Meenutusi 2000-ndatest ja tuleviku-ennustusMeenutusi 2000-ndatest ja tuleviku-ennustusMeenutusi 2000-ndatest ja tuleviku-ennustus


15. juubel on just paslik aeg vaadata tagasi käidud teele. Pisut enam kui kümme aastat tagasi tundus internetist töökoha otsimine olevat veel võrdlemisi ulmeline idee. Seda harrastas vaid käputäis nooremaid inimesi, kes olid arvutiga rohkem sina peal. Tänaseks päevaks tõenäoliselt ei kujuta mõned ettegi töö otsimist ilma CV-Online’i või mõne muu tööotsinguportaali abita. Mis võiks aga toimuda järgneva 15 aasta jooksul?

Tihtilugu annavad minevikus toimunu ja kunagised arengud väga hea aluse tuleviku ennustamiseks. Seega soovitamegi esmalt lugeda allolevat artiklit CV-Online’i algusaegadest ning artikli järel käime välja enda visiooni järgneva 15 aasta osas.

Allolev artikkel pärineb 2000. aasta Õpetajatelehest:


Töökoht võrgust?

Eestis eksisteerivad korraga tööpuudus ja tööjõupuudus. Tööturg jaguneb soojaks (tutvused) ja külmaks tööturuks (avalikud konkursid). Suurem jagu töökohti liigub soojal turul. Külmal tööturul on ajalehtede ja tööbörside kõrval üks olulisemaid infokanaleid internet. Enamik eestlasi surfab netis põnevamat ja tasuvamat tööd otsides töö juures tööajal – salaja, et mitte tööandjat ärritada. See tegevus sarnaneb tööarvutil mängimisega. Töötu, kes kõige enam tööd vajab, satub internetti harva, sest avalikke netipunkte on vähe. Õnneks kasvab kiiresti koduarvutite hulk. Internetist tööd otsida aitab ka vanem, kasutatud masin, mis muusika ja erutavate piltide otsimiseks ei kõlba.

Andmebaaside alal tugevad soomlased on oma kaubanduslikku vahendustegevust Eestisse ja kaugemale Ida-Euroopasse laiendanud õige vilkalt: päev-päevalt meelitavad meid rahakotti tühjendama Kuldne Börs, Hobby Hall, Kodu-Anttila, Sedeliuudised, Kiiresti ja Maitsvalt, Suur Eesti Raamatuklubi ja teised vanad tegijad. Seepärast võime tunda uhkust, et Mustamäel asuv firma CV-Online Eesti OÜ (tegevjuht Jürgen Tamm, välissuhete juht Jüri Kaljundi) on loonud rahvusvahelise veebipõhise tööotsisüsteemi, mis tegutseb peale Eesti (www.cv.ee) veel Soomes (www.cvonline.net), Lätis, Leedus, Poolas, TŠehhis, Ungaris ja Venemaal. Peagi avatakse veebileht ka Rumeenias ja Bulgaarias. Kõigi nende maade CV-lehekülgedele pääseb stardileheküljelt www.cveurope.com.

Ööl vastu 27. juulit oli andmebaasis 18 454 tööotsijat ja 151 tööpakkumist, tööpakkumiste tellijaid oli 2159. Konkurss (122,2) on suurem kui üheski kõrgkoolis!

Lohutuseks niipalju, et suures Ungari baasis leidus kokku ainult 15 tööpakkumist. Nähtavasti ei pea madjarid internetti tõsiseks ja soliidseks asjaajamiskanaliks.
CV-Online koosneb töösoovija ja tööpakkuja sektorist, esimene on tasuta, teine tasuline. Registreerumisel valib klient endale kasutajanime ja parooli. Need saadetakse kinnituseks automaatselt tema meiliaadressile (selle olemasolu on kohustuslik). Parooliga sisenenud klient võib riputada võrku oma CV, kandideerida ise soovitud ametikohale ja lugeda talle tehtud tööpakkumisi.

Tööandjatena eraisikud Eesti netis ei esine, Soomes aga küll: üks liikumispuudega daam otsis endale koduabilist, lubades maksta tunni eest veidi alla 50 marga, samuti lisatasu puhkepäeviti töötamise eest… Meil nii jõukaid invaliide vist ei leidu.

