CV.ee ja TahanPuhata.ee küsitlus puhkuseharjumuste kohta

CV.ee ja TahanPuhata.ee eesmärgiks on uurida, millist puhkust inimesed eelistavad ning kas neil tuleb puhkuse ajal ka tööd teha.

 

tahanpuhata

 

Seepärast palume Teil täita väikese küsitluse ja oma arvamust jagada. Üks vastajatest võidab TahanPuhata.ee vautšeri hotelli L’Ermitage, Tallinnas, väärtusega 110 eurot.

Küsitlus toimub kuni 02. oktoobrini 2017. Võitja valitakse loosi teel kõigi küsitlusele täielikult vastanute vahel 03. oktoobril 2017.

Kui soovite võita, kirjutage küsitluse lõppu kindlasti oma e-posti aadress ja telefoninumber! Konkursil osalemisega nõustute, et CV.ee ja TahanPuhata.ee võivad kasutada Teie andmeid turunduse eesmärgil.

Täname Teid!

Karjääriarengu kontaktvärav CV.ee ja CV-Online’i värbamisjaam teenindavad Sind tänasest ühtse värske ilmega

CV-Online’i 21-aastase kogemustepagasiga värbamislabor ja Balti regiooni suurim ning hoogsalt arenev tööotsingu kontaktvärav CV.ee teenindavad Sind tänasest nii Eestis, Lätis kui Leedus ühtse ja värskema ilmega.

astusisse

Meie missiooniks on tööalaselt uusi väljakutseid otsivad ja isiklikule arengule keskendunud tegusad tööinimesed viia tulemuslikult kokku tähendusrikast tööd ja väärikaid töötingimusi pakkuvate ettevõtetega.

Statistikaameti andmeil oli 2017. aasta 2. kvartalis Eestis kokku 12 000 vaba ametikohta (2,1 % ametikohtade koguarvus). Enamik vabadest ametikohtadest asuvad Harjumaal (67%), sh Tallinnas (51%), millele järgneb Tartu (9%) ja Ida-Viru maakond (6%). Vabade ametikohtade arv on väikseim Jõgeva, Hiiu ja Rapla maakonnas.

Kuigi vabu ametikohti on võrreldes aastataguse ajaga tekkinud 26 % võrra juurde, näitavad CV.ee uuringute tulemused, et inimeste teadlikkus töö tähendusrikkuse olulisusest on tugevnenud ja ootused (tuleviku) tööandjatele silmnähtavalt muutumas.

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta II kvartalis 1242 eurot ja brutokuupalk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 6,8%, teatab Statistikaamet. Samas näitas CV.ee ja Instari ühiselt läbi viidud uuring, et 74% inimeste jaoks oli töötamise peamine põhjus igapäevaste elamiskulude katmine. Vaid 8% vastajatest käib tööl enesearengu tagamiseks.

Töötavate vastajate teenitav keskmine netotöötasu oli 741 eurot. Seejuures naiste netotasu oli väikesem (719 eurot) kui meeste netotöötasu (826 eurot). Vastajate keskmine netopalga ootus oli 1180 eurot. Meeste palgaootus oli kõrgem kui naistel olles 1352 eurot naiste 1129 euro vastu.

Kuigi välismaal töötamine oli vastajatele ahvatlev, oldi kõige enam huvitatud siiski Eestis erialase töö tegemisest (78% vastajatest).

Viie aasta karjääriootuste osas toovad vastajad välja soovi areneda oma valdkonnas tunnustatud spetsialistiks, millelr järgneb horisontaalne areng ettevõttes. 27% vastajatest pidas kõige olulisemaks võimalust olla oma valdkonnas tunnustatud spetsialist ning areneda tunnustatud spetsialistiks.

12% vastajatest soovis 5 aasta jooksul saavutada juhi positsioon. Naiste-meeste võrdluses oli meeste jaoks veidi olulisem juhipositsiooni saavutamine (13%) kui naiste jaoks (11%).

9% vastajatest ei omanud karjääriootusi. Suur osa vastajatest ei olnud kindel, kas leiab oma ootustele vastava töö. Samas 10% vastajatest on ootustele vastava töö juba leidnud.

Uue töö puhu peeti kompensatsioonipaketi kõige olulisemaks osaks paindlikku tööaega (63)% ja keskmisest kõrgemat palka (55%).

Sobivama tööandja 45-st hinnatud valikukriteeriumist peeti kaheks kõige olulisemaks teguriks ettevõtte juhtide kompetentsust, mida pidas väga oluliseks teguriks 82% vastanutest. Järgnes tegur – ettevõte kohtleb töötajaid võrdselt ja ausalt, mida hindas väga oluliseks 81%. Töötasu pole olulisim valikukriteerium – see oli 16-l kohal 45 teguri hulgast, seda pidas väga oluliseks 59% vastanutest.

CV.ee uus logo väärtustab tähendusrikast tööd: töötame südamega, särame valgusvihus

CV_EST_logo_CV.ee horisontal

Iga inimene, kes on elus vähemalt korra teinud olulisi karjäärivalikuid või osalenud mõne vaba töökoha konkursil, teab seda pinevusest pakatavat tunnet – Sinult oodatakse enda selgesõnalist esitlemist parimal viisil, aga Sind saadab teadmatus ja ootusärevus samaaegselt.

CV.ee karjääriarengu kontaktvärav viib Sind kokku Sulle sobivate tööandjatega ning meie värbamisjaama kogenud tiim aitab Sul läbi sisuka ja asjakohase nõustamise valmistuda Sinu elu üheks olulisemaks kohtumiseks nii, et see annaks Sulle parima võimaliku tulemuse – uue töö või väärtusliku kogemuse koos kasulike kontaktidega.

Pane meid proovile! Värskenda või lisa oma CV juba täna ning anna endale võimalus, et uus ja tähendusrikkam tööpakkumine just Sinuni jõuaks!

CV.ee uus bränd on dünaamiline ja rõhutab inimlikke valikuid ning vastastikuste ootuste teadvustamist tööturul

Kui traditsiooniline tööturg on aastakümneid keskendunud valikutele paberil, mida sümboliseeris ka paberpurje motiiv CV-Online’i 15 aastat teeninud logol, siis tänane tööturg toob eelkõige kokku inimesi – isiksusi, kes soovivad oma tööd teha südame ja kirega, luues ühiskonnas ja majandusruumis püsivat lisaväärtust ning vallutades uusi väljakutseid koos. Seda muutust sümboliseerib tänasest ka 21aastase värbamis- ja töövahenduse kogemusega CV-Online grupi uus visuaalne identiteet Eestis, Lätis ja Leedus.

eluonteater_690px

Karjääriarengu kontaktvärav CV.ee ja CV-Online’i värbamisjaam värske ilmega ühtne dünaamiline visuaalne identiteet on alates 15. septembrist 2017 kolmemõõtmeline ja seda kolmes Balti riigis korraga.

