CV-Online viis mai lõpus läbi küsitluse, milles uurisime nii tööga hõivatud kui ka hetkel mitte hõivatud inimestelt, mis nad arvavad (enda) palgaga juhtuvat nii 2012. aasta teises pooles kui 2013. aastal. Eelmise aasta tulemustega võrreldes on mõnevõrra tõusnud nende inimeste protsent, kes usuvad enda palga tõusmisesse.

23% töötavatest inimestest prognoosis, et nende palk tõuseb 2012. aasta teises pooles ning 45%, et see tõuseb 2013. aastal.

2011. aasta mais prognoosis 19%, et nende palk tõuseb sama aasta teises pooles, 2012. aasta mais aga oli see näitaja 23%. Samas nende inimeste osakaal, kes arvavad, et nende palk tõuseb tuleva aasta sees, on pisut langenud – 2011. aasta mais prognoosis seda pool vastanuist, selle aasta mais aga oli sama näitaja 45%.

Näeme nii selle uuringu tulemuste kui CV-Online’i süsteemi sisestatud palgaootuste statistika järgi, et inimeste palgatõusu ootused on suuresti seotud 2012. aastaga. Lisaks eelnevalt välja toodud arvulistele näitajatele on ka tööandjad tagasisidena nentinud, et 2012. aasta sees on hakatud tundma eelnevaga võrreldes oluliselt suuremat survet palkade tõstmiseks ning uute töötajate leidmine on muutunud senisest keerulisemaks.

Näita rohkem infot >

Hõivestaatus ja palgamuutuse prognoos

Uuringu tulemustest selgus veel, et hõivestaatus mõjutab oluliselt prognoosi palgamuutuste osas.

Esmalt tuleb välja tuua, et küsisime palgamuutuse prognoosi võrreldes eelmise töökohaga. Seega sellele said vastata ka hetkel mitte-töötavad inimesed, kes vastasid oma viimasest töökohast lähtudes ja prognoosisid, mis võiksid olla muutused ametipositsioonil, kus nad viimati töötasid.

2012. aasta teise poole osas on kõige positiivsemalt on häälestatud hetkel haridust omandavad inimesed, kellel on see tõenäoliselt seotud lähitulevikus erialasele tööle suundumisega ning seega oodatakse ka palganumbri kasvamist.

2013. aasta osas on pilt pisut teine ja ühtlasi on inimeste palgatõusu ootused kõrgemad kui 2012. aasta teises pooles, mis on ühtepidi ka loogiline, sest fookuses on terve aasta. Tuleva aasta osas on kõige optimistlikumad täiskoormusega töötavad inimesed.

Palgatõusu prognooside suurusjärgud

Siinjuures tuleb aga välja tuua, et ligi 65% nii käesoleval aastal kui järgmisel aastal palgatõusu prognoosivatest vastajatest arvab, et see jääb vahemikku 1-10%. Seega väga suurde palgatõusu enamik inimesi ei usu. Teisisõnu on kohati palgatõusu näol tegemist elukalliduse tõusu ja inflatsiooni tasandamisega.

2012. aasta teine pool on toonud ja veel tõenäoliselt toob kaasa palgatõuse, mis tulenevad majandussurutise tingimustes tehtud palgakärbetest ning pikalt samal (masu-järgsel) tasemel hoitud palkadest. Ühelt poolt avaldab palkade tõstmiseks survet juba lihtsalt inflatsioon ja elukalliduse tõus, teisalt aga ka vabade töökäte vähenemine. Viimasele viitavad nii Statistikaameti kui Töötukassa statistika, aga ka tööandjate poolne tagasiside. Paratamatult paremad väljavaated on nendel töötajatel, kelle osas valitseb defitsiit, allpool toome välja, mis valdkonna ja tasandi töötajad enda palgatõusu enim usuvad.

Samas tuli küsitlusele vastanute kommentaaridest välja, et on teatav hulk ettevõtteid, kus töötajate hinnangul on firmajuhid palkade tõstmise osas äraootaval seisukohal, kas kulude kokkuhoiu huvides või peljates, et võimaliku uue majanduslanguse puhul satuksid nad raskesse olukorda.

2013. aasta osas on vastajad läbivalt optimistlikumad, kuid on teatav hulk inimesi on minetanud lootuse, et palk võiks üldse lähiaastail tõusta, kartes, et tööandja ei kaaluks mingil juhul palkade tõstmist.

Allpool on detailsem ülevaade uuringu tulemustest erinevate sektorite, ametipositsioonide, maakondade jne lõikes. Edasi lugemiseks vajuta allpool asuvale Näita rohkem infot > lingile.