Tööd saab otsida nelja tunnuse järgi: pakutav amet, töö asukoht, nõudmised ja tööülesanded. Tööpakkumiste leheküljelt saab otsida tegevusvaldkonna, ettevõtte, asukoha või sisestamise järgi (“uuteks” loetakse kuni kolme päeva vanused kuulutused). Tegevusvaldkonniti, mis küll omavahel tugevasti kattuvad, jagunesid tööpakkumised järgmiselt:

Assisteerimine 10
Ehitus/kinnisvara 9
Elektroonika/telekom 8
Energeetika/elekter 1
Finants/kindlustus 9
Info/meedia 4
Infotehnoloogia 34
Juhtimine 6
Kaubandus 12
Koolitus/personal 2
Mehaanika/tehnika 7
Müük 46
Õigusala/korrakaitse 6
Riigi-/majandushaldus 3
Teenindus 7
Tervishoid 1
Transport 1
Turundus/reklaam 3
Tööstus/tootmine 7

Kõige rohkem töökäsi vajatakse Tallinnas, kus on ka kõige laiem erialade valik. Tartusse otsitakse programmeerijaid, Viljandisse oli ainult üks pakkumine (Lehola OÜ montaažilukksepp), Narva mitte ühtegi: asukohaotsing “Narva” andis tulemuseks TPÜ psühholoogiaosakonna vastutava sekretäri (Tallinn, Narva mnt 27)! Asukoha järgi jagunevad töökohad nii:

Hiiumaa 1
Ida-Virumaa 5
Jõgevamaa 3
Järvamaa 2
Lääne-Virumaa 3
Läänemaa 1
Põlvamaa 2
Pärnu ja ümbrus 1
Raplamaa 1
Saaremaa 1
Tallinn ja ümbrus 139
Tartu ja ümbrus 15
Valgamaa 4
Viljandimaa 5
Võrumaa 5
Välismaa 6

Eesti tähestik jätab “välismaa” vormiliselt viimasele kohale. Enamik “välistöid” (5) pakuti infotehnoloogia alale (peale Baltimaade veel Soome, Saksamaa, Austria jt EL-i maad). Jääb selgusetuks, kui palju tegelikult kolida ja reisida tuleb, sest sellel alal on levinud ka kaugtöö.
Õpetajaid ja koristajaid ei otsita CV-Online’i kaudu kuhugi (muide, Lätis otsitakse netitsi Riia koolidesse kõigi ainete õpetajaid ja keeltekursustele võõrkeeleõpetajaid). Kas eesti õpetaja ei kasutagi internetti?

Soome keele oskust nõuti üheksal ametikohal, kõik muidugi Tallinnas või selle lähiümbruses: sekretär-asjaajaja, dokumenteerija, projektijuht-töödejuhataja, korporatiivklientide müügijuht, sekretär-personalijuht, sekretär, müügijuht (2 tk) ja kaupluse-teeninduse juhataja.
Eesti keelt nõuti seitsmel tööpostil: projektijuht-müügiesindaja (karjäärivõimalusega), progressi programmeerija, raadioside arengu büroo peaspetsialist, kinnisvara hindaja, dispet‰er, kodulehekülje toimetaja ja turvatöötaja. Siingi olid ülekaalus Tallinn ja Harjumaa, ainult kinnisvara tuli hinnata Ida-Virumaal.


Tööpakkujate
hulgas on ülekaalus erafirmad. Suurimad tööpakkujad on ABF Baltic AS, MicroLink Süsteemide AS, Siemest Data OÜ (6 töökohta); Lavateir OÜ, Orbis Eesti OÜ, Tallinna Soojus AS (5 kohta); Helmes AS ja Mobec AS (4 kohta).

CV-Online teeb pidevalt statistikat töösoovijate kohta. 25. juulil oli naisi 53% ja mehi 47%, enam-vähem nagu kogu ühiskonnas. Omandatud erialade lõikes oli mäekõrguselt teistest üle majandus/kaubandus (1810), järgnes infotehnoloogia (633). Ametisoovidest oli esikohal assisteerimine (3180), teisel müük (2665). Varasemas töökogemuses juhtis müük (2818), järgnes kaubandus (2376). (Huvitav, mis neil vahet on?)

Iga töösoovija võib CV-Online’i soovitada ka oma sõpradele, selle tegevuse üle peetakse isegi arvet.

Kui võrgust leitud töökoht või elukaaslane on sama harv ja õnnelik juhus nagu loteriivõit, siis on parem mängida Keno Lotot.

SANDER LIIVAK, Õpetajateleht 4. august 2000, leht nr. 27, internetist kättesaadav siit 

Nüüd aga küsimus – mis saab toimuma järgneva 15 aasta jooksul?

Me CV-Online’is usume, et töö ja töötajate otsimine muutub senisest veelgi enam sotsiaalselt integreerituks. Üha tihedamini hakatakse kasutatama omavahelisi sidemeid uue töökoha leidmiseks ning kanalina muutub järjest domineerivamaks internet. Seejuures on aga väga oluline nö tehniline lahendus või keskkond, mille kaudu see toimub. Siinkohal näeme endal olulist rolli innovaatori ja teerajajana. Meie eesmärk olla kohal seal, kus on inimesed ning pakkuda kõige mugavamat viisi vastavalt kas töökoha või töötaja leidmiseks.