Värbamisteenuste turuliidri CV-Online uue logo ikoon moodustub kahest elu lavalaudadele langevast valgusvihust, moodustades iselaadse südame. Igas töösituatsioonis on alati kaks olulist osapoolt – tööandja (helesinine valgusvihk) ja tööd otsiv või tegev inimene (tumesinine valgusvihk). Iga uus kohtumine, seejuures ka tööle kandideerimisega seotud kohtumised on võrreldavad astumisega ootusärevusest pakatavasse valgusvihku – kuidas muuta end kuuldavaks ja nähtavaks ning kuidas tutvustada oma tugevusi? Kuidas olla parim teiste hulgas ja valmistuda elu üheks olulisemaks etteasteks parimal võimalikul viisil?

Selleks, et tööandjad ja uut tööd otsivad inimesed saaksid tulemuslikult kokku, pakub CV-Online hulga kaasaegseid ning julgustavaid värbamis- ja koostöölahendusi. „Seepärast nimetasimegi end ümber karjääriarengu kontaktväravaks,“ selgitab CV-Online’i Eesti värbamisjuht Maris Martin. „Me aitame tööalaselt sobivatel inimestel ja ettevõtetel luua tähenduslikke ja kestvaid kontakte. Me armastame oma tööd. Siin tuleb mängu ka meie kogenud spetsialistidega värbamisjaam, kus töötame välja spetsiaalselt ettevõtete ja kandidaatide vajadustest lähtuvaid koostöömudeleid, mis võivad olla klassikalised, aga ka täiesti unikaalsed ja esmakordsed, sest tööturg on pidevas muutumises.“

meiejulgememuutuda-ok-blog690

Töö on osa elust, aga töö tegemise tulemusel teenitavad ressursid aitavad inimestel rikastada oma elu kogemuste, väljakutsete ja igapäevaelu täiendavate naudingutega – veeta aega oma pere, lähedaste ja sõpradega parimal võimalikul viisil.

CV.ee uue brändiideoloogia teiseks tugisambaks on väärtustada armastust kui edasiviivat ja elutervet tundemaailma – heatahtlikkust  oma elukäigu, oma lähedaste, elustiili ja töökire vastu. „Igal inimesel on õigus ja vabadus leida töö, mille tegemine teda isiksusena rikastab ja arendab, mitte ei takista. Ja igal inimesel on samaväärne võimalus ja õigus teha vajadusel oma karjääris põhjendatud pöördeid, muutusi ja täiendusi, ka pause,“ selgitab värbamisjuht Maris Martin CV-Online’i ajas muutunud tööpõhimõtteid, mida uus logo ka visuaalselt kinnitab. „Värbamises ehk tööandjate ja töötajate kokku sobitamise protsessis on õnneks jõudmas fookusesse lisaks oskuste väärtustamisele järjest enam ka isikuomaduste märkamine. Värbamine tervikuna on muutunud põnevamaks – oluliseks on saamas kommunikatsioonivõimekus ja visuaalsus igas mõttes – mänglev fotokeel, videosuhtlus ja sündmused kohtumisteks.“

Positsioonid ja struktuurid ei ole enam tööturu keskmes, vaid inimesed oma unistuste, soovide, uskumuste ja eesmärkidega. „Seda võib nimetada kui täiusliku elu kogemust,“ räägib CV-Online’i turunduskommunikatsiooni juht Rain Resmeldt Uusen. „Meil kõigil on vabadus ja õigus selle poole vähemalt püüelda, samas mõistes oma enda isiksuse tagamaid, võimalikke takistusi ja veel avamata potentsiaali. Sellega tegelevadki meie värbajad ja konsultandid iga päev. Nad aitavad õigetel inimestel tööelus kokku saada, selleks, et töö saaks väärikalt tehtud ilma inimlikke väärtushinnanguid põletamata. Meie uus bränd rõhutab seda õigust ja võimalusi elada oma töö- ja isiklikku elu täisväärtuslikult, arengule suunatult.“

Maris Martini sõnul saab iga inimene tegelikult aru, kui palju nõuab tööd, teadmiste ja kogemuste kogumist ning oskuste arendamist täisväärtusliku töökarjääri saavutamine. „See on terve elu kestev protsess.“

CV.ee uus visuaalne identiteet kinnitab – iga paberile trükitud CV taga on peidus inimene, kelle põues tuksub elurõõmus süda.

CV.ee karjääriarengu kontaktvärav uuenes veelgi kasutajasõbralikumaks

 

CV.ee keskkonna arendamisel lähtume sellest, et lõpptulemusena oleks kasutuskogemus võrdselt hea sõltumata nutiseadme tüübist ja ekraani suurusest.

 

Eelnevalt oleme uue ilme ja sisu andnud tööpakkumistele ja kandideerimisele. Nüüd on uuenenud ka avaleht ja tööpakkumiste filtreerimine. Allpool on välja toodud, mis on muutunud.

Avaleht

Avaleht

1. Vastavalt seadmele ja ekraani suurusele kohanduv leht.

2. Viimased otsingud – ühe hiireklikiga kuni 3 eelmise otsingu kordamine

Uued lahendused:

Tagasiside garantii – tegemist on sektsiooniga, kus asuvad tööpakkumised, mille puhul saad kindel olla, et tööandja annab teile kui kandidaadile tagasisidet konkursi lõpptulemuse osas. Paljud tööandjad annavad kenasti tagasisidet, kuid on ka neid, kes seda ei tee. Antud lahenduse lõime selleks, et Sul oleks juba enne kandideerimist ülevaade, millised tööandjad on kõige eeskujulikumad tagasiside andjad. Teatud juhtudel võib see ka kandideerimisotsust mõjutada. Esialgu kuvame Tagasiside garantii all CV-Online’i värbamisprojekte, mille puhul saame kindlalt öelda, et alati anname tagasisidet. Tulevikus küsime kasutajatelt tagasisidet ning reastame tööandjad selle alusel.

Palgaga pakkumised – leiame, et töökuulutuste palgatasemed ei peaks olema riigisaladus. Sellest tulenevalt hoolitseme, et avaliku palganumbriga töökuulutused oleksid tähelepanu keskmes ja seepärast ka on eraldi sektsioon neile eraldatud.