Näita rohkem infot >

 
 
Statistika põhineb CV-Online’i poolt 2012. aasta mai lõpus töötajate ja tööotsijate seas läbi viidud uuringul, millele vastas üle 8000 inimese üle Eesti. Üle 6700 uuringus osalenuist töötas kas täis- või osaajaga ja pisut alla 1300 ei olnud hetkel tööga hõivatud.
 
Allpool on lahter kommenteerimiseks ja küsimuste esitamiseks. Tagasiside ja arvamused on väga oodatud.

 
Kui soovite enda ametiala palgataset teada saada, siis klikkige siia >

CV-Online’i poolt novembri alguses läbi viidud Baltikumi tööturu-uuringust selgus, et Baltimaade tööturg on stabiilne. Kolme riigi ettevõtjate värbamisplaanid on samas suurusjärgus aastatagusega. Kõige aktiivsemalt plaanivad uusi töötajaid värvata Leedu ettevõtjad, vähim värbamisi on plaanis Eesti ettevõtjatel.

„Võib öelda, et Baltimaades tervikuna valitseb väga positiivne õhkkond võrrelduna Skandinaaviamaadega, kus paljud ettevõtted teevad hoopis koondamisplaane. Baltimaades keskmiselt planeerib uusi töötajaid värvata üle poole tööandjatest. Arvestades juba praegu välja kujunenud tööjõupuudust teatud sektorites, siis on järgmisel aastal oodata tööandjatelt veelgi aktiivsemat võitlust võimekate töötajate pärast,“ kommenteeris uuringu tulemusi CV-Online’i juhatuse liige Agu Vahur.

Järgneva kuue kuu jooksul planeerib uusi töötajaid värvata veidi üle 60% Leedu ettevõtetest, ligi pooled Läti ettevõtted ning 40% Eesti ettevõtetest. Koondamise plaanid on vähem kui ühel protsendil ettevõtetest.

Seejuures plaanib järgneva kuue kuu jooksul palka tõsta 13% Eesti, 31% Läti ja 37% Leedu ettevõtetest.

„Tööandjate konservatiivne palgapoliitika koos jätkuvalt kõrge nõudlusega uute töötajate järele võib tekitada 2013. aastal suuremat tööjõu liikuvust. Tööandjad peaksid konkurentsis püsimiseks mõtlema sellele, kuidas töötajaid enda juures hoida ning milliseid motivatsiooniinstrumente lisaks palgale veel saaks rakendada. Samuti muutub üha olulisemaks potentsiaalsete uute töötajate suunal tehtav kommunikatsioon ja kogu värbamisprotsessi oskuslik läbiviimine,“ tõi Vahur välja.

Eestis on võrreldes aasta tagusega pisut langenud ettevõtete protsent, kes planeerivad töötajaid värvata – eelmisel aastal plaanis järgneva kuue kuu jooksul uusi töötajaid palgata 45% tööandjatest, sel aastal aga 40% tööandjatest. Seejuures aga on kasvanud inimeste hulk, keda tööandjad planeerivad värvata. Suurim tõus on aset leidnud 5-9 töötajat värvata planeerivate ettevõtete osas, keda on eelmise aasta 5% asemel sel aastal 10%.

69%     kavatseb värvata 1-2 töötajat

12%     kavatseb värvata 3-4 töötajat

10%     kavatseb värvata 5-9 töötajat

3%       kavatseb värvata 10 või enam töötajat

6%       ei tea veel, mitu töötajat planeerib värvata

Eesti tööandjad tõid küsitluses peamiste värbamise põhjustena välja mahtude või organisatsiooni kasvamise (50% juhtudel), eelmise töötaja lahkumise (28% juhtudel) ning töötaja lapsehoolduspuhkusele suundumise (4%).

„Valdavalt valitseb tööandjate seas optimistlik suhtumine tulevikuarengutesse – seda ilmestab 50% tööandjate kavatsus palgata uusi töötajaid tulenevalt mahtude või organisatsiooni kasvamisest,“ kommenteeris värbamise põhjuseid CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross.

Eestis planeerib järgneva 6 kuu jooksul protsentuaalselt enim tööandjad tööjõudu palgata energeetika, turunduse ja reklaami, transpordi ja logistika, tootmise ning jaekaubanduse valdkonnas. 

„Seejuures on CV-Online’is üldiselt veerandi võrra enam tööpakkumisi kui oli samal ajal aasta tagasi novembris. Kokku on CV-Online’is ligi 10 000 tööpakkumist üle Baltikumi. Statistikale tuginedes peaks tööotsijatel praegu olema lihtsam tööle saada kui aasta tagasi,“ hindas Gross olukorda.

CV-Online’i poolt novembri alguses läbi viidud küsitlusele vastas üle 250 tööandja üle Eesti, üle 200 tööandja Lätis ning üle 300 tööandja Leedus ehk Baltikumis kokku üle 750 tööandja.

