Lühike infograafik: 13% eestlastest peab plaani veel 2015. aastal välisriigis tööle asuda

 

Välismaale tööle minemise lühike infograafik

 

CV-Online’i Baltimaades läbi viidud välismaal töötamist puudutavas uuringus osales 6909 inimest, kellest 4005 olid Eesti, 1828 Läti ja 1076 Leedu vastajad.

 

Pikemat ja põhjalikumat ülevaadet tulemustest näete siit.

 
 

CV-Online on suurim tööportaal Eestis, mille kaudu otsib töötajaid üle 80% Eesti konkurentsivõimelisematest ettevõtetest. Parima töökoha Eestis leiad suurima tõenäosusega just siit. Kui soovid tööpakkumisi vaadata, siis palun kliki siia >

 

13% eestlastest peab plaani veel 2015. aastal välisriigis tööle asuda

 

CV-Online viis mai lõpus Baltimaades läbi uuringu välismaal töötamise osas, millest selgus, et 13% küsitlusele vastanud eestimaalastest planeerib 2015. aastal välisriiki tööle suunduda. Sama näitaja Lätis on 23% ja Leedus 17%.

 
 

Balti riikide ülevaade välismaale tööle minemine

 

Esmapilgul tunduvad need arvud üsnagi šokeerivad. Samas olid välismaale tööle minna planeerivad inimesed tõenäoliselt veidi altimad vastama ja ühtlasi võib arvata, et kõik plaani pidavad inimesed oma kavatsust ellu ei vii. Vaatamata sellele ei ole tegemist Eesti tööturu jaoks just väga positiivse väljavaatega, kuna Eestis on hetkel kasvav tööjõupuudus ja tööandjad on hädas heade töötajate leidmisega. Kui lühikest perspektiivi vaadata, siis peaks see Eesti tööotsijate elu lihtsamaks muutma, sest ühe tööotsija kohta on enam vabu töökohti. Samas pikemas perspektiivis võib see näiteks piirata nende välisettevõtete hulka, kes sooviksid siin töökohti luua, kuid ei tee seda, sest näevad süvenevas tööjõupuuduses enda jaoks probleemi.

 
 

Välismaale tööle suundumise põhjused

 

Ootuspäraselt oli esikohal palgataseme argument ja eks ongi üksjagu riike, kus on võimalik sama töö eest kõrgemat tasu teenida kui Eestis. See ei ole küll uus info, kuid kindlasti teema, millega Eesti ühiskonnal tervikuna tuleb tegeleda – kuidas Eesti palgatasemeid tõsta, et just eeskätt keskmisest madalamat tasu teenivad inimesed riigist jäädavalt ei lahkuks.

 
 

Välismaale tööle minna planeerijad maakondade lõikes

 

Maakondade lõikes välismaale minna soovivate inimeste %

 

Ülalolev tabel annab põhjust eriti muret tunda Ida- ja Lääne-Virumaa osas, sest suhtarvuna on just sealt suurim hulk inimesi lahkumas. Seejuures tuleb ka arvesse võtta, et kõige sagedasem välismaale tööle suunduja ei ole mitte töötu, vaid hetkel töötav inimene.

 

Hõivestaatuse järgi

 

Eelneva põhjal võib ennustada, et tööandjatel tekib senisest suurem tööjõupuudus ja vajalike oskuste ja väljaõppega inimeste värbamine läheb keerulisemaks. See tähendab senisest suuremat survet riigile ja ettevõtetele, et nad rakendaks igas vanuses vabu töökäsi (nii äsja koolist tulnud kui pensionieas või sellele lähenevaid) ning tegeleks inimeste ümberõppe pakkumisega, et saada endale sobiliku väljaõppega tööjõudu. Tihtilugu vajavad tööandjad väga spetsiifilisi töölõike tegevaid inimesi, keda haridussüsteem ei suuda koolitada. Seega peaks muutuma haridussüsteem tellimuspõhiseks või oluliselt kasvama tööandjate valmisolek sobivad inimesed ise välja koolitada.

 

Pikas perspektiivis ei ole aga võimalik tööturu ümberkorraldustega inimeste riigist lahkumist kompenseerida. Selles valguses on nii riigil kui ettevõtjatel vaja pikemaajalist strateegiat väljarände pidurdamiseks. Samas tuleb taaskord rõhutada, et tõenäoliselt olid altimad vastama need, kes peavadki plaani välismaale tööle suunduda, ehk tegelik olukord võib olla pisut vähem dramaatiline, kui antud uuringust peegeldub.