Tööpakkumiste filtreerimise leht

Filtreerimise vaade

1. Vasakul asuvad filtrid rakenduvad koheselt – märkides linnukesi vasakus menüüs, filtreeritakse tööpakkumised koheselt.

2. Oleme loonud filtri Palk alates, mis on abiks nendele, kelle jaoks see kriteerium on määrava tähtsusega töökoha valikul.

3. Märksõnaotsingu kast asub tööpakkumiste nimekirja kohal ning selle all on näha filtrid, mis on otsingule rakendatud.

Eesti ihaldusväärseim tööandja Tallinna Lennujaam jagab nippe, kuidas olla atraktiivne tööandja tööturul

Tööandja brändingu agentuuri Instari ja CV-Online’i koostööna läbiviidud kevadise uuringu tulemusena selgus, et Eesti atraktiivseimad ettevõtted on Tallinna Lennujaam, Eesti Energia ja Skype. Uuring oli viidud läbi ligi 1000 töötava inimese hulgas. Vastanute näol oli tööandja brändingu agentuuri Instari esindaja Kersti Vannase sõnul tegemist kirju seltskonnaga erinevatest vanusegruppidest, kelle keskmiseks vanuseks tuli 39 eluaastat. Tallinna Lennujaama personalijuht Katrin Kelder jagas siirast rõõmu tunnustuse eest #Töövahetusraadio 11. saates: „Uhke tunne on! Kui uudis hakkas levima, siis hakati ka organisatsiooni sees sellest rääkima.“ Katrinile oli positiivseks üllatuseks: „Lennujaam on suuresti populaarne noorte seas – noortele meeldib reisida, lennata, avastada uusi kohti ja maid. Teisalt on aga Tallinna Lennujaama positiivne kuvand ka keskmise töötajaskonna seas järelikult väga välja kandnud, nagu uuringu tulemustena ka selgus.“ Mis on toonud Tallinna Lennujaamale Eesti ihaldusväärseima tööandja tiitli ning mida küll töötajad ühelt atraktiivselt tööandjalt ootavad?

 

Tallinna Lennujaam on kui sümbol, Eesti ühenduspunkt välismaailmaga ja inimestele vaieldamatu esimene kokkupuute koht koduga pärast avastusretki. Küsimusele, millega ihaldusväärseima ettevõtte personalijuht Katrin on pidanud tegelema, vastas Katrin järgmiselt: “Tallinna Lennujaamas on meie kõigi jaoks alati hästi oluline, et iga töötaja tööl on mõte, tähendus ja missioon. Tõsi on see, et Tallinna Lennujaam, mis kannab ka Lennart Meri nime, on märgilise tähendusega organisatsioon, mis paneb meile töötajatena ka suuremad kohustused, kuna klientide ootused on meie suhtes kõrgemad. Oleme väga tähelepaneliku pilgu all.” Katrin jagab töötajatelt ja sisekliimast peegelduvaid muljeid, et Lennujaamas on lahe töötada! Mitte ainult kõrvaltvaataja jaoks, vaid ka nendele, kes on tulnud ja jäänud organisatsiooni. „Tallinna Lennujaama töötajatena hoolime sellest tööst, mida teeme ning tunneme rõõmu kui oleme hästi toime tulnud. Inimeste keskmine tööperiood meie organisatsioonis on ligi kümme aastat, mis ei ole päris tavapärane tänases töömaailmas.” Kersti Vannas jagab Tallinna Lennujaama puudutavaid uuringu tulemusi: „Uuringust ilmnes, et 29% vastanutest sooviksid Lennujaamas töötada ning 47% on Lennujaamas töötamisest huvitatud.“ Selline tulemus tuleneb ettevõtte seestpoolt väljapoole kiirgamisest. „Kui me räägime tööandja brändingust, siis tegelikult see algabki ettevõtte seest. Vaid ilusate loosungite välja ütlemine ei töö ühelegi ettevõttele pikaajalist edu,“ tõdeb Vannas.

 

Mida töötajad ootavad ühelt healt, atraktiivselt tööandjalt?

Tallinna Lennujaama personalijuht Katrin Kelder

 

Kersti jagab tulemusi numbrites: “Üks oluline faktor on kindlasti paindlikkus. Küsisime inimestelt, millist tööd nad sooviksid teha: kas tegutseda avalikus sektoris, erasektoris või ettevõtjana.“ Selgus, et 20% vastanutest sooviksid olla ettevõtjad ehk iseenda aja peremehed. Iseseisev aja ja tervikuna töö planeerimine tuli ilmsiks ka töökoha valikut kriteeriumite juures – „tööandja paindlikkuse all ei mõelda ainult seda, et töötajal oleks võimalus kodus töötada, vaid ka võimalust töögraafiku juures kaasa rääkida.” Instari esindaja võtab kokku, et töökoha valiku kriteeriumite puhul on eespool töötajate võrdne ja aus kohtlemine – 81% vastanutest pidasid seda väga oluliseks faktoriks. Töökoha valikul on inimestele oluline ka töökoha stabiilsus ning organisatsiooni pikaajalisem konkurentsivõimelisus.

 

Ent Tallinna Lennujaam on töös 24 tundi ööpäevas ning organisatsioonis töötab ligi 600 inimest. Lennujaama kogukond on aga veelgi suurem – meiega kokku ligi 2000 inimest. Kas sellest aspektist hoolimata on Tallinna Lennujaamas kõik eeltoodud valiku kriteeriumid olemas? Lennujaama personalijuhina kostab Katrin Kelder: “Jah, me oleme paindlikud. Meil on üsna palju töötajaid, kes õpivad ja töötavad aasta eriperioodidel erineva koormusega, seega püüame loomulikult olla paindlikud.“ Katrin arvab ka, et on hästi oluline mõlemad osapoole vastastikune austus. „Me saame töötajatega alati läbirääkida ning leida koos lahendusi. Austav ja väärikas suhtlemine, hea mikrokliima on meile väga olulised.“ Tallinna Lennujaamas on viidud läbi ka organisatsioonisisest uuringut, mis sisaldas lisaks muudele aspektidele ka  küsimusi õigluse tajumise ning konfliktsuse taseme osas. „Uurisime töötajatelt, kuidas nad saavad kolleegidega ja juhtidega läbi ning tulemused olid väga positiivsed.“ Katrin lisab, et Lennujaama kogukonnas ei pea järgima põhimõtet, mis keelaks kellegi poole otse pöörduda või piiraks enda arvamuse avaldamist, „see on väga oluline aspekt.“

 

Kuidas alustada teekonda, et saada tööturul atraktiivseks tööandjaks?