Koostöös Avis autorendiga viisime augusti lõpus läbi küsitluse, mille tulemustest selgus, et 80% tööandjatest võimaldab vähemasti osadel töötajatel töövälisel ajal ametiautot kasutada.

Paljud tööandjad teevad küll kitsendusi näiteks lubades ametiautot kasutada vaid tööle ja koju sõitmiseks või vaid siis, kui töötaja kütuse ise ostab või selle kompenseerib. Tööandjapoolseks piiranguks on kohati ka see, kas mõni kaastöötaja vajaks samal ajal ametiautot töökohustuste täitmiseks või mitte. Klikkides allpool asuval „Näita rohkem infot >“ lingil näete, milliseid kitsendusi mõned tööandjad välja tõid.
Näita rohkem infot >

Protsentuaalselt enim tööandjaid võimaldab töövälisel ajal ametiautot kasutada tippjuhtidel ja juhatuse liikmetel, keskastmejuhtidel ning müügiesindajatel. Vähim oskustöölistel, assistentidel ja klienditeenindajatel. Mõned tööandjad aga maksavad töötajatele autkompensatsiooni ning sellest tulenevalt on auto pidevalt töötaja valduses.
Näita rohkem infot >

Veerandil küsitlusele vastanutest organisatsioonidest jäävad ametiautoga seotud igakuised kulud vahemikku 100-200 eurot ja veerandil 201-300 euro vahele. Ligi 35% vastanuist on autoga seotud kulud üle 300 euro ja 15% alla 100 euro. Sellesse numbrisse on sisse arvestatud kõik autoga seotud kulud peale kütuse.
Näita rohkem infot >

Keskmiselt kõige suuremad kulutused ametiautole tehakse Tartumaal, väikseimad kulutused aga Läänemaal ning Saaremaal ja Hiiumaal. Siinkohal aga oli teistes maakondades peale Harju- ja Tartumaa vastajate hulk siiski liialt väike, et teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Sellest tulenevalt toome välja vaid Harjumaa ja Tartumaa tulemused (Tartumaal oli vastajaid 26 ja Harjumaal 85) ning lisaks ka statistika „üle Eesti“ valikuvariandi kohta („üle Eesti“ asukoha valis 35 vastanut).
Näita rohkem infot >

Küsitluse viisime läbi koos Avisega ning nad lisasid omalt poolt mõned tähelepanekud ja nõuanded.
Näita rohkem infot >

Tööandjad kasutavad kõige aktiivsemalt sõidukite hankimisel liisimise võimalust, mida on kasutanud peaaegu 75% vastanuist, sõiduki välja ostmist on kasutanud pisut üle 45% ning töötajatelt on autot rentinud veidi alla 40% tööandjatest, teistelt firmadelt ligi 17% tööandjatest. Seejuures mitut erinevat sõiduki hankimise viis on kasutanud veidi üle poole tööandjatest.
Näita rohkem infot >

Täisteenusliisingut on kasutanud 38% vastanuist. Täisteenusliising tähendab, et sõiduki kuumakses sisalduvad kindlustused, hooldused, rehvid, 24 h auto abi, asendusauto jms.

Uuele töötajale sõiduki hankimisel on tööandjad kõige tihedamini kasutanud sõiduki rentimist töötajatelt (35% juhtudest) ja uue sõiduki liisimise võimalust (35%) ning veidi vähem on kasutatud sõiduki liisimist (11%), sõiduki rentimist katseaja perioodiks (8%) ja sõiduki väljaostmist (7%) ning muid võimalusi (4%).

Tuginedes uuringu tulemustele, on Avisel välja tuua 7 soovitust:
Näita rohkem infot >

Küsitlusele vastas üle 320 erinevas suuruses tööandja üle Eesti ja küsimused puudutasid B kategooria sõidukite haldamist ja hankimist.

Kui soovite Avis autorendi spetsialistidega konsulteerida autopargi haldamise osas, siis võtke julgelt ühendust: ariklient@avis.ee ja soovi korral vaadake lisaks Avise kodulehte.

 
Meie iga-aastasest küsitlusest selgus, et töötajate silmis on suutnud hinnatuima tööandja esikolmikus positsiooni säilitada nii Eesti Energia, Swedbank kui Elion. Kõrgelt hindasid vastajad kindlustunnet, mida stabiilses organisatsioonis töötamine pakub, organisatsiooni head mainet ning seda, kui tööandja on oma valdkonna liider.

Võiks öelda, et isegi ootuspäraselt olid hinnatuimate tööandjate tabeli tipus suured organisatsioonid. Eesti Energia võitis ka sel aastal ülekaalukalt esikoha ja oli eelistatuim tööandja nii eesti- kui vene keelt kõnelevate inimeste seas. Seejuures siiski erinesid päris palju eesti- ja vene keelt kõnelevate töötajate tööandjaeelistused.
 