Usume, et tulevikus integreerub meie portaal mõne muu (sotsiaalse) keskkonnaga, kuid endiselt ülimalt oluliseks jääb usaldusväärsus ja käepäraseimad lahendused, mida pakume. See jääb meie strateegiaks ka edaspidi. Ühtlasi hoiame end igapäevaselt kursis interneti arengutega ning meie kasutajate käitumismustrite ja soovidega ning arendame enda teenust nende pinnalt edasi.



15. juubel on just paslik aeg vaadata tagasi käidud teele. Pisut enam kui kümme aastat tagasi tundus internetist töökoha otsimine olevat veel võrdlemisi ulmeline idee. Seda harrastas vaid käputäis nooremaid inimesi, kes olid arvutiga rohkem sina peal. Tänaseks päevaks tõenäoliselt ei kujuta mõned ettegi töö otsimist ilma CV-Online’i või mõne muu tööotsinguportaali abita. Mis võiks aga toimuda järgneva 15 aasta jooksul?

Tihtilugu annavad minevikus toimunu ja kunagised arengud väga hea aluse tuleviku ennustamiseks. Seega soovitamegi esmalt lugeda allolevat artiklit CV-Online’i algusaegadest ning artikli järel käime välja enda visiooni järgneva 15 aasta osas.

Allolev artikkel pärineb 2000. aasta Õpetajatelehest:


Töökoht võrgust?

Eestis eksisteerivad korraga tööpuudus ja tööjõupuudus. Tööturg jaguneb soojaks (tutvused) ja külmaks tööturuks (avalikud konkursid). Suurem jagu töökohti liigub soojal turul. Külmal tööturul on ajalehtede ja tööbörside kõrval üks olulisemaid infokanaleid internet. Enamik eestlasi surfab netis põnevamat ja tasuvamat tööd otsides töö juures tööajal – salaja, et mitte tööandjat ärritada. See tegevus sarnaneb tööarvutil mängimisega. Töötu, kes kõige enam tööd vajab, satub internetti harva, sest avalikke netipunkte on vähe. Õnneks kasvab kiiresti koduarvutite hulk. Internetist tööd otsida aitab ka vanem, kasutatud masin, mis muusika ja erutavate piltide otsimiseks ei kõlba.

Andmebaaside alal tugevad soomlased on oma kaubanduslikku vahendustegevust Eestisse ja kaugemale Ida-Euroopasse laiendanud õige vilkalt: päev-päevalt meelitavad meid rahakotti tühjendama Kuldne Börs, Hobby Hall, Kodu-Anttila, Sedeliuudised, Kiiresti ja Maitsvalt, Suur Eesti Raamatuklubi ja teised vanad tegijad. Seepärast võime tunda uhkust, et Mustamäel asuv firma CV-Online Eesti OÜ (tegevjuht Jürgen Tamm, välissuhete juht Jüri Kaljundi) on loonud rahvusvahelise veebipõhise tööotsisüsteemi, mis tegutseb peale Eesti (www.cv.ee) veel Soomes (www.cvonline.net), Lätis, Leedus, Poolas, TŠehhis, Ungaris ja Venemaal. Peagi avatakse veebileht ka Rumeenias ja Bulgaarias. Kõigi nende maade CV-lehekülgedele pääseb stardileheküljelt www.cveurope.com.

Ööl vastu 27. juulit oli andmebaasis 18 454 tööotsijat ja 151 tööpakkumist, tööpakkumiste tellijaid oli 2159. Konkurss (122,2) on suurem kui üheski kõrgkoolis! Lohutuseks niipalju, et suures Ungari baasis leidus kokku ainult 15 tööpakkumist. Nähtavasti ei pea madjarid internetti tõsiseks ja soliidseks asjaajamiskanaliks.

CV-Online koosneb töösoovija ja tööpakkuja sektorist, esimene on tasuta, teine tasuline. Registreerumisel valib klient endale kasutajanime ja parooli. Need saadetakse kinnituseks automaatselt tema meiliaadressile (selle olemasolu on kohustuslik). Parooliga sisenenud klient võib riputada võrku oma CV, kandideerida ise soovitud ametikohale ja lugeda talle tehtud tööpakkumisi.

Tööandjatena eraisikud Eesti netis ei esine, Soomes aga küll: üks liikumispuudega daam otsis endale koduabilist, lubades maksta tunni eest veidi alla 50 marga, samuti lisatasu puhkepäeviti töötamise eest… Meil nii jõukaid invaliide vist ei leidu.