 

Igapäevaselt on näha tööturul ettevõtteid, kes otsivad endale töötajaid, ent vahel ei ole piisavalt huvilisi, kandideerijaid või väljavalitud töötajad jäävad ettevõttesse vaid lühiajaliselt. Kersti Vannas jagab nõu, kuidas saada mõnusaks tööpaigaks töötajatele: „Tööandja atraktiivsuse aluseks on 2 komponenti – on oluline olla enda sihtrühmas tuntud ning lisaks tuntusele on oluline see, et ettevõtte sihtrühm sooviks seal ettevõttes töötada.“ Kersti selgitab Eesti näitel, et on ettevõtteid, kes on inimestele tuntud, ent seal ei taheta töötada ning on ka atraktiivseid ettevõtteid, kellest ei teata tööturul väga palju. Instari kui tööandja brändingu agentuuri soovitus tööandjatele on teada, kes on Sinu ettevõtte sihtrühm ning millised on sihtrühma soovid. See annab tööandjale teadmise, mida tööturul pakkuda ja aitab luua ka värbamissõnumit. Katrin Kelder kergitab edu võtit, et Lennujaama eelis on võimalus pakkuda erakordset kliendikogemust. „Sama oluline kui see, et meie kliendid saavad meid külastades positiivse kliendikogemuse, on ka see, et inimesed meie organisatsioonis tunnevad ennast olulise ja väärtuslikuna.  Näiteks valdame me siseveebis alati positiivse tagasiside, mida kliendid meiega jaganud, ja meil on pidevalt, mida jagada. “

 

Ettevõte võiks ka arvestada, et inimene usaldab eelkõige enda või enda lähedase kogemust. Lennujaam töötab selle nimel, et inimestel oleks just nimelt suurepärane kogemus ja lennujaamas töötavad inimesed tahaksid seda luua . „Need on vahetevahel ka pisikesed  igapäevased asjad, kas või see, et meil on kombeks kõiki kogukonna liikmeid tervitada, aga märkamine ja tunnustamine loovad meie kultuuri ja seda, et inimesed tahaksid meiega meie missiooni jagada.“

 

Kuula #Töövahetusraadio saatelõiku koos Tallinna Lennujaama personalijuhi Katrin Kelderiga siit:

Kristjan Otsmann: “Kui töö ikka väga meeldib, siis käitume nagu koerad.”

Võiks arvata, et läbipõlemisest rääkimine on pelgalt trend ja moodne sõna, mida tööstressi kõrval kasutada. Tihtipeale läheb keelgi sõlme: kas inimene on läbipõlenud, kui ta on läbikukkunud või vastupidi? Rikka kogemuste pagasiga sadakond ettevõtet koolitanud Kristjan Otsmann tegi CV-Online’i 10. augustil toimunud #Töövahetusraadios selgeks, milline on tööandja roll töötaja läbipõlemise juures. Ei puudu ka aususest pakatav konkreetsus: „Mida rohkem erimoodi suudab inimene läbi kukkuda, eeldusel, et ta ka natukene õpib selle käigus, seda paremaks asjatundjaks ta muutub,“ sõnab Otsmann.

 

Läbipõlemine vs läbikukkumine

 

Läbipõlemine mõjub inimesele selgelt füsioloogiliselt, ent kas see tähendab sama, mida ka läbikukkumine? Kristjan jagab arvamus, et läbikukkumine on ebaõnnestumine. „Tegelikult on läbikukkumine niivõrd inimese ajus kinni. Läbikukkumine on ebaõnnestumine; ebaõnnestumine on õppimise viis,” – nii lihtne see ongi! „Mida rohkem erimoodi inimene suudab läbi kukkuda, eeldusel, et ta suudab ka natukene õppida selle käigus, seda paremaks asjatundjaks ta muutub. Lõpuks kukuvad asjad väga hästi välja, mitte ei kuku läbi,“ võtab Otsmann entusiastlikult kokku. Läbipõlemine on aga läbikukkumisest karmim, kuna see tekitab halvimal juhul väga suuri pingeid. Sellistel juhtudel tuleb kuulata neid, keda Sa usaldad, kuna ümbritsevad märkavad vahel rohkem kui Sinaise. Muidugi ei armasta keegi tunnistada iseendale, kui olukord on hapu. Ent kui läbipõlemise särin on juba suur, siis on ka taastumine vaevaline.

 

kristjan

Koolitaja Kristjan Otsmann

Tööandja roll töötajate läbipõlemise ennetamiseks

 

Kui töötaja on läbipõlemise äärel või juba jõudnud radapidi sellesse staadiumisse, siis on tööandjal õige aeg astuda samm töötaja poole. „Ülemus peab kindlasti töötajale ütlema, kui märkab läbipõlemist, ent seda kõike süüdistamata.“ Kõige tõhusamaks peab Otsmann seda, kui ülemus kirjeldab töötajale olukorda ning on töötajale toeks. Toeks olemine ei tähenda aga õpitud abituse tekke soosimist. Kahtlemata on oluline ka pidev tööandjapoolne jälgimine – milline on töötajate pingutuste ja tulemuste suhe. Üldine valem on lihtne: „mida vähem on töötajad igapäevaste tööaskeldamiste tõttu mures, seda vähem on läbipõlemist,“ sõnab Kristjan.

 

Ka töökeskkond on oluline märksõna, „avatud kontorid on tööandja jaoks küll soodsamat teedpidi minemine, kuid tööinimesel peab olema võimalik soovi korral eralduda. Inimesel peab ka avatud kontoris olema oma pesa, soomeugrilastele on see eriti omane,“ jätkab Otsmann. Kui vaadata hetkeks suuremat pilti, siis suure tõenäosusega on inimeste unistuste töökeskkond võimalikult stressivaba. Eesotsas närisid selle aspekti läbi IT-ettevõtted, pakkudes efektiivset puhkamise ja töösuhet töökohal: võimalused lauatenniseks, arvutimängudeks, lauajalgpalliks ja muudeks tegevusteks. Eeltoodud aitavad töötajatel hetkeks fokusseeruda muudele tegevustele selleks, et mõne aja pärast jätkata tööd taas täiel võimsusel.