 
Põhjustena, miks soovitakse enim Eesti Energias töötada, toodi kõige tihedamini välja:

• tegemist on oma valdkonna liidriga
• meeldib, et on tegemist suure ettevõttega
• huvitav töö/valdkond
• atraktiivne töötasu
• head karjäärivõimalused

Ehk olulisemgi kui antud organisatsioonide nimistu on tegelikult see, et selgus, mida töötajad tööandjate valikul enim väärtustavad. Olulisimate põhjuste top on järgnev:
 

 
Muu huvitava kõrval tuli ka välja, et tööandjavaliku puhul on olulised kindlustunne ning enamik inimesi eelistab pigem suuri organisatsioone. Tõenäoliselt soodustab just selliseid eelistusi ja soove majanduse pisut ebastabiilne olukord.
 
Veel tuli välja, et eesti keelt kõnelevad vastajad väärtustavad vene keelt kõnelevatest vastajatest huvitavat tööd või valdkonda märksa enam ning vene keelt kõnelevad vastajad jällegi atraktiivset töötasu. Erinevusi eelistustes märkasime ka vaadeldes alla 30-aastaseid, kelle jaoks on olulisimad huvitav töö või valdkond ning karjäärvõimalused, üle 30-aastastel aga atraktiivne töötasu ja paindlik graafik.
 
Küsitlus on läbi viidud veebruari lõpust kuni märtsi alguseni ning sellele vastas üle 2500 inimese üle Eesti.
 
Eelmise aasta TOP 20 näete SIIN>>

CV-Online’i poolt mai lõpus läbi viidud küsitlusest selgus, et protsentuaalselt rohkem tööandjaid on nõus palku tõstma kui töötajad ja tööotsijad seda ootavad.

Küsitlusele vastanud tööandjatest 21% planeerib veel 2011. aasta sees palku tõsta. Seejuures on töötajate ja tööotsijate ootused madalamad – palgatõusu prognoosib 18% vastanuist. Vastupidiselt, palku kavatseb langetada 1% tööandjatest, palgalangust ennustab aga 7% töötajatest ja tööotsijatest.

Meie hinnangul näitab antud statistika, et tööandjad tunnetavad ennetavalt vajadust palku tõsta, et häid töötajaid jätkuvalt enda juures hoida. See tuli välja nii statistikast kui küsitluse kommentaaride osast:

• Palgatõusule avaldab survet oskustööliste puudus. (Ehitus)
• Kõik palgad vajavad tõstmist, sest rahulolematus kasvab kiiresti. (Transport/logistika)
• Põhiline põhjus – turg elavneb, töötajate hoidmine on jälle esmatähtis, inflatsiooni tõttu on ju tegelikult palgad vähenenud. Majanduslanguse ajal sai palku langetatud, nüüd on aeg taas tõstma hakata. (Kaubandus)
• Antud tööstusharus on hakanud spetsialistide ja oskustööliste osas ilmnema tööjõuturu surve. Motiveerimaks spetsialiste/oskustöölisi ettevõttesse jääma, tõstame esmalt nende palka. (Tootmine/töötlemine)
• Tööliste palgaturule avaldavad mõju hooajatööd Soomes ja Põhjamaades, samuti konkureerivate töö- ja palgapakkumiste olemasolu teistes piirkonna tootmisettevõtetes. (Tootmine/töötlemine)

Praeguses olukorras on nö avaliku sektori eelis kadumas – stabiilse töökoha argument on nõrgenemas ning üha enam tuleb tähelepanu pöörata erasektorist tulenevale konkurentsile just eeskätt spetsialistide nimel:

• Eelarve ei võimalda palka tõsta, kuid spetsialisti tasandil oleks seda tegelikult väga vaja. (Avalik sektor)

Muidugi eelneva põhjal ei tasu väga kaugeleulatuvaid järeldusi teha, sest vastajate seas ei olnud ainult need, kes plaanivad palka tõsta – 78% vastanud tööandjatest kavatseb 2011. aasta sees praegust palgataset säilitada ja mõned vastajad ei näegi vajadust või võimalust seda tõsta:

• Majandusnäitajad ei võimalda (Transport / logistika)
• Ei näe olulist kasumikasvu või muutust, mille arvelt palkasid muuta (Müük)
• Me oleme palka säilitanud kogu masu aja. Veel ei ole põhjust, et palka tõsta. Langetanud ka ei ole, ega kavatse ka seda teha. (IT)

Siinjuures tuleb ka välja tuua, et üle 85% nii käesoleval aastal kui järgmisel aastal tööandjate poolt planeeritavatest palgatõusudest jääb 1-10% piiresse ning suuremaid palgatõuse kui 20% planeerib vaid paar protsenti tööandjatest.

