate jooksul on mul tihti tekkinud tahtmine omaette ümiseda: „Ja minu najal vaid seisab see kogu tsirkus koos…“ Võib ette kujutada, millise reeturina ma sellepärast end tundnud olen, et ma alt ära hüpata kavatsen.

Kas pere on valmis, et ema tööle läheb?
Suured muutused mõjuvad väikestele lastele erinevalt. Mõni laps hakkab kogelema, mõni jääb bronhiiti, mõnel tulevad tohutud jonnituurid, mõni ütleb lihtsalt ja vastuvaidlematult: „Ei, mina tahan sinuga koos olla!“ Olen üht ja teist näinud oma laste juures päris pisikestena näivate muutuste korral.

Ma olen vaadanud ja oodanud ja kartnud, et kuidas need muutused seekord mu lastele mõjuvad. Ei midagi. Muidugi, kokkusattumusi on palju. Kasvõi näiteks see, et mu abikaasa ammuplaneeritud puhkus algas just siis, kui ma töö leidsin. See teeb lastele maandumise palju pehmemaks. Lisaks sellele mulle tundub, ja see saab aegamööda järjest tugevamaks veendumuseks, et nad on tõesti valmis minu tööleminekuks. Nad on piisavalt suured, et aru saada, miks see mulle vajalik on. Aru saada ja  mõista.

Töö tuli siis, kui selleks valmis olin!
Oma esimeses postituses arvasin, et küllap mu töökoht ükskord mind ise leiab ja just nii see juhtunud ongi, nii uskumatu, kui see vahepeal ka tundus. Just nüüd ja mitte päevagi enne seda, kui ma selleks valmis olin. Ela justkui linnuke oksal!