 

Et suur armastus töö vastu oleks alati turgutav

 

Inimesi, kes on vajunud töömaailma sügavustesse, ei tule sugugi kaua otsida – ilmselt leidub nii mõnegi inimese tutvusringkonnast töömesilasi. Kristjani realistlik ja aus meel väljendab: „Mõnikord võib mõni tegevus nii ohjeldamatult meeldida, et pidurid kaovad ära. Kui töö ikka tõsiselt meeldib, siis käitume nagu koerad – ega koerale ei saa lõpmatult toitu ette panna, õgib ennast sodiks. Inimesega on sama lugu – inimesel võib lasta piiramatult töötada.“ Kristjan lisab, et osade inimeste jaoks on selline olukord väga hea – nad taluvad ja naudivad ning nende tulemused on silmapaistvad, kuid mõne jaoks võib see pöörduda täielikult ja sugugi mitte iseenda kasuks. Ka balanss töö- ja eraelu vahel on igaühel erinev. Osale meeldib tööelu rohkem, osale jällegi tööväline elu. „Ent kui eraelu on korras, siis suure tõenäosusega on seda ka tööelu. Niinimetatud eramaailma probleemid ei tule töökohale kaasa. Kui inimene elab eluterves suhtes ja teiste suhtes kahjustamatult, siis on ka tööenergiat palju rohkem.“

 

Inimest turgutav jõud suure tööarmastusega on tegelikult lihtsam, kui oskame arvata. Otsmanni soovitusel on üheks turgutavaks tegevuseks päeviku pidamine, mille juures on oluline see, et päeviku täitmine ei võtaks päevas aega kauem kui paar minutit. Päeviku täitmisel saab küsida iseendalt: „Mille eest ma täna tänulik oled? Kui palju ma füüsiliselt liikusin, aktiivselt tegutsesin? Millised olid juhuslikud väikesed heateod, mida ma eelkõige teistele tegin? Millise hinde ma paneksin enda päevale 5-pallisel skaalal?“ Kristjan rõhutab siinkohal, et viimane hinnang peab lähtuma sellest, milline on Sinu vaade päevale, mitte iseendale.

 

Kui märkad, et läbipõlemise särin on suur, siis tuleb kuulata neid, keda Sa usaldad – mõnikord märkavad Sind ümbritsevad rohkem kui Sinaise. Foto: Unsplash

 

Kui ühest kärssamisest ei piisa

 

Kristjan räägib osavalt läbipõlemisest ja nippidest, kuna on justnimelt ise lausa kahekordselt seljatanud läbipõlemise staadiumi. Esimese kärssamiseni jõudis ta ajakirjanikuna töötades, ent üksnes selles temale ei piisanud – läks ka teisele ringile. 3 põhilist sammu ja soovitust, mis mõjusid temale hästi olid järgmised:

– Ta muutis töökohta

– Vähendas töökoormust

– Muutis eluviisi (seejuures harjumusi)

 

Kristjan tõdeb: “Kui tegevus ei paku enam lusti, siis tasub küsida endalt, mis selle taga on. Kui vastuseks kõlab näiteks, et ülemus on nõme, siis tuleks endale teadvustada, et varasemalt see ju niiviisi ei olnud ja küsida endalt: mis vahepeal juhtunud on?“ Teel läbipõlemisele või olles juba selle küüsis tuleb püüda ise või kellegi teise abiga harutada see pundar lahti. Mõnikord võib tööstressi peajuur joosta päris sügavale välja. Tasub ka hetkeks seisatada ning taandada kõik elumõttele – see on väga lihtne! Otsmannil tuleb nippe kui otse taskust: „Küsi igal hommikul enda käest: mis mu tegevuste mõte on? Kui inimese tegevuses on mõte sees, ega siis tööstressist ei ole põhjust rääkida. Samuti tasub küsida endalt: milline on kasvõi üks asi, mida inimene kavatseb sel päeval nautida?”

Milleeniumilapsed: 80ndatel sündinute ja 90ndatel sündinute finantskäitumine

Y generatsioon on andnud märkimisväärse panuse tööturgu viimase 20 aasta jooksul. Ent tänasel päeval toovad noored täiskasvanud tööprotsessidesse mitmeid uusi aspekte, mis manavad nii personalijuhtidele kui ka teistele juhtidele suure küsimärgi otsaette.  Sellest tulenevalt uuris rahvusvaheline palgauuringu keskkond Paylab tänasel päeval tööturul õitsevate milleeniumilaste finantskäitumise erisusi.

 

Milleeniumilapsed: 80datel sündinud vs 90ndatel sündinud

Milleeniumilapsed: 80datel sündinud vs 90ndatel sündinud

80ndatel sündinud (1980-1989 ehk vanuses 28-37)

 

Needsamad kolmekümnendates töögurud, kel juba vanust 30 on kukkunud, on parasjagu enda elu ühes produktiivseimas faasis. Karjääriküsimused on selgelt peas ning jahitakse üha atraktiivsemaid töökohtasid. Selle kõrval seistakse silmitsi ka tööväliste väljakutsetega: lahkumine perekodust ning iseseisva elamise ja perekonna loomine. 80ndate lapsed on selgelt saanud kätte enda esimesed töökogemused – mõned on seigelnud ühe tööandja juurest järgmiseni ning nende nägemus karjäärist on kui lõputu otsing millegi väärilise leidmiseks, et saavutada tasakaal tööelu ja töövälise elu vahel.

 

Lähenetakse kriitilisele vanusenumbrile, mil hakatakse analüüsima enda oskusi, põhiväärtusi – ka kauaoodatud karjääripöörded võivad saada siis reaalsuseks.

Paljude kogemuste pagas on täitunud seonduvalt madal-, kesk- või tipptaseme juhtimisega. Nende suund on nähtavasti saavutada liidri või mõjutaja staatus ühiskonnas. Ka need, kes on lähenemas vanusenumbrile 30 jõuavad nn. kriitilisse eluperioodi – alustatakse enda elu tähenduse ja põhiväärtuste analüüsimist. Seeläbi on nad teadlikumad, millised on nende head ja vead ning keskenduvad isiklikule arengule. Mõtted edutamisest ahvatlevad niisamuti milleniumilaste selle vanusegrupi esindajaid.

 

Selleks, et majapidamis ja pereeluga kaasnevad kohustused toimiksid on paljudel õlul ka laenukoorem, mistõttu jälgitakse väljaminekuid hoolikamalt. Rahaline sissetulek on sel eluperioodil kahtlemata oluline, ent mitte üksnes motivaator – elu keerdkäikudega ja töökoha vahetamisel on kõige olulisemaks tingimuseks just sobilik palganumber. Iga-aastaselt võrdleb PayLabi palgakeskkonnas üle 450 000 töötaja enda palganumbrit teiste inimeste töötasudega.