CV-Online’i prognoos tuleviku osas

Meie hinnangul jääb 2011. aasta eeskätt suuremate värbamiste aastaks. Seda toetab fakt, et 56% vastanud tööandjatest plaanib veel selle aasta sees töötajaid juurde palgata. 2012. aastal kavatseb uusi töötajaid värvata pisut üle kolmandiku vastanud ettevõtetest. See protsent võib kujuneda küll kõrgemaks, sest ka küsitluse kommentaaride osast tuli välja, et veel ollakse 2012. aasta juurdepalkamiste osas äraootaval seisukohal. Esmalt soovitakse näha, milliseks kujuneb 2011. aasta teine pool.

Palgatõusud leiavad aset mõnedes sektorites veel 2011. aasta sees ning teatud ametikohtadel on eeldada suuremaid palgatõuse, kuid osa neist on seotud majandussurutise perioodil tehtud palgakärbetega. Suuremaid palgatõuse ennustame siiski 2012. aastasse, mil pea 60% tööandjatest plaanib palka tõsta. Seejuures kavandab siiski 95% vastanud tööandjatest palgatõusu vahemikus 1-10%.

Meiepoolse nägemuse järgi avaldavad töötajate ja tööotsijate ootused ning tööandjate omavaheline konkurents survet suuremaks palgatõusuks ning arvame siiski, et umbes 20% kõigist palgatõusudest saavad olema suuremad kui 10%.

Allolev statistika on arvudest rohkem huvitatud inimestele

Veel 2011. aasta järelejäänud kuudel palgamuutusi planeerivad tööandjad jagunevad järgnevalt:

• 21% plaanib tõsta
• 1% langetada

2011. aastal palgatõusu planeerivad tööandjad jagunevad järgnevalt:

Töötajad ja tööotsijad, kes prognoosivad muutusi oma töötasudes, hindavad, et veel 2011. aasta sees muutuvad palgad nende valdkonnas nende ametipositsioonil järgnevalt:

• 18% ennustab palgatõusu
• 7% palgalangust

2011. aastal palgatõusu ennustavad töötajad ja tööotsijad jagunevad järgnevalt:

Kui ülalolevat kahte tabelit võrrelda, on näha, et palgatõusu prognoosivate töötajate ja tööotsijate ootused on suuresti kooskõlas tööandjate poolt pakutavaga ja seega üsnagi  realistlikud.

2011. aasta järelejäänud kuudel palgatõusu kavandavad tööandjad planeerivad ametipositsioonide lõikes palku tõsta järgnevalt:

2011. aasta sees palgamuutusi prognoosivate töötajate ja tööotsijate hinnangud ametipositsioonide lõikes on järgnevad:

Ülalolevaid kahte tabelit vaadates on palgatõusuks parimad väljavaated spetsialistidel, kuigi just selle grupi seas on protsentuaalselt kõige vähem palgalisa ennustajaid. Ülejäänud tasanditel on tööandjate ning töötajate ja tööotsijate prognoosid võrdlemisi sarnased.

Huvitava tõigana tuleb välja, et enim kardavad palgalangust veel selle aasta sees lihttöölised ja klienditeenindajad.

2012. aasta osas on märgatavalt suurem nii palgalisa pakkujate kui ootajate protsent. Tööandjatest plaanib palku tõsta 60% ning töötajatest ja tööotsijatest prognoosivad palgatõusu pooled.

Meie nägemuses on tegemist mõistva suhtumisega tööandjatesse – juba hetkel tajutakse majanduse elavnemist ja soovitakse sellest osa saada, kuid ollakse nõus väikese ajalise viitega.

2012. aastal palgamuutusi planeerivad tööandjad jagunevad järgnevalt:

• 59% prognoosib tõusu
• 0% langust

2012. aastal palgatõusu planeerivad tööandjad jagunevad järgnevalt:

2012. aastal palgatõusu prognoosivad töötajad ja tööotsijad jagunevad järgnevalt:

• 50% prognoosib tõusu
• 4% langust

2012. aastal palgatõusu ennustavad töötajad ja tööotsijad jagunevad järgnevalt:

2012. aastal palgatõusu kavandavad tööandjad planeerivad ametipositsioonide lõikes palku tõsta järgnevalt:

2012. aastal palgamuutusi prognoosivate töötajate ja tööotsijate hinnangud ametipositsioonide lõikes on järgnevad:

Ülalolev tabel näitab, et töötajate ja tööotsijate ennustused palgatõusule on laias laastus tõusnud kaks korda võrreldes 2011. aasta prognoosiga ja seda pea igas protsendivahemikus. Muidugi hetkel ei saa võrrelda kahte täisaastat, vaid 2012. aastat 2011. aasta teist poolega. Sellegi poolest on tegemist märgiga, et töötajate ja tööotsijate palgaootused on kasvamas.