Tööd saab otsida nelja tunnuse järgi: pakutav amet, töö asukoht, nõudmised ja tööülesanded. Tööpakkumiste leheküljelt saab otsida tegevusvaldkonna, ettevõtte, asukoha või sisestamise järgi (“uuteks” loetakse kuni kolme päeva vanused kuulutused). Tegevusvaldkonniti, mis küll omavahel tugevasti kattuvad, jagunesid tööpakkumised järgmiselt:

Assisteerimine 10
Ehitus/kinnisvara 9
Elektroonika/telekom 8
Energeetika/elekter 1
Finants/kindlustus 9
Info/meedia 4
Infotehnoloogia 34
Juhtimine 6
Kaubandus 12
Koolitus/personal 2
Mehaanika/tehnika 7
Müük 46
Õigusala/korrakaitse 6
Riigi-/majandushaldus 3
Teenindus 7
Tervishoid 1
Transport 1
Turundus/reklaam 3
Tööstus/tootmine 7 

 

Kõige rohkem töökäsi vajatakse Tallinnas, kus on ka kõige laiem erialade valik. Tartusse otsitakse programmeerijaid, Viljandisse oli ainult üks pakkumine (Lehola OÜ montaažilukksepp), Narva mitte ühtegi: asukohaotsing “Narva” andis tulemuseks TPÜ psühholoogiaosakonna vastutava sekretäri (Tallinn, Narva mnt 27)! Asukoha järgi jagunevad töökohad nii:

Hiiumaa 1
Ida-Virumaa 5
Jõgevamaa 3
Järvamaa 2
Lääne-Virumaa 3
Läänemaa 1
Põlvamaa 2
Pärnu ja ümbrus 1
Raplamaa 1
Saaremaa 1
Tallinn ja ümbrus 139
Tartu ja ümbrus 15
Valgamaa 4
Viljandimaa 5
Võrumaa 5
Välismaa 6

 

Eesti tähestik jätab “välismaa” vormiliselt viimasele kohale. Enamik “välistöid” (5) pakuti infotehnoloogia alale (peale Baltimaade veel Soome, Saksamaa, Austria jt EL-i maad). Jääb selgusetuks, kui palju tegelikult kolida ja reisida tuleb, sest sellel alal on levinud ka kaugtöö.

Õpetajaid ja koristajaid ei otsita CV-Online’i kaudu kuhugi (muide, Lätis otsitakse netitsi Riia koolidesse kõigi ainete õpetajaid ja keeltekursustele võõrkeeleõpetajaid). Kas eesti õpetaja ei kasutagi internetti?

Soome keele oskust nõuti üheksal ametikohal, kõik muidugi Tallinnas või selle lähiümbruses: sekretär-asjaajaja, dokumenteerija, projektijuht-töödejuhataja, korporatiivklientide müügijuht, sekretär-personalijuht, sekretär, müügijuht (2 tk) ja kaupluse-teeninduse juhataja.

Eesti keelt nõuti seitsmel tööpostil: projektijuht-müügiesindaja (karjäärivõimalusega), progressi programmeerija, raadioside arengu büroo peaspetsialist, kinnisvara hindaja, dispet‰er, kodulehekülje toimetaja ja turvatöötaja. Siingi olid ülekaalus Tallinn ja Harjumaa, ainult kinnisvara tuli hinnata Ida-Virumaal.

Tööpakkujate hulgas on ülekaalus erafirmad. Suurimad tööpakkujad on ABF Baltic AS, MicroLink Süsteemide AS, Siemest Data OÜ (6 töökohta); Lavateir OÜ, Orbis Eesti OÜ, Tallinna Soojus AS (5 kohta); Helmes AS ja Mobec AS (4 kohta).

CV-Online teeb pidevalt statistikat töösoovijate kohta. 25. juulil oli naisi 53% ja mehi 47%, enam-vähem nagu kogu ühiskonnas. Omandatud erialade lõikes oli mäekõrguselt teistest üle majandus/kaubandus (1810), järgnes infotehnoloogia (633). Ametisoovidest oli esikohal assisteerimine (3180), teisel müük (2665). Varasemas töökogemuses juhtis müük (2818), järgnes kaubandus (2376). (Huvitav, mis neil vahet on?)

Iga töösoovija võib CV-Online’i soovitada ka oma sõpradele, selle tegevuse üle peetakse isegi arvet.

Kui võrgust leitud töökoht või elukaaslane on sama harv ja õnnelik juhus nagu loteriivõit, siis on parem mängida Keno Lotot.

SANDER LIIVAK, Õpetajateleht 4. august 2000, leht nr. 27, internetist kättesaadav siit 

 

Nüüd aga küsimus – mis saab toimuma järgneva 15 aasta jooksul?