 
 

Välismaale minekut planeerivate inimeste sugu, haridustase ja positsioon

 

Välismaale minek sugude lõikes

 

Meeste-naiste võrdlus näitas, et keskmiselt on meeste seas ligi kaks korda enam neid, kes on valmis välismaale tööle asuma. Uuringust selgus, et veel 2015. aasta sees planeerib välismaale tööle minna:

 

  • 18% meessoost vastajatest
  • 10% naissoost vastajatest

 

Välismaale minekut planeerivate inimeste hariduslik taust on järgnev:

 

Haridustasemete lõikes

 

Huvitava tulemusena on näha, et magistrikraadist kõrgema haridustasemega inimesed on enim avatud välismaale mineku osas. Tõenäoliselt jääb tihti puudu võimalustest oma teadmisi rakendada ja Eestis sobilik väljund leida.

 

Välismaale tööle minna planeerivad inimesed kas töötavad või viimati töötasid järgnevatel positsioonidel:

 

Positsioonide lõikes

 
 

Töötamise valdkonnad

 

Valdkondade lõikes soovib suurim arv eestlasi töötada teeninduse, tootmise ja töötlemise, turismi ja majutuse, transpordi ja logistika ning kaubanduse valdkonnas.

 

Välismaal töötamise valdkonnad

 

Ühtlasi uurisime, mis sektorites minna planeerijad praegu töötavad või viimati töötasid:

 

Minna planeerijad valdkondade järgi

 

Kokkuvõttes võib öelda, et kõige sagedasem välismaale suunduja on 20-ndates eluaastates tootmise või ehituse sektoris töötav meessoost spetsialist või oskustööline, kes soovib välismaal sama tööd teha.

 

Üldse ei kipu välismaale meedia ja avalike suhete valdkonna esindajad ning keskmisest oluliselt vähem 30-ndates naised.

 
 

Populaarseimad sihtriigid Balti riikide lõikes

 

Baltimaaadest minnakse tööle nendesse valdkondadesse

 

Balti riikide lõikes on väga väikesed erinevused – erandiks on Lätis IT valdkonnas töötavad inimesed, kes on Eesti ja Leedu kolleegidega võrreldes oluliselt avatumad välisriiki tööle asumise osas.

 

Uuringu järgi on eestimaalaste seas eelistatuimad sihtkohad:

 

Populaarseimad riigid välismaal töötamist planeerivate inimeste seas

 
 

Välismaalt tagasi tulevad inimesed

 

Helgema poole pealt on näha, et välismaale suundunutest paljud kas planeerivad või kaaluvad Eestisse tagasi tulemist.

 

Eestisse tagasi tulemine

 

Tagasi tulemise aeg

 

Kui aga vaadata ajalist plaani, siis 40% planeerib seda teha 3 aasta jooksul ning ülejäänud hiljem. Seega tööjõupuudusele Eesits ei ole kiiret leevendust oodata. Tagasitulekut kaaluvate inimeste jaoks on väga olulisel kohal palk, töötingimused ja tööandjate suhtumine ning osade inimeste Eestisse naasmine on varasemalt võetud kohustuste taga, mida ei suudeta Eesti palgatasemete puhul täita. Järgnevalt on näha mõned küsitlusele vastanute kommentaarid:

 

„Tööd võib ju alati leida, aga töölisesse suhtumist ja ühiskonna tolerantsust on Eestis raske välja kannatada.“

 

„[Tulen tagasi] kui tuleb/leian töö, mis pakub väljakutset ja toimetulevat palka“

 

„Arvan, et olen juba liiga vana Eesti tööturul läbi löömiseks.“

 

„Aeg-ajalt uurin kuulutusi ikka. Kui midagi huvitavat on, siis olen ka kandideerinud. Paljud Eesti firmad ei taha millegi pärast enam inimest, kes on välismaal olnud. Võrdlusmomenti ehk kardavad.“

 
 

Tööandjate plaanid välistööjõu värbamise osas

 

Välistööjõu värbamine

 

Tulevikus välistööjõu värbamine

 

Sarnase küsitluse viisime läbi ka tööandjate seas, kus uurisime nende hinnanguid välismaise tööjõu kasutamise osas. Vastas üle 300 ettevõtte esindaja üle Eesti ja vastustest selgus, et 19% küsitluses osalenud ettevõtetes on kas hetkel välsitööjõudu tööl või plaanis veel 2015. aasta sees välistööjõudu värvata. Tulevikus planeerib välistööjõudu värvata 16% tööandjatest ning 47% kaalub seda. Peamise põhjusena on tööandjad välja toonud, et Eestist ei leita sobiliku kvalifikatsiooni või töökogemusega inimesi.