Kui võrrelda kahte ülalolevat tabelit, siis on selgelt näha, et töötajate ja tööotsijate ootused palgatõusu osas on pandud just aastale 2012. Tööandjate osas on küll pisut alla 60% nõus palku tõstma, ent tõusud jäävad pea eranditult 1-10% piiresse. Sellest tulenevalt võib oodata rahulolematust sihtgrupi seas, kes ootab kõrgemat palgatõusu ja võivad seetõttu kaaluda töökoha vahetust. Seega oht palgaralliks on igal juhul olemas, kuid siin on suur roll mängida tööandjatel endil.

Ülalolev statistika ja järeldused põhinevad CV-Online’i poolt mai lõpus tööandjate ning töötajate ja tööotsijate seas läbi viidud küsitlustel. Tööandjate seas oli küsitlusele vastanuid pisut alla 150, kelle seas olid nii suuremate ja väiksemate ettevõtte esindajad üle Eesti. Töötajatest ja tööotsijatest vastas üle 7500 erinevate valdkondade ja ametialade esindaja üle Eesti.

Edaspidi anname küsitluse tulemustele tuginedes ülevaate erinevatest valdkondadest ning paneme kirja ka omapoolse nägemuse/ prognoosi.

Allpool on lahter kommenteerimiseks ja küsimuste esitamiseks.

 
CV-Online’i kasutajate seas läbi viidud küsitluse pinnalt panime kokku Eesti parimate tööandjate tabeli. Vastanuid oli pea 6000, kellest veidi alla poole nimetas ära konkreetse firma, kus ta sooviks töötada.

Võiks öelda, et isegi ootuspäraselt olid parimate tööandjate tabeli tipus suured organisatsioonid. Eesti Energia võttis esikoha ja oli eelistatuim tööandja nii eesti kui vene keelt kõnelevate inimeste seas. Esikolmikusse mahtusid veel Swedbank ja Elion.

 
TOP 20

1. Eesti Energia
2. Swedbank
3. Elion
4. Skype
5. SEB
6. Tallink
7. EMT
8. Selver
9. ABB
10. Ericsson
11. Nordea
12. Tartu Ülikool
13. Webmedia
14. Playtech
15. Elisa
16. Statoil
17. Google
18. Tele2
19. A. Le Coq
20. Baltika

Põhjustena, miks soovitakse enim Eesti Energias töötada, oli kõige tihedamini välja toodud:

 

1. tegemist on oma valdkonna liidriga
2. huvitav töö/valdkond
3. head karjäärivõimalused
4. seal töötamine tekitab kindlustunde
5. organisatsioonil on hea maine

Muidugi päris must-valgelt antud parimate firmade pingerida võtta ei saa, sest parimate tööandjate tabeli tipus olevad firmad on ka ühed suurimad tööandjad (kellest osa oli ka meie vastajate seas), kuid paljude inimeste eelistusi näitab see sellegi poolest.
 
Üllatusena võiks ehk välja tuua Tartu Ülikooli 12. koha, mis oli paljude erafirmadega võrreldes väga tugev tulemus ning Google jõudmist Eesti parimate tööandjate edetabelisse.
 
PS. Analüüs kestab veel edasi. Andmehulk on üsna suur ning antud tabel on esmane ülevaade selgunust.
 
Täiendava huvi korral palun esita küsimus kommentaaride all, siis saame sellele kas kohe vastata või seda edasise analüüsi käigus käsitleda.

Vaatame tulevikku

2010. aasta detsembri lõpus viisime läbi küsitluse, mille raames uurisime meie äriklientidelt nende värbamis-plaane seoses 2011. aasta esimese poolega. Järgnevalt anname tulemustest ülevaate.

Üle 350 organisatsiooni esindaja vastustest selgus, et peaaegu 70% vastanuist kavatseb 2011. esimesel poolaastal palgata uusi töötajaid. Võrdluseks 2010. aasta teises pooles
palkas uusi töötajaid 76% vastanuist.

Keskmiselt on värvatavate inimeste hulk ühe organisatsiooni kohta pisut väiksem kui 2010. aasta teises pooles. Seejuures aga on pea kahekordistunud töökuulutuste arv CV-Online’i portaalis, kui võrrelda 2010. aasta jaanuarit käesoleva aasta jaanuariga. Seega konkurents ühe töötaja kohta on sisuliselt kaks korda suurem kui mullu samal ajal. Seda näitab ka kandidaatide arv ühe tööpakkumise kohta – aasta tagasi (jaanuaris 2010) oli see 26 inimest ühele kohale. Selle aasta jaanuaris 14 inimest ühele kohale. Võrdluseks 2007. aastal oli see number 10 inimest ühele kohale.