Me CV-Online’is usume, et töö ja töötajate otsimine muutub senisest veelgi enam sotsiaalselt integreerituks. Üha tihedamini hakatakse kasutatama omavahelisi sidemeid uue töökoha leidmiseks ning kanalina muutub järjest domineerivamaks internet. Seejuures on aga väga oluline nö tehniline lahendus või keskkond, mille kaudu see toimub. Siinkohal näeme endal olulist rolli innovaatori ja teerajajana. Meie eesmärk olla kohal seal, kus on inimesed ning pakkuda kõige mugavamat viisi vastavalt kas töökoha või töötaja leidmiseks.

Usume, et tulevikus integreerub meie portaal mõne muu (sotsiaalse) keskkonnaga, kuid endiselt ülimalt oluliseks jääb usaldusväärsus ja käepäraseimad lahendused, mida pakume. See jääb meie strateegiaks ka edaspidi. Ühtlasi hoiame end igapäevaselt kursis interneti arengutega ning meie kasutajate käitumismustrite ja soovidega ning arendame enda teenust nende pinnalt edasi.


15. juubel on just paslik aeg vaadata tagasi käidud teele. Pisut enam kui kümme aastat tagasi tundus internetist töökoha otsimine olevat veel võrdlemisi ulmeline idee. Seda harrastas vaid käputäis nooremaid inimesi, kes olid arvutiga rohkem sina peal. Tänaseks päevaks tõenäoliselt ei kujuta mõned ettegi töö otsimist ilma CV-Online’i või mõne muu tööotsinguportaali abita. Mis võiks aga toimuda järgneva 15 aasta jooksul?

Tihtilugu annavad minevikus toimunu ja kunagised arengud väga hea aluse tuleviku ennustamiseks. Seega soovitamegi esmalt lugeda allolevat artiklit CV-Online’i algusaegadest ning artikli järel käime välja enda visiooni järgneva 15 aasta osas.

Allolev artikkel pärineb 2000. aasta Õpetajatelehest:


Töökoht võrgust?

Eestis eksisteerivad korraga tööpuudus ja tööjõupuudus. Tööturg jaguneb soojaks (tutvused) ja külmaks tööturuks (avalikud konkursid). Suurem jagu töökohti liigub soojal turul. Külmal tööturul on ajalehtede ja tööbörside kõrval üks olulisemaid infokanaleid internet. Enamik eestlasi surfab netis põnevamat ja tasuvamat tööd otsides töö juures tööajal – salaja, et mitte tööandjat ärritada. See tegevus sarnaneb tööarvutil mängimisega. Töötu, kes kõige enam tööd vajab, satub internetti harva, sest avalikke netipunkte on vähe. Õnneks kasvab kiiresti koduarvutite hulk. Internetist tööd otsida aitab ka vanem, kasutatud masin, mis muusika ja erutavate piltide otsimiseks ei kõlba.

Andmebaaside alal tugevad soomlased on oma kaubanduslikku vahendustegevust Eestisse ja kaugemale Ida-Euroopasse laiendanud õige vilkalt: päev-päevalt meelitavad meid rahakotti tühjendama Kuldne Börs, Hobby Hall, Kodu-Anttila, Sedeliuudised, Kiiresti ja Maitsvalt, Suur Eesti Raamatuklubi ja teised vanad tegijad. Seepärast võime tunda uhkust, et Mustamäel asuv firma CV-Online Eesti OÜ (tegevjuht Jürgen Tamm, välissuhete juht Jüri Kaljundi) on loonud rahvusvahelise veebipõhise tööotsisüsteemi, mis tegutseb peale Eesti (www.cv.ee) veel Soomes (www.cvonline.net), Lätis, Leedus, Poolas, TŠehhis, Ungaris ja Venemaal. Peagi avatakse veebileht ka Rumeenias ja Bulgaarias. Kõigi nende maade CV-lehekülgedele pääseb stardileheküljelt www.cveurope.com.

Ööl vastu 27. juulit oli andmebaasis 18 454 tööotsijat ja 151 tööpakkumist, tööpakkumiste tellijaid oli 2159. Konkurss (122,2) on suurem kui üheski kõrgkoolis!

Lohutuseks niipalju, et suures Ungari baasis leidus kokku ainult 15 tööpakkumist. Nähtavasti ei pea madjarid internetti tõsiseks ja soliidseks asjaajamiskanaliks.
CV-Online koosneb töösoovija ja tööpakkuja sektorist, esimene on tasuta, teine tasuline. Registreerumisel valib klient endale kasutajanime ja parooli. Need saadetakse kinnituseks automaatselt tema meiliaadressile (selle olemasolu on kohustuslik). Parooliga sisenenud klient võib riputada võrku oma CV, kandideerida ise soovitud ametikohale ja lugeda talle tehtud tööpakkumisi.