 
 

Mida peame oluliseks uuringust välja tuua?

 

Tulemusi vaadates võib öelda, et on arvestatav hulk eestlasi, kes peavad plaani välismaale tööle minna. Tõenäoliselt siiski vähem kui 13% tööealisest elanikkonnast, kuna võib arvata, et küsitlusele vastas rohkem neid, kellel on juba kindel plaan välisriiki tööle asuda. Ühtlasi võib arvata, et kõik plaani pidavad inimesed oma kavatsust ellu ei vii. Vaatamata sellele ei ole tegemist Eesti tööturu jaoks just väga positiivse väljavaatega, kuna Eestis on hetkel kasvav tööjõupuudus ja tööandjad on hädas heade töötajate leidmisega. Suurim küsimus on selles, kuidas leida rakendust nendele inimestele, kes soovivad Eestist lahkuda, sest nad ei tule oma eluga toime või ei pea seda elamisväärseks. Lihtsaid lahendusi ei ole, aga riigil ja tööandjatel tuleb paratamatult üha rohkem hakata mõtlema, kuidas vastata küsimusele: „Miks Eestis elada ja töötada?“.

 

CV-Online’i Baltimaades läbi viidud välismaal töötamist puudutavas uuringus osales 6909 inimest, kellest 4005 olid Eesti, 1828 Läti ja 1076 Leedu vastajad.

 
 

CV-Online on suurim tööportaal Eestis, mille kaudu otsib töötajaid üle 80% Eesti konkurentsivõimelisematest ettevõtetest. Parima töökoha Eestis leiad suurima tõenäosusega just siit. Kui soovid tööpakkumisi vaadata, siis palun kliki siia >

 

Salary statistics of 50 most common positions

 

CV-Online has launched a website called Palgad.ee for gathering salary statistics in Estonia. Below you can see the salary statistics of the top 50 jobs in Estonia. We kindly remind you that these salary numbers exclude taxes and inlcude other benefits. So far over 23 000 people have participated in Palgad.ee salary survey.

 

If there is no information about your position salary yet, then please visit Palgad.ee and insert your salary number to get statistics!

 

To participate in the survey click here >

 

Palgad.ee top 50 position´s salaries:   150401 Palgad.ee 50 populaarseima positsiooni palgatase ENG

 

To participate in the survey click here >

50 levinuima positsiooni töötasud

 

Töötajatel ja tööotsijatel on olnud väga keeruline saada ülevaatlikku palgainfot. Leiame, et palgatasemed ei peaks olema suureks saladuseks, mistõttu Palgad.ee keskkonna lõimegi. CV-Online’is näeme igapäevaselt, et inimestel oleks töövestlustele minnes ja palgaläbirääkimisteks vaja ülevaadet, mis on üldse turu keskmine nende positsiooni puhul. Vastasel juhul on keeruline hinnata enda soovi adekvaatsust.  

 

Allpool näete CV-Online’i hallatava Eesti suurima palgauuringute keskkonda Palgad.ee 50 suurima vastajate arvuga positsiooni töötasusid. Tegemist on kuu netotöötasudega täistööaja puhul ning need sisaldavad lisatasusid. Palgad.ee tasuta palgauuringus on osalenud üle 22 000 inimese. Kui sinu positsiooni kohta ei ole siin infot välja toodud või soovid enda ametikoha osas haridustasemete või maakonna lõikes statistikat saada, siis vaata Palgad.ee keskkonda.  

 

Palgauuringus osaledes saad täpsemat infot. Osalemiseks kliki siia >  

 

Välja toodud töötasude osas tasub siiski vaadata ka kui suur on kõrgeim tasu ja kui väike on madalaim tasu ametikohal. Puhtalt keskmine ei pruugi alati olla parim indikaator, sest tulenevalt näiteks ettevõtte suurusest ja töötaja kvalifikatsioonist võivad ka ühe positsiooni sees olla väga suured käärid.

 

Palgad.ee 50 suurima vastajate arvuga positsiooni töötasud

Palgad.ee 50 populaarseima positsiooni palgataset

Palgad.ee 50 populaarseima positsiooni palgataset

 

Märkus: tegemist on netotöötasudega täistööaja puhul ning need sisaldavad lisatasusid  

 

Palgauuringus osaledes saad täpsemat infot. Osalemiseks kliki siia >

Sama töö: mees küsib 1000 eurot, naine 850Sama töö: mees küsib 1000 eurot, naine 850Одна и та же работа: мужчина просит 1000 евро, женщина – 850

 

CV-Online’i palgaootuste analüüsist selgus, et naiste palgaootus sama ametipositsiooni puhul on keskmiselt 15% väiksem kui meestel.

 

Tihtilugu on meedias palgalõhe teemat põhjendanud eeskätt naiste töötamisega madalamalt tasustatud positsioonidel. CV-Online’i andmebaasi palgaootuste analüüs aga näitab, et tegelikkuses on peamiseks põhjuseks see, et sama töö puhul on naiste palgaootus märgatavalt madalam ja sellest tulenevalt on madalam ka makstav palk. Alles seejärel tulevad muud põhjused, nagu see, et rohkem mehi töötab juhtivatel positsioonidel. Siinkohal võiks näiteks öelda, et ootused võivadki olla erinevad ning seejärel tegime analüüsi CV-Online’i palgauuringukeskkonna Palgad.ee info põhjal. Tuli välja, et samal positsioonil töötavate naiste palk meeste omast keskmiselt 12% madalam. Seega vahe on isegi pisut väiksem kui palgaootuste puhul, ent on vahe suurusjärk on ikkagi sama.

 

Kui siia kõrvale võtta Statistikaameti andmed, on meeste ja naiste palgalõhe eelneval paaril aastal olnud veidi alla 25%, seega umbes poole sellest võib panna naiste madalama palgaootuse arvele. Iseküsimus aga on, millest tuleneb naiste madalam palgaootus ja kas see on ka kuidagi ratsionaalselt põhjendatav – miks naised saavad sama töö eest keskmiselt 12% väiksemat tasu? Kui see 12% arvudesse panna, siis on vahe täiesti arvestatav – sama töö eest saab mees 1000 eurot, naine 880 eurot. Meie hinnangul on see üks esimestest küsimustest, millega on vaja tegeleda, kui me räägime palkade tõstmisest – esmalt võiks toimuda palkade ühtlustamine sugude lõikes. Raske on uskuda, et keskmine samal positsioonil töötav mees on naisest (oluliselt) produktiivsem.

 

Palgalõhe populaarsematel positsioonidel Palgad.ee keskkonnas:


 

Infograafiku koostas: Marju Himma / ERR. Info allikas: Palgad.ee palgauuringukeskkond

 

Palgad.ee (avamiseks kliki “Palgad.ee” lingil) on CV-Online’i mais avatud palgauuringute keskkond, kuhu on oma palgainfo sisestanud juba üle 15 000 inimese. Palgad.ee eesmärk on anda tööotsijatele ja hetkel töötavatele inimestele ülevaade Eesti tööturu palgatasemetest. Palgauuringut tehakse enam kui 500 positsiooni kohta ning uuringus osalemine ning palgainfo saamine on tasuta. CV-Online’i palgaootuste analüüs põhineb andmebaasi viimase kahe aasta statistikal ehk üle 120 000 CV-sse sisestatud palgaootusel.

 

Nüüd tõstatubki küsimus: millest tuleneb vahe samal positsioonil töötava naise ja mehe palganumbris – kas see on kinni ainult julguses küsida, on seal veel mõni objektiivne põhjendus? Samuti milles on kinni madalam palgaootus – on selle taga naiste alalhoidlikum loomus või on see hoopis kuidagi teistmoodi selgitatav?

 

Kommenteeri artikli all, miks arvad, et naiste palgaootused ja makstav palk on sama positsiooni puhul vastavalt 15% ja 12% madalamad?

 

CV-Online’i palgauuringus osalemiseks kliki siia > 

CV-Online’i palgaootuste analüüsist selgus, et naiste palgaootus sama ametipositsiooni puhul on keskmiselt 15% väiksem kui meestel.

 

Tihtilugu on meedias palgalõhe teemat põhjendanud eeskätt naiste töötamisega madalamalt tasustatud positsioonidel. CV-Online’i andmebaasi palgaootuste analüüs aga näitab, et tegelikkuses on peamiseks põhjuseks see, et sama töö puhul on naiste palgaootus märgatavalt madalam ja sellest tulenevalt on madalam ka makstav palk. Alles seejärel tulevad muud põhjused, nagu see, et rohkem mehi töötab juhtivatel positsioonidel. Siinkohal võiks näiteks öelda, et ootused võivadki olla erinevad ning seejärel tegime analüüsi CV-Online’i palgauuringukeskkonna Palgad.ee info põhjal. Tuli välja, et samal positsioonil töötavate naiste palk meeste omast keskmiselt 12% madalam. Seega vahe on isegi pisut väiksem kui palgaootuste puhul, ent on vahe suurusjärk on ikkagi sama.

 

Kui siia kõrvale võtta Statistikaameti andmed, on meeste ja naiste palgalõhe eelneval paaril aastal olnud veidi alla 25%, seega umbes poole sellest võib panna naiste madalama palgaootuse arvele. Iseküsimus aga on, millest tuleneb naiste madalam palgaootus ja kas see on ka kuidagi ratsionaalselt põhjendatav – miks naised saavad sama töö eest keskmiselt 12% väiksemat tasu? Kui see 12% arvudesse panna, siis on vahe täiesti arvestatav – sama töö eest saab mees 1000 eurot, naine 880 eurot. Meie hinnangul on see üks esimestest küsimustest, millega on vaja tegeleda, kui me räägime palkade tõstmisest – esmalt võiks toimuda palkade ühtlustamine sugude lõikes. Raske on uskuda, et keskmine samal positsioonil töötav mees on naisest (oluliselt) produktiivsem.

 

Palgalõhe populaarsematel positsioonidel Palgad.ee keskkonnas:


 

Infograafiku koostas: Marju Himma / ERR. Info allikas: Palgad.ee palgauuringukeskkond

 

Palgad.ee (avamiseks kliki “Palgad.ee” lingil) on CV-Online’i mais avatud palgauuringute keskkond, kuhu on oma palgainfo sisestanud juba üle 15 000 inimese. Palgad.ee eesmärk on anda tööotsijatele ja hetkel töötavatele inimestele ülevaade Eesti tööturu palgatasemetest. Palgauuringut tehakse enam kui 500 positsiooni kohta ning uuringus osalemine ning palgainfo saamine on tasuta. CV-Online’i palgaootuste analüüs põhineb andmebaasi viimase kahe aasta statistikal ehk üle 120 000 CV-sse sisestatud palgaootusel.

 

Nüüd tõstatubki küsimus: millest tuleneb vahe samal positsioonil töötava naise ja mehe palganumbris – kas see on kinni ainult julguses küsida, on seal veel mõni objektiivne põhjendus? Samuti milles on kinni madalam palgaootus – on selle taga naiste alalhoidlikum loomus või on see hoopis kuidagi teistmoodi selgitatav?

 

Kommenteeri artikli all, miks arvad, et naiste palgaootused ja makstav palk on sama positsiooni puhul vastavalt 15% ja 12% madalamad?

 

CV-Online’i palgauuringus osalemiseks kliki siia > 

По итогам анализа ожиданий в области заработной платы, проведенного порталом CV-Online, выяснилось, что ожидаемая зарплата у женщин при той же должности в среднем на 15% ниже, чем у мужчин.

 

Зачастую СМИ объясняют разницу в зарплатах, прежде всего, тем, что женщины работают на менее оплачиваемых должностях. Однако анализ ожиданий в области заработной платы на основе базы данных портала CV-Online показывает, что в действительности основной причиной является то, что при той же работе ожидаемая зарплата у женщин значительно ниже, и исходя из этого ниже и выплачиваемая зарплата. И лишь потом идут прочие причины, например то, что на руководящих должностях работает больше мужчин. В данном случае можно, например, сказать, что ожидания как раз и могут отличаться, и поэтому мы провели анализ на основе информации среды для исследования зарплат Palgad.ee портала CV-Online. Выяснилось, что зарплата женщин, работающих на той же должности, ниже зарплаты мужчин в среднем на 12%. Таким образом, разница даже чуть меньше, чем в случае с ожиданиями в области заработной платы, хотя порядок этой разницы такой же.

 

Если это сопоставить с данными Департамента статистики, разница зарплат мужчин и женщин за предыдущие пару лет составляла чуть менее 25% – таким образом, примерно половину этой разницы можно отнести на счет более низких ожиданий женщин в отношении зарплат. Другой вопрос: чем вызваны меньшие ожидания женщин в области заработной платы, и имеется ли этому сколько-нибудь рациональное объяснение – почему женщины получают за ту же работу в среднем на 12% меньшую оплату? Если эти 12% облечь в цифры, то разница будет весьма существенной – за одну и ту же работу мужчина получает 1000 евро, а женщина – 880 евро. По нашей оценке, это один из наипервейших вопросов, которыми необходимо заниматься, если мы говорим о повышении зарплат: сначала можно было бы унифицировать зарплаты по половому признаку. Трудно поверить, что средний мужчина, работающий на той же должности, (существенно) продуктивнее женщины.

 

Разница зарплат по популярным должностям в среде Palgad.ee:

Palgad.ee

 

Palgad.ee (чтобы открыть сайт, пройдите по ссылке «Palgad.ee») – это среда исследования зарплат на портале CV-Online, в которой информацию о своей заработной плате ввели уже более 15 000 человек. Цель среды Palgad.ee – предоставлять соискателям, а также лицам, в настоящее время имеющим работу, обзор уровней зарплат эстонского рынка труда. Исследование заработных плат производится более чем по 500 должностям, причем участие в исследовании и получение информации о зарплатах бесплатны. Анализ ожиданий в области заработной платы портала CV-Online основывается на статистике по базе данных за два последних года, то есть на основе более чем 120 000 ожидаемых зарплат, введенных на портале CV-Online.

 

Здесь и встает вопрос: чем вызвана разница в размере зарплаты у мужчин и у женщин на одной и той же должности – обусловлено ли это только большей смелостью в запросах или есть другие объективные причины? А также: чем обусловлены меньшие ожидания в области заработной платы – стоит ли за этим более скромный характер женщин или это объясняется совсем иными причинами?

 

Оставьте свой комментарий под статьей: почему Вы считаете, что ожидания женщин в области заработной платы и выплачиваемая им зарплата при той же должности соответственно на 15% и 12% ниже?

 

Для участия в исследовании зарплат CV-Online щелкните сюда >

Noorte palgaootus: 732 eurot kätteNoorte palgaootus: 732 eurot kätteNoorte palgaootus: 732 eurot kätte

 

CV-Online’i ja noorte infomessi Teeviit koostöös läbi viidud uuringust selgus, et täiskohaga töötada soovivad noored oleksid nõus tööle asuma keskmiselt 732-eurose netopalgaga.

 

Sisuliselt tähendab see, et täiskohaga töötada soovivate noorte keskmine palgaootus on võrdne Eesti keskmise palgaga. Ühest küljest võiks ju öelda, et tegemist on ehk pisut liiga ambitsioonika ja osadel juhtudel mitte-realistliku ootusega, kuid teisalt on positiivne, kui noored unistavad suurelt. Eks esimesel töökohal teeb elu palganumbri osas tihti omad korrektiivid, kuid pigem võiks tööandjatel ja meie riigil kasu olla noortest ja ambitsioonikatest inimestest, kes soovivad oma tuleviku Eestiga siduda, sest noortel on tänapäeval ka palju muid võimalusi. Seega kasulikum on leida mõlemale osapoolele vastuvõetavad koostöötingimused.

 

Aasta tagasi oli täiskohaga töötamist kaaluvate noorte palgaootus netotasuna 693 eurot kuus, ehk aastaga on aset leidnud peaaegu 6% palgaootuste kasv. Osaajaga tööle mineku puhul on noortel palgaootus keskmiselt 372 eurot kuus ning tunnitasu osas sooviksid noored saada netotasuna keskmiselt 4,7 eurot. Vastavad näitajad on aastaga kasvanud 14 ja 12 protsenti.

 

Noorte palgaootused 2013 ja 2012

 

Nii täis-, osaajaga kui tunnitasu alusel töötamise puhul on noormeeste palgasoovid neiude omast kõrgemad – täisajaga töötades soovivad noormehed saada netotasuna keskmiselt 773 eurot, neiud aga 692 eurot.

 

Seega lõhe palgaootustes joonistub välja juba noorukieas, kuigi tuleb tõdeda, et aastatagusega võrreldes on palgaootuste vahe oluliselt vähenenud – aastaga on pisut tõusnud noormeeste palgaootused, ent neiude omad oluliselt enam.

 

Tulevikus soovib enim noormehi tööle hakata IT, tehnika ja elektroonika / telekommunikatsioonide valdkonnas, neiud aga enim kulutuuri, kunsti ja meelelahutuse, turismi valdkonnas ning avalikus sektoris. Iseenesest on palgalõhe sisse kirjutatud juba ka eelistatud töövaldkondadesse – tõenäoliselt on neiude eelistatud pehmemate alade palkadel raske võistelda noormeeste valdavalt reaalteadustele tuginevate valdkondade palgatasemetega.

 

Küsitlusest selgus veel, et 62% noortest oleks nõus kooli kõrvalt täis- või osaajaga tööle minema. Täiskohaga soovib tööle minna 7% naissoost õppuritest ja 13% meessoost õppuritest. Osaajaga töötamise puhul on need näitajad vastavalt 54% ja 56%.

 

CV-Online ja infomess Teeviit viisid novembri keskel läbi karjääriküsitluse, et teada saada noorte karjäärieelistusi, õppimist ja töötamist puudutavat infot. Üle 90% küsitluses osalenud noortest oli vanuses kuni 21 aastat, vanuse ülempiiriks oli 26 aastat ning kolmveerand vastanuist õppis kas põhikoolis, gümnaasiumis, kutse- või ülikoolis. Kokku vastas küsitlusele üle 700 noore.

  

CV-Online’i ja noorte infomessi Teeviit koostöös läbi viidud uuringust selgus, et täiskohaga töötada soovivad noored oleksid nõus tööle asuma keskmiselt 732-eurose netopalgaga.

 

Sisuliselt tähendab see, et täiskohaga töötada soovivate noorte keskmine palgaootus on võrdne Eesti keskmise palgaga. Ühest küljest võiks ju öelda, et tegemist on ehk pisut liiga ambitsioonika ja osadel juhtudel mitte-realistliku ootusega, kuid teisalt on positiivne, kui noored unistavad suurelt. Eks esimesel töökohal teeb elu palganumbri osas tihti omad korrektiivid, kuid pigem võiks tööandjatel ja meie riigil kasu olla noortest ja ambitsioonikatest inimestest, kes soovivad oma tuleviku Eestiga siduda, sest noortel on tänapäeval ka palju muid võimalusi. Seega kasulikum on leida mõlemale osapoolele vastuvõetavad koostöötingimused.

 

Aasta tagasi oli täiskohaga töötamist kaaluvate noorte palgaootus netotasuna 693 eurot kuus, ehk aastaga on aset leidnud peaaegu 6% palgaootuste kasv. Osaajaga tööle mineku puhul on noortel palgaootus keskmiselt 372 eurot kuus ning tunnitasu osas sooviksid noored saada netotasuna keskmiselt 4,7 eurot. Vastavad näitajad on aastaga kasvanud 14 ja 12 protsenti.

 

Noorte palgaootused 2013 ja 2012

 

Nii täis-, osaajaga kui tunnitasu alusel töötamise puhul on noormeeste palgasoovid neiude omast kõrgemad – täisajaga töötades soovivad noormehed saada netotasuna keskmiselt 773 eurot, neiud aga 692 eurot.

 

Seega lõhe palgaootustes joonistub välja juba noorukieas, kuigi tuleb tõdeda, et aastatagusega võrreldes on palgaootuste vahe oluliselt vähenenud – aastaga on pisut tõusnud noormeeste palgaootused, ent neiude omad oluliselt enam.

 

Tulevikus soovib enim noormehi tööle hakata IT, tehnika ja elektroonika / telekommunikatsioonide valdkonnas, neiud aga enim kulutuuri, kunsti ja meelelahutuse, turismi valdkonnas ning avalikus sektoris. Iseenesest on palgalõhe sisse kirjutatud juba ka eelistatud töövaldkondadesse – tõenäoliselt on neiude eelistatud pehmemate alade palkadel raske võistelda noormeeste valdavalt reaalteadustele tuginevate valdkondade palgatasemetega.

 

Küsitlusest selgus veel, et 62% noortest oleks nõus kooli kõrvalt täis- või osaajaga tööle minema. Täiskohaga soovib tööle minna 7% naissoost õppuritest ja 13% meessoost õppuritest. Osaajaga töötamise puhul on need näitajad vastavalt 54% ja 56%.

 

CV-Online ja infomess Teeviit viisid novembri keskel läbi karjääriküsitluse, et teada saada noorte karjäärieelistusi, õppimist ja töötamist puudutavat infot. Üle 90% küsitluses osalenud noortest oli vanuses kuni 21 aastat, vanuse ülempiiriks oli 26 aastat ning kolmveerand vastanuist õppis kas põhikoolis, gümnaasiumis, kutse- või ülikoolis. Kokku vastas küsitlusele üle 700 noore.

  

CV-Online’i ja noorte infomessi Teeviit koostöös läbi viidud uuringust selgus, et täiskohaga töötada soovivad noored oleksid nõus tööle asuma keskmiselt 732-eurose netopalgaga.

 

Sisuliselt tähendab see, et täiskohaga töötada soovivate noorte keskmine palgaootus on võrdne Eesti keskmise palgaga. Ühest küljest võiks ju öelda, et tegemist on ehk pisut liiga ambitsioonika ja osadel juhtudel mitte-realistliku ootusega, kuid teisalt on positiivne, kui noored unistavad suurelt. Eks esimesel töökohal teeb elu palganumbri osas tihti omad korrektiivid, kuid pigem võiks tööandjatel ja meie riigil kasu olla noortest ja ambitsioonikatest inimestest, kes soovivad oma tuleviku Eestiga siduda, sest noortel on tänapäeval ka palju muid võimalusi. Seega kasulikum on leida mõlemale osapoolele vastuvõetavad koostöötingimused.

 

Aasta tagasi oli täiskohaga töötamist kaaluvate noorte palgaootus netotasuna 693 eurot kuus, ehk aastaga on aset leidnud peaaegu 6% palgaootuste kasv. Osaajaga tööle mineku puhul on noortel palgaootus keskmiselt 372 eurot kuus ning tunnitasu osas sooviksid noored saada netotasuna keskmiselt 4,7 eurot. Vastavad näitajad on aastaga kasvanud 14 ja 12 protsenti.

 

Noorte palgaootused 2013 ja 2012

 

Nii täis-, osaajaga kui tunnitasu alusel töötamise puhul on noormeeste palgasoovid neiude omast kõrgemad – täisajaga töötades soovivad noormehed saada netotasuna keskmiselt 773 eurot, neiud aga 692 eurot.

 

Seega lõhe palgaootustes joonistub välja juba noorukieas, kuigi tuleb tõdeda, et aastatagusega võrreldes on palgaootuste vahe oluliselt vähenenud – aastaga on pisut tõusnud noormeeste palgaootused, ent neiude omad oluliselt enam.

 

Tulevikus soovib enim noormehi tööle hakata IT, tehnika ja elektroonika / telekommunikatsioonide valdkonnas, neiud aga enim kulutuuri, kunsti ja meelelahutuse, turismi valdkonnas ning avalikus sektoris. Iseenesest on palgalõhe sisse kirjutatud juba ka eelistatud töövaldkondadesse – tõenäoliselt on neiude eelistatud pehmemate alade palkadel raske võistelda noormeeste valdavalt reaalteadustele tuginevate valdkondade palgatasemetega.

 

Küsitlusest selgus veel, et 62% noortest oleks nõus kooli kõrvalt täis- või osaajaga tööle minema. Täiskohaga soovib tööle minna 7% naissoost õppuritest ja 13% meessoost õppuritest. Osaajaga töötamise puhul on need näitajad vastavalt 54% ja 56%.

 

CV-Online ja infomess Teeviit viisid novembri keskel läbi karjääriküsitluse, et teada saada noorte karjäärieelistusi, õppimist ja töötamist puudutavat infot. Üle 90% küsitluses osalenud noortest oli vanuses kuni 21 aastat, vanuse ülempiiriks oli 26 aastat ning kolmveerand vastanuist õppis kas põhikoolis, gümnaasiumis, kutse- või ülikoolis. Kokku vastas küsitlusele üle 700 noore.

 

Uuring: 56% tööandjatest