Jaanuaris ja veebruaris on traditsiooniliselt lisandunud enim tööpakkumisi, seega veebruaris on oodata veel tõusu tööpakkumiste arvu osas. Sellele on läbi aegade järgnenud stabiilne periood või väikene langus ning uus tõus aprillis-mais.

2011. aasta esimeses pooles plaanivad uusi töötajaid palgata kavatsenud organisatsioonidest:

• 51% võtta tööle 1-2 inimest
• 25% võtta tööle 3-4 inimest
• 12% võtta tööle 5-9 inimest
• 12% võtta tööle üle 10 inimese

2010. aasta teises pooles uus töötajaid palganuist:

• 46% võttis tööle 1-2 inimest
• 21% võttis tööle 3-4 inimest
• 16% võttis tööle 5-9 inimest
• 17% võttis tööle üle 10 inimese

2011. aasta esimeses pooles plaanib enim vastanuid palgata töötajaid järgnevates valdkondades (populaarsuse järgi):

1. Tootmine / töötlemine
2. Müük
3. Ehitus / kinnisvara
4. Infotehnoloogia
5. Teenindus
6. Juhtimine
7. Tehnika

2010. aasta teises pooles palkas enim organisatsioone töötajaid järgnevates valdkondades:

1. Tootmine / töötlemine
2. Müük
3. Teenindus
4. Administratiivtöö
5. Infotehnoloogia
6. Ehitus / kinnisvara
7. Transport / logistika

Vastanute hinnangul on kõige raskem palgata inimesi järgnevates valdkondades:

1. Müük
2. Juhtimine
3. Infotehnoloogia
4. Tootmine / töötlemine
5. Ehitus / kinnisvara
6. Tehnika
7. Turism / Hotellindus / Toitlustamine

Uuringus osalenud kavatsevad 2011. aasta esimeses pooles palgata inimesi tulenevalt:

1. Organisatsioon kasvamisest (pea 50% juhtudel)
2. Töötaja vahetumisest (pea 25% juhtudel)
3. Organisatsiooni restruktureerimisest (10%)

Kõige sagedamateks palkamise põhjusteks 2010. aasta teises pooles olid:

1. Töötaja vahetumine (pea 40% juhtudel)
2. Organisatsiooni kasvamine (üle 30% juhtudel)
3. Organisatsiooni restruktureerimine (9%)

Seega suurimaks muutuseks võrreldes 2010. aasta teise poolega, on see, et organisatsiooni kasvamine saab olema peamiseks põhjuseks inimeste palkamisel 2011. aasta esimeses pooles. Seega võib eeldada, et see tähendab uute töökohtade loomist. Samas on võimalik, et tegelik pilt kujuneb pisut erinevaks. Sellegi poolest näitavad need arvud üldisi tendentse.

Kuigi aastavahetuse paiku tundus üle 60% tööandjatest, et töötajaid ei ole raskem leida kui aasta tagasi (30% arvas vastupidist), on analüüsi pinnalt alust oodata 2011. aasta esimeses pooles suuremat konkurentsi töötajate nimel kui eelmisel aastal. Seda annab ühe põhjusena alust oodata ka väikene majanduskasv.

Meie juhatuse liikme Agu Vahuri kommentaar antud postitusele: „Mõttena lisaksin, et tööandjad alahindavad töötajate liikumisest tulenevat värbamisvajadust. Inimesed on raskete aegade krambist üle saanud. Enam ei hoita töökohast kümne küünega kinni nagu seda tehti majanduskriisi alguses ja põhjas. Inimesed on taas valmis paremate arenguvõimaluste ja töötingimuste nimel riskima uue katseajaga.“

PS. Küsimuste tekkimisel palun esitage need kommentaaridena.

Viisime noortemessil Teeviit läbi väikese küsitluse, millest muuhulgas selgus, et 79% vastajatest oleks valmis tegema töö ja kooli kõrvalt või isegi oma põhitegevusena vabatahtlikku tööd. Väga positiivne ja isegi üllatav tulemus. Küsimsutele vastas 188 noort, kellest 83% olid kooliõpilased. Küsitlusest selgus muudki põnevat.

18% kõigist vastajatest on vabatahtlikku tööd juba teinud või seda praegugi tegemas ja u 20% vastajatest leidis, et võiks vabatahtlikku tööd ka oma põhitegevusena teha. Vaid kümnendik kõigist vastanutest ütles, et nad pole tööst vabatahtlikuna kindlasti huvitatud.