Tööandjatena eraisikud Eesti netis ei esine, Soomes aga küll: üks liikumispuudega daam otsis endale koduabilist, lubades maksta tunni eest veidi alla 50 marga, samuti lisatasu puhkepäeviti töötamise eest… Meil nii jõukaid invaliide vist ei leidu.

Tööd saab otsida nelja tunnuse järgi: pakutav amet, töö asukoht, nõudmised ja tööülesanded. Tööpakkumiste leheküljelt saab otsida tegevusvaldkonna, ettevõtte, asukoha või sisestamise järgi (“uuteks” loetakse kuni kolme päeva vanused kuulutused). Tegevusvaldkonniti, mis küll omavahel tugevasti kattuvad, jagunesid tööpakkumised järgmiselt:

Assisteerimine 10
Ehitus/kinnisvara 9
Elektroonika/telekom 8
Energeetika/elekter 1
Finants/kindlustus 9
Info/meedia 4
Infotehnoloogia 34
Juhtimine 6
Kaubandus 12
Koolitus/personal 2
Mehaanika/tehnika 7
Müük 46
Õigusala/korrakaitse 6
Riigi-/majandushaldus 3
Teenindus 7
Tervishoid 1
Transport 1
Turundus/reklaam 3
Tööstus/tootmine 7

Kõige rohkem töökäsi vajatakse Tallinnas, kus on ka kõige laiem erialade valik. Tartusse otsitakse programmeerijaid, Viljandisse oli ainult üks pakkumine (Lehola OÜ montaažilukksepp), Narva mitte ühtegi: asukohaotsing “Narva” andis tulemuseks TPÜ psühholoogiaosakonna vastutava sekretäri (Tallinn, Narva mnt 27)! Asukoha järgi jagunevad töökohad nii:

Hiiumaa 1
Ida-Virumaa 5
Jõgevamaa 3
Järvamaa 2
Lääne-Virumaa 3
Läänemaa 1
Põlvamaa 2
Pärnu ja ümbrus 1
Raplamaa 1
Saaremaa 1
Tallinn ja ümbrus 139
Tartu ja ümbrus 15
Valgamaa 4
Viljandimaa 5
Võrumaa 5
Välismaa 6

Eesti tähestik jätab “välismaa” vormiliselt viimasele kohale. Enamik “välistöid” (5) pakuti infotehnoloogia alale (peale Baltimaade veel Soome, Saksamaa, Austria jt EL-i maad). Jääb selgusetuks, kui palju tegelikult kolida ja reisida tuleb, sest sellel alal on levinud ka kaugtöö.
Õpetajaid ja koristajaid ei otsita CV-Online’i kaudu kuhugi (muide, Lätis otsitakse netitsi Riia koolidesse kõigi ainete õpetajaid ja keeltekursustele võõrkeeleõpetajaid). Kas eesti õpetaja ei kasutagi internetti?

Soome keele oskust nõuti üheksal ametikohal, kõik muidugi Tallinnas või selle lähiümbruses: sekretär-asjaajaja, dokumenteerija, projektijuht-töödejuhataja, korporatiivklientide müügijuht, sekretär-personalijuht, sekretär, müügijuht (2 tk) ja kaupluse-teeninduse juhataja.
Eesti keelt nõuti seitsmel tööpostil: projektijuht-müügiesindaja (karjäärivõimalusega), progressi programmeerija, raadioside arengu büroo peaspetsialist, kinnisvara hindaja, dispet‰er, kodulehekülje toimetaja ja turvatöötaja. Siingi olid ülekaalus Tallinn ja Harjumaa, ainult kinnisvara tuli hinnata Ida-Virumaal.


Tööpakkujate
hulgas on ülekaalus erafirmad. Suurimad tööpakkujad on ABF Baltic AS, MicroLink Süsteemide AS, Siemest Data OÜ (6 töökohta); Lavateir OÜ, Orbis Eesti OÜ, Tallinna Soojus AS (5 kohta); Helmes AS ja Mobec AS (4 kohta).

CV-Online teeb pidevalt statistikat töösoovijate kohta. 25. juulil oli naisi 53% ja mehi 47%, enam-vähem nagu kogu ühiskonnas. Omandatud erialade lõikes oli mäekõrguselt teistest üle majandus/kaubandus (1810), järgnes infotehnoloogia (633). Ametisoovidest oli esikohal assisteerimine (3180), teisel müük (2665). Varasemas töökogemuses juhtis müük (2818), järgnes kaubandus (2376). (Huvitav, mis neil vahet on?)

Iga töösoovija võib CV-Online’i soovitada ka oma sõpradele, selle tegevuse üle peetakse isegi arvet.

Kui võrgust leitud töökoht või elukaaslane on sama harv ja õnnelik juhus nagu loteriivõit, siis on parem mängida Keno Lotot.

SANDER LIIVAK, Õpetajateleht 4. august 2000, leht nr. 27, internetist kättesaadav siit 

Nüüd aga küsimus – mis saab toimuma järgneva 15 aasta jooksul?

Me CV-Online’is usume, et töö ja töötajate otsimine muutub senisest veelgi enam sotsiaalselt integreerituks. Üha tihedamini hakatakse kasutatama omavahelisi sidemeid uue töökoha leidmiseks ning kanalina muutub järjest domineerivamaks internet. Seejuures on aga väga oluline nö tehniline lahendus või keskkond, mille kaudu see toimub. Siinkohal näeme endal olulist rolli innovaatori ja teerajajana. Meie eesmärk olla kohal seal, kus on inimesed ning pakkuda kõige mugavamat viisi vastavalt kas töökoha või töötaja leidmiseks.

Usume, et tulevikus integreerub meie portaal mõne muu (sotsiaalse) keskkonnaga, kuid endiselt ülimalt oluliseks jääb usaldusväärsus ja käepäraseimad lahendused, mida pakume. See jääb meie strateegiaks ka edaspidi. Ühtlasi hoiame end igapäevaselt kursis interneti arengutega ning meie kasutajate käitumismustrite ja soovidega ning arendame enda teenust nende pinnalt edasi.

CV-Online’is koolidele kuulutamine tasuta!

Pilt koolist (Tartu Forseliuse Gümnaasium)

Hoiame pidevalt meediast läbi käivatel sõnumitel silma peal ja kui on midagi murettekitavat, mida võiksime saada aidata lahendada, siis seda me ka teeme.

Viimane näide on õpetajate nappus mõnedes koolides enne kooliaasta algust. CV-Online’is otsustasime, et võimaldame kuni septembri lõpuni koolidel tasuta töökuulutusi üles panna, et aidata lahendada koolialguse eel valitsevat õpetajate leidmise probleemi.

Miks?

Leiame, et äriettevõtete roll on aidata ühiskonnas lahendada hetkel kõige teravamaid probleeme. Õnneks antud situatsioonis saame väga hästi õla alla panna ja anda enda panuse, et aidata kiiremas korras leida puuduvad õpetajad.

Kuidas?

Palume koolidel meiega ühendust võtta. Oleme igakülgselt valmis abistama. Loodame, et veel hetkel puudu olevate õpetajate probleem saab kiirelt lahendatud. CV-Online igal juhul annab endast parima, et selles osas kaasa aidata.

Koolide esindajad saavad CV-Online’iga ühendust võtta kas CV-Online’i kodulehe kaudu www.cv.ee või kirjutades info@cv.ee või helistades 6990 555.

NB! Tasuta kuulutused on mõeldud vaid õpetaja positsiooni täitmiseks.

PS. Kui tead mõnd kooliga seotud töötajat, kellel sellest infost võiks kasu olla, siis ära unusta seda edasi anda.

Kuidas töökonkurss efektiivsemaks muuta?

Kui kasutad uute töötajate leidmiseks CV-Online`i abi, on võimalik võtta appi erinevaid abivahendeid oma konkursi efektiivsemaks muutmiseks ning olulistele kandidaatidele paremini silma jäämiseks. Millised need on?

Töökuulutuse esiletõstmine kategoorias ehk Premium Listing
Kui tõstad oma töökuulutuse esile, näeb see välja nii:

Loe taispikka artiklit

Mida blogijaks kandideerijatel tööintervjuudel juhtunud on?

Heameel on näha, et meile on laekunud juba mitmeid lugusid kandidaatidelt, kes soovivad saada blogijaks. Aega kandideerida on veel kuni 31. märtsini. Levita sõna ja kandideeri ise, kui nõudmistele vastad!

Ütleks vaid niipalju – võite olla veelgi julgemad ning fantaasiarikkamad oma lugude kirjutamisel! Et saada maitse suhu, kes meil blogijaks kandideerivad ja mida põnevat nendega on unes või ilmsi juhtunud tööintervjuudega seoses, avaldame paar lõiku nendest lühijuttudest.

“Minust õhkub suurt juhti ja õpetajat…”
Minu vastas istub ettevõtte omanik  ja tegevjuht. Meeldivad inimesed, kui välja arvata naissoost tegevjuhi soeng a´la stiilis „tule koopast välja või mine koopasse“.  Naljakas.

Loe taispikka artiklit

Ainulaadne võimalus tööotsijale: hakka blogima, tee end nähtavaks!

Olukord Eesti tööturul on täbar, aga mitte sellest ei hakka me nüüd rääkima. Püüame hoopis omalt poolt tööotsijatesse positiivsust ja inistsiatiivikust süstida. Algab aktsioon, mida enne Eestis tehtud pole – võtame oma tiiva alla mõned julged  tööotsijaid, kes oleksid valmis oma tööotsingutest ja sellega seotud kogemustest ja mõtetest blogima.

Vaata siit, millised on tingimused ja kuidas kandideerida!

Miks me seda teeme?
Usume, et head nõuanded üksi ei aita kedagi, kui neid ei saa hästi siduda kogemustega päriselust. Julged, oma arengust huvitatud tööotsijad, saavad olla parimad eeskujud. Tööotsijate blogipostituste eesmärgiks on veidi kirjeldada tööd otsiva inimese rutiini, probleeme ja võimalusi ning aidata omapoolsete nõuannetega kaasa töö leidmisele. Oluline on kirjeldada tööotsingute temaatikat inimlikust ja võimalikult elujaatavast vaatenurgast!

Loe taispikka artiklit

Igaühes meist peitub väike personalijuht!

vihje - sosinKeerulistel aegadel on oma sõprade ja sugulaste aitamine eriti olulised ja seda ka tööotsingutel. CV-Online kutsub üles heade kandidaatide kohta meile vihjeid saatma. Kui sinu poolt soovitatud inimene lõpuks ametikohale valitakse, saab vihjaja meilt tasuta karjäärinõustamise.

Kuidas vihjamine toimib?
Mõningatele töökuulutustele lisame vihjamissoovi. Üldjuhul on need pakkumised, mille värbamist viib läbi CV-Online ise ning millele kandidaatide leidmine on meie hinnangul veidi keerulisem.

Loe taispikka artiklit

Äripaketi tellimisel lisaks tasuta värbamisteenus!

CV-Online´i 12-kuulise Äripaketi soetamiseks on augustis väga õige aeg. Kõigile ettevõtetele, kes aastase Äripaketiga liituvad, teeme ühe töötaja eelvaliku tasuta! Äripakett on säästlik valik kõigile firmadele, kes aasta jooksul korduvalt töötajaid otsivad.

Lisaks loosime kõigi tellijate vahel välja mõnusa meeskonnaürituse – saunapaketi 10-le

ÄP kampÄripakett, see on:
Piiramatu hulk avaldatavaid töökuulutusi
– CV-de andmebaasi piiramatu kasutus
– Võimalus saata töökuulutus konkreetsetele tööotsijatele
– Suurepärane teenindus
– Ja veel muudki.

12-kuulise Äripaketi hind: 9990 kr + KM
Tasuta antava eelvaliku väärtuseks on 6900 kr. Eelvalikust loe lähemalt siit!

Tööpakkumised sinna, kuhu neid kunagi enne pole olnud!

qatarJah, viimasel ajal on CV-Online`i kaudu lisandunud mõned tööpakkumised õige huvitavatest ja eksootilistest paikadest. Paar päeva tagasi lisandus meie klientide hulka Katari suurkorporatsioon Alfardian.

CV-Online`s on hetkel kaks Alfardiani tööpakkumist:
Spa terapeut
Restorani hostess

Loe taispikka artiklit

Homme toimub tasuta mess “Abiks tööotsijale”

Toomess2Sotsiaalministeerium korraldab homme kl 9-17 Eesti Näituste messikeskuses tasuta töömessi “Abiks tööotsijale”. Messile on oodatud kõik, kes soovivad hankida juurde teadmisi, kuidas tööturul edukam olla. Kohal nii riigiasutused, tööandjad, koolid ja koolitusfirmad, tööportaalid, tööbürood jne. CV-Online on ka!

Messilt toimuvad nii seminarid, saab kasulikku infot oma õiguste ja võimaluste kohta, kui võid leida ka uue töö!

Messikuulutust pääsed lugema siit!

Homme toimub tasuta mess "Abiks tööotsijale"

Toomess2Sotsiaalministeerium korraldab homme kl 9-17 Eesti Näituste messikeskuses tasuta töömessi “Abiks tööotsijale”. Messile on oodatud kõik, kes soovivad hankida juurde teadmisi, kuidas tööturul edukam olla. Kohal nii riigiasutused, tööandjad, koolid ja koolitusfirmad, tööportaalid, tööbürood jne. CV-Online on ka!

Messilt toimuvad nii seminarid, saab kasulikku infot oma õiguste ja võimaluste kohta, kui võid leida ka uue töö!

Messikuulutust pääsed lugema siit!