 

90ndatel sündinud (1990-2000 ehk vanuses 18-27)

 

90ndate lastel on parasjagu lõppemas koolitee ning hoogsalt ja agaralt asutakse uutele väljakutsetele, seda nii edasiste õpingute kui ka tööturule sisenemise näol. Suurel osal 90ndatel sündinutest on eluasemeks veel perekodu, mistõttu ei puuduta neid veel kohustused nagu: laste kasvatamine, eraldiseisva kodu loomine, majapidamisega kaasnevad kohustused, igapäevaste tarbekaupade soetamine. Nendele on kahtlemata olulised inimsuhted, sõprusringkond, mis kujundavad suurel määral ka selle, kuidas nad enda vaba aja veedavad. Töökoha valimisel on prioriteediks tööga rahulolu, mitte palganumber. See tuleneb sellest, et eeltoodud kohustused puuduvad ning üldjuhul kaasneb sellega ka vanemate finantsiline tugi.

 

Seiklused, välismaa, rahulolu pakkuv töökoht ning unistuste täitmine – millal siis veel, kui mitte praegu?

90ndatel sündinute silmad panevad särama uued ideed ning kiirelt tööturul kanda kinnitav start-up’indus. Ent ei piirduta vaid sellega – piirid on neile igas mõttes avatud ning töökogemusi minnakse jahtima ka välismaale. See on neile atraktiivne valikuvõimalus, kuna suuri kohustusi selles eluetapis veel ei kaasne.  Ent kaasnevad esimesed suuremad töötasud, mis leiavad enda tee kaua planeeritud ostudele. Heal juhul viiakse täide enda väiksemaid või suuremaid unistusi: lõbutsemine, hobid, moetrendid ning reisimine. Sellegi poolest on need noored milleeniumilapsed millegi enama otsinguil – nad püüavad selgitada välja enda edasise teekonna suunda. Paljud neist ei ole leidnud rakendust erialaselt ning on vabal tahtel suununud avastama uusi valdkondi ka tööturul.

 

Ettevõtetele on see vanusegrupp milleeniumilastest atraktiivsed, kuna neid saab koolitada ja treenida vastavalt töökeskkonnale ja ettevõtte vajadustele. Siin tuleb aga mängu ettevõtete murekoht, kuna sellelt sihtgrupilt on raske saada pikaaegset ja täielikku pühendumist ühele ettevõttele. Ettevõtete sõnul ei puudu nootel ka nutti, et uurida iseseisvalt välja väärilist palgainformatsiooni, ettevõtete poolt saadavaid hüvesid, seega Internet on seejuures tõeliseks abikäeks!

Suvesoe kingib kaugtöö võimalusi – kuidas aga kaugteelt järjel püsida?

Kaugteelt töötamine ei ole enam ammu uudis, ent toob endaga kaasa mitmeid skeptilisi mõtteviise nii tööinimese kui ka tööandja poolt. Kahtlemata ei ole sel üht lõplikku tõde, kuna esineb valdkondi, kus ettevõte ei saa soodustada ega pakkuda suurel määral kaugtöö võimalust tulenevalt töö iseloomust. Teisalt aga on see ideaalne võimalus veelgi suurema produktiivsuse poole liikumaks, kui töö sisu kaugteelt töötamist lubab. Kaugtöö pidavat vähendama ka töötajate haigestumist ning haiguslehtede välja võtmist – töö saab tehtud kodus ning tööaeg ja -tegemised planeeritud omal initsiatiivil. Iseseisev tööaja planeerimine ning kaugtööga kergesti põimuv eraelu võib aga tekitada töötajas küsimusi, kuidas küll kaugtöö peaks aitama ajas võita ja tegema töö tegemise hõlpsamaks? Kuidas vältida eksiteed, kui oled alati teinud tööd töökohal, ent nüüd on avanenud võimalus kaugtööks? Kasulikud nipid kaugteelt töö tegemistel järjel püsimiseks on Sulle siin!

 

StockSnap_J7RYSISHI0

Ka kaugteelt töötades alusta enda hommikurutiinidega, mis täidavad Sinu hommikut ka töökohale minnes. Niiviisi sead ennast sujuvalt töölainele! Foto: Unsplash

 

– Alusta tööpäeva varakult – seeläbi võidad suuresti ajas, kuna kodus töötamiseks ei ole tarvis valida tükkaega järjekordset kostüümi, tegeleda soengu seadmisega ning lüüa aega parajaks, enne kui transport või tööpäeva algus on löönud kella.

 

– Säilita hommikused rutiinid, mida muidu enne töökohale minekut teeksid – see aitab Sul minna sujuvalt üle töölainele ning tagasiteed magamistuppa puhkerežiimile enam ei ole.

 

– Tekita endale kodus kindel töönurgake – vali endale ase, kus viibiksid Sinu töömõtted, ning kus on Sinule parim keskkond keskendumiseks.

 

– Avasta uusi kasulikke võimalusi, et püsida kolleegidega ühenduses – lisaks online-kõnedele on tööeluks kasulikke tööriistu ja vabatarkvarasid veelgi. Uudista mobiilirakenduste ning veebilehekülgede seas ja vali endale välja sobivaim, mis Sinu produktiivsust veelgi tõsta aitaks. Näiteks töökeskkonda sobib hästi nii veebileheküljena kui ka mobiilirakendusena toimiv Slack. See annab võimaluse suhelda kolleegidega või kindla meeskonnaga ning luua vastavalt töövaldkondadele erinevaid kanaleid. Uudistamist väärt!

 

Kaugteelt töötamine võib toimuda Sinule sobivas keskkonnas - ka välikohvikutes, terrassil, kusiganes Sinu keskendumisvõime laes on! Foto: Unsplash

Kaugteelt töötamine võib toimuda Sinule sobivas keskkonnas – ka välikohvikutes, terrassil, kusiganes Sinu keskendumisvõime laes on! Foto: Unsplash

– Loo kindlad mängureeglid Sind ümbritsevatega – ka siis, kui Sa ei viibi kaugteel töötades üksinda, siis tee kindlaks, et Sind ümbritsevad inimesed mõistavad, millal on Sinu tööaeg ja millal tööväline aeg.

 

– Sea kindel päevakava – kaugteelt töötamine võimaldab luua paindlikumat kava ka enda päevastes tegemistes, ent produktiivsuse tapja on see, kui tegutseda ilma igasuguse plaanita.

 

– Kaugteelt töötamine ei tähenda tingimata koduseinte vahel toimetamist – üha enam on tõusvaks trendiks töökohvikud, ent on ka võimalik leida endale muu meelepärane väliterrass, kuhu WI-FI ulatub. Mõnikord võib eneselegi ootamatult inspireeruda ka uues keskkonnas töötades ning anda enda töötegemistele lennukaid ideid juurde. Kui Sind aitab keskendumisel kaasa kerge taustamüra, siis on väljas töötamine ideaalne võimalus.

 

– Tööta siis, kui oled kõige produktiivsem – igal inimesel on enda produktiivsuse tipphetked päeva jooksul. Hommikuinimestel on see vaieldamatult hommikune aeg ning õhtu- või ööinimestel hilisel ajal. Kaugteelt töötades on Sul võimalik kujundada enda tööpäeva tegemised niiviisi, et kõige rohkem intensiivset mõtlemist vajavad ülesanded on paigutatud produktiivsuse tipphetkele.

 

Kes Sul keelab lihtsamalt elada?

“Sina ära ise oma elu keeruliseks ela,” kummitas mu kõrvus vana muhulase ütlus noorele kepsakale punapeale, kes saarel ringi lehvides palju segadust tekitas, kirjutab portaali Kodus.ee toimetaja Kristel Trell. Ta pani Kodus.ee lehe jaoks just kokku kergema ja lihtsama suveelu soovitusi, kui jäi mõtlema: aga mis või kes siis tegelikult keelab meil lihtsamalt elada?

 

Üks põhjanaabrite tippkokk vastas kunagi mu küsimusele, et mis on maailma parim toit (olin, pliiats püsti pihus, valmis paberile panema kõige keerukamaid prantsuskeelseid väljendeid ning senitundmata ainete kombinatsioone): värske kartul hommikul püütud ja siis võis praetud kohakalaga. Selline lihtne toit, mida Läänemere kalda peal süüakse ja mis maitseb nagu kodu ja suvi ja vanaema juures (seal, kus naat asendab pangaautomaati).

Me lihtsalt kujutame ette, et kui on väga keeruline, siis see teeb meie meele umbes tuhat korda rõõmsamaks, kui väikesed lihtsad asjad. Näiteks võtame ette keeruka ülesande, kujutades ette, missugune õnnetunne meid tunneli lõpus tabab – muidugi, kui just must masendus enne meid toolilt ei kukuta. Aga mis oleks, kui teeks pool, aga teeks hästi, nagu soovitas õpetaja Laur? Võtaks igasse päeva väikseid eesmärke?

 

Kunst lihtsamaks elamiseks on vabastada ennast ümbritsevate inimeste arvamusest ning koputada ise võimaluste uksele. Foto: Unsplash

 

Alustada tuleks sellest, mis tegelikult on oluline. Me kipume end rööprähklemises lõhustama, arvates, et nii jõuab rohkem. Nii jõuab ainult ühte pimedasse kohta, kuhu tegelikult keegi meist ei igatse. Ma mõtlen taoliselt puhkudel ikka Sarah Knightile, lõbusate eluliste käsiraamatute  “Get Your Sh*t Together” ja “The Life-Changing Magic of Not Giving a F**k” autorile ja tema prioritseerimise soovitusele: et mis on tegelikult iga päevas oluline. See, ja ainult see vajab tegelikult tegemist.

 

Sulle on tegelikult oluline perega koos olla? Siis planeeri oma päeva pere-aeg. See on see aeg, kus Sa ei tee midagi muud – ei loe ega kirjuta, ei keeda samaaegselt kartuleid ega vaata telekast, kuidas seitse tobujussi hõisates üle lõkke hüppavad. Sulle on tegelikult oluline, et see üks tööülesanne tehtud saaks? Siis mõtle, kuidas jõuad kõige kiiremini selle täitmiseni ning hakka aga pihta – kohe praegu!

 

Kui Sulle on praegusel ajahetkel tegelikult oluline ja vajalik puhata, siis peata rong ja luba endale seda! Foto: Unsplash

Kui Sulle on praegusel ajahetkel tegelikult oluline ja vajalik puhata, siis peata rong ja luba endale seda! Foto: Unsplash

Kas Sulle on tegelikult oluline, et oleks aega enda jaoks? Mida Sa selle all täpselt silmas pead? Kui seda, et tahad igas päevas ennast liigutada, mine õue, jookse või jaluta, või mine trenni. Kui tahad rahulikult olla ja mõelda, siis teegi seda – viska võrkkiike pikali ja lihtsalt ole.

 

Sulle on tegelikult oluline teha tööd, mida Sa päriselt armastad? Jäta maha ebameeldiv töökoorem, sest kas tõesti tahaksid aastate pärast avastada, et Sinu potentsiaal on äkitselt hääbunud? Miski ega keski ei takista – võimalused on Sinu ees: otsi, klikka, kandideeri, mängi põnevusega, koputa ise uksele, sest uks Sinu ees ei avane iseenesest. 

 

Ära jää kinni teiste arvamusse! Las nemad külastavad kõiki maa peal ja all toimuvaid hullutavaid üritusi, korjavad metsaaluse kukeseentest, metsmaasikatest ja mustikatest lagedaks ning keedavad vähemalt kaheksa tonni moosi ning poseerivad Instagramis, jalas üksik suveking – Sina tead, mida Sa vajad ja oled vaid niiviisi õnnelik. See on, muide, kõige tähtsam.

 

 

Autor: Kristel Trell 

Inspireeriv: Palgatöölisest iseenda aja peremeheks ilma tagasiteeta!

Alati entusiastlik 28-aastane võrulane Maiko on hoolimata enda noorest east läbinud tööalaselt mitmeid teekondi. Maiko loo saaks hästi võtta kokku kui teekonna palgatöölisest iseenda aja, energia, tulemuste ja raha peremeheks, ent Maiko nendib, et nii roosiline see rada ei ole olnud. „Töötasin ühel hetkel korraga põhitööl palgatöölisena ning tegelesin enda projektidega – kitarritundidega ja nullist kitarride ehitamisega.“ See aeg venis liialt pikaks – ligi 2 aastat möödus mitmel rindel tegutsemisega, kui ta otsustas teha hüppe ja loobuda palgatööst. Maiko tunnistab, et selle hüppe palgatööst eemaldumiseks oleks võinud teha kohe alguses: „puhas aja raiskamine, kuna võita oli palju – tervelt üle saja tunni kuus vabanes!“

 

Küsimusele, millal sellist viisi karjääripööre ikkagi algas vastas Maiko lai naeratus näol: „Karjääripööre algas 8-aastaselt, kui tegin vanemate maasikaäris tööd.“ Maiko vanemate eestvedamisel toimis perefirma, mis tegeles maasikate kasvatamisega – lapsed võeti niisamuti appi ning maksti ametlikult sümboolset töötasu, mis võiks väikse poisi rõõmsaks teha. „Ühel hetkel hakkasin ise kalkuleerima – kuulsin, mis hinnaga need Tallinnas turule lähevad ning panin seejärel enda jaoks asjad paika, et asjad nii ei käi!“ muigab Maiko. Sealt hakkas Maiko isu ja soov aina arenema – „tulid õpilasfirmad, ent need ei toiminud kohe üldse,“ naerutab taas Maiko. Siiski tuli kriitiline moment ikkagi juba vanemaealiselt palgatöölise rollis olles. Maiko tõdeb, et mõttekoht tekkis punktis, kus sai aru, et tema kõrval on inimesed, kes on käinud ülikoolis, ent ei ole kõrgemal positsioonil kui tema. See tekitas küsimuse, miks küll pingutada? Maiko tõdeb, et tegelikult töö meeldis talle väga, kuna see sundis mõtlema ning pani leiutama. Siiski tundis ta, et see ei ole koht, kuhu tahaks pidama jääda.

 

Noormees on töötanud suviti ka Soomes, et veelgi enam teenida, kuid mõte, et peab oma aega müüma, kui saaks palju efektiivsemalt asju teha oli vastukarva. Töötades palgatöölisena hakkas leidlik Maiko koguni ise optimeerima ettevõtte protsesse, mistõttu ei olnud ta mõnikord just heade töötajate nimekirjas, kuna tegi asju niiviisi nagu ülemused ei olnud ette mõelnud. Maiko jagab, et tööprotsess oli niiviisi kiirem ja veaprotsent väiksem. Tulenevalt sellest tunnistab Maiko: „Õppisin lõpuks töö juures lulli lööma – töökohas tekitati kunstlikult laiskusepisik sisse, kuigi enda loomult on Maiko aktivist. Maiko märgib: „Üks hea tööandja peaks soosima, et töötaja mõtleks ise lahendusi välja ja oleks iseseisev mõtleja.“ Ent Maiko kogemused on seni vastupidised olnud – iseseisev mõtlemine ei ole alati hea olnud. „Kui inimene mõtleb iseseisvalt, siis ei tähenda, et ta peaks tingimata ettevõttest lahkuma. Ettevõte peaks kuulama töötajat ja alles siis süsteeme looma, kuid tööandja peab kuulama õigeid töötajaid. Tööandja peab nägema, kes soovivad mõelda ja kes mitte. Mõtlejatel ja genereerijatel tulebki lasta seda teha ning näha selles kasu.“

 

Alati entusiastlik Maiko Saluorg enda kätega valmistatud kitarr õlal. Foto: Laura Möll

 

Vahetus töölisest iseenda peremeheks käis sujuvalt. Üritasin töökohal kõiki õigusi painutada nii palju kui võimalik – kui töö sai efektiiselt tehtud, siis kauples juhtkonnalt eeliseid välja. Maiko soovis tegeleda ka projektidega: ehitada nullist keelpille ning õpetada teisigi kitarri mängima kitarritundide teel. Esialgu soovis ikkagi püsivat sissetulekut saada, mistõttu töötas Maiko õhtuti palgatööl ja päevasel ajal enda projektide kallal. Ligi 2 aastat toimetamist ning Maiko nägi, et oli veel veidi miinuses enda ettevõtmisega, kuid siis otsustas teha hüppe. „Minu suurim võit oli juba see, et üle 100 tunni kuus vabaneb! Selle ajaga saab tegutseda – täitsa enda unistusi, teha soovitud tööd, haarata kinni huvipakkuvatest võimalustest.“ Tagantjärgi tarkus: „Oleksin võinud selle hüppe kohe teha!“

 

Maiko on mõelnud ka kõige hullema stsenaariumi läbi – kui kõik läheb täiesti halvasti. „Nii, ma olen töötu, keegi ei taha minuga suhelda, ma olen üksik, raha ei ole ning olen võlgades. Tead, inimesed peaksid mõtlema kõige hullema stsenaariumi välja, sest tavaliselt on kõige hullema stsenaariumi 10-pallisel skaalal keskmine realiseeruv vaid 3 või 4 palli!“ Maikot motiveerib ka see, kui on kuulnud teiste ettevõtjate lugusid ning mõistnud, et tema ei ole veel põhjast läbi käinudki. „Kui ma õnnestun, siis ma saavutan rahalise vabaduse – võin teha midaiganes. Mulle ei ütle keegi, kui palju ma palka saan – ma tean ise, kui palju ma palka saan. Võib-olla ma ei tahagi palka saada, vaid ainult dividende.“ Maiko selgitab ka, et see teekond on muidugi raske. Mõnikord tekib hetki, mil tunneb, et palgatöö kutsub tagasi. Ent igakord, kui jõuab kätte madalseis, läheb ta järgmisel hommikul enda projekti tegema ja avastab alati midagi uut. Tekivad juhuslikud kohtumised, mis toovad uue sära või annavad uusi vihjeid, et enda projekte edasi arendada. Sellistel hetkedel tekib suurem tähelepanu isegi inimesi tänavapildis kuulata ja Maiko saab sellest sädeme, mis paneb pirni peas taas põlema.

 

Tegemist on ajatute käekelladega, mida ehivad personaalsed sõnumid, motivatsioonikillukesed. Foto: Rasmus Pitkänen

Millega Maiko praegu tegeleb? Praegu on Maiko puidust aksessuaaride juures ning avastamas uusi võlusid: „Sellel äril on hoopis midagi paremat peidus, kui lihtsalt aksessuaarid. Me ei soovi raisata looduslikke ressursse. Kõik meie kikilipsud, käekellad on valmistatud käsitööna on väärispuidust. Prototüüpide loomist alustasime aga kitarrijääkidest.“ Rowan Accessorize tegutseb põhimõttel, et inimesel on võimalik sooritada üks tootepõhi ning vastavalt enda stiilile, maitsele ja tähtpäevale saab aksessuaari ümbriseid iseseisvalt vahetada. „Me soovime, et inimestel oleks valikuvabadus ja võimalus momentaalselt imidžit muuta.“ Ka siis, kui luuakse uusi mudeleid, siis ei pea inimene muretsema tervet uut toodet, vaid täiustada olemasolevat uute mudelite ja lahendustega. Rowan Accessorize tegemisi saab jälgida: http://www.rowan.ee/ ning https://www.facebook.com/rowanstatement/.