Palgaootused väiksemad kui aasta tagasi
Võrreldes 2008 Teeviidal tehtud küsitlusega on oluliselt vähenenud noorte ootused palga osas. Kui aasta tagasi oleksid kooliõpilased olnud valmis asuma tööle keskmiselt 8500-kroonise netopalga eest, siis nüüd on see langenud keskmiselt 6000 kroonile. Väga paljud tõidki välja just 5-6000 kroonise palgaootuse. Umbes 5% vastajatest oleks nõus töötama ka miinimumpalga eest. Paar optimisti märkisid aga, et küsiksid lähiajal tööle minnes kohe 20-25000 kroonist kuupalka:)

Ikka majandust õppima
Erialadest, mida noored õppida soovivad, on aasta jooksul tõusnud populaarseimaks majanduserialad – ärijuhtimine, majandusarvestus, rahandus, pangandus. Eelmisel aastal oli eelistatuim arstiteadus. Vahepealsetel aastatel tundus, et ärijuhtimise ja majanduse populaarsus õpitava erialana on hääbumas, kuid võta näpust. Teadmised majandusest on muidugi igaühele vajalikud, kuid kahtlane, et selle eriala valik tänasel päeval väga õige oleks.

Küsitluse põhjal järgnesid 2009. aastal populaarsuselt majandusele aga pedagoogika ja noorsootöö, arstiteadus, kokanduserialad (kokk, pagar, kondiiter) ja filoloogia. Aastaga on õpetaja amet seega kõvasti rohkem au sisse tõusnud. Võimalik, et siis oma rolli mänginud näiteks Noored Kooli projektid ning see, et õpetajaid on ka kriisi ajal pigem puudu kui üle.

Võibolla hoopis arboristiks või stsenograafiks?
Jätkuvalt on küllaltki vähepopulaarsed tehnilised erialad ja inseneriõpe ning üllatuslikult ka sotsiaalteadused (välja arvatud psühholoogia). Tõesti – politoloogiat, suhtekorraldust, riigiteadusi soovib õppida vaid mõni üksik.

Kõige põnevamad asjad, mida noored õppima plaanivad minna, on hobusekasvatus, mehhatroonika, taastuvenergeetika, lennujuhtimine, tehnotroonika, aga soovitakse õppida ka arboristiks ja stsenograafiks.

Pärast kooli rändama
10% koolinoorte tulevikuplaanidesse kuulub vaba „rännu- ja puhkeaasta“ võtmine pärast kooli lõppu ning enne ülikooli asumist. See on viimastel aastatel olnud Eesti noorte seas tõusev trend veeta aastakse välismaal rännates ja töötades nign tundub, et huvi selle vastu on endiselt küllaltki suur.

Enamus noori soovib pärast kooli minna ülikooli – üle 60%, neist enamus Eestisse. Kui on plaani minna välismaale, on popimaks sihtriigiks Inglismaa.

Kuhu tööle tahetakse?
Küsimusele, millises Eesti ettevõttes või organisatsioonis sooviksid noored töötada, enamus vastata ei osanud. See on samas suhteliselt loogiline, sest noored ei mõtle tulevikku planeerides enamasti konkreetsetele ettevõtetele, kus töötada, vaid pigem erialadele. Samuti tundub tööle minek veel kauge tulevik.

Kõige enam mainiti ettevõtte või organisatsioonina kuhu soovitaks tööle minna, Swedbanki (u 5% vastajatest), SEB Panka, Eesti Energiat ja politseid. Tegevusvaldkondadest olid enimnõutud pangandus ja kindlustus, turismisektor ning koolid. Avaliku sektori organisatsioone mainisid vastajad soovitud töökohana aga vaid mõnel üksikul korral.

Siinjuures paneb mõtlema siiski üks asi – paljud suurettevõtted on investeerinud miljoneid tööandja turundusse ja brändi arendusse, kuid Eesti majanduse “suured nimed” valdavalt noori atraktiivse töökohana veel ei köida. Ettevõtetel, kus noori ja särasilmseid meelitada soovivad, on millele mõelda.

Mõtted, kommentaarid, küsimused on teretulnud.

Oleme väga tänulikud, kuid leiad veidi aega viiele lihtsale küsimusele vastamiseks! Tunneme huvi, kas tööotsijaid huvitaks videotutvustuse lisamise võimalus oma CV-le? Tule ütle sõna sekka.

Täida küsitlus siit! 

Viisime juulikuus läbi küsitluse, mille käigus küsisime inimeste hoiakuid võimaliku töökaotuse, tööotsingute ja töökaotuseks valmisoleku kohta. Rõõm on tõdeda, et ligi 2/3 tööta inimestest usub, et leiab uue töökoha lähema kolme kuu jooksul.

Vastajatest 53% olid töötajad ja 43% töötud
43% vastajatest olid hetkel ilma tööta, kellest omakorda 17% on olnud paraku töötud üle 6 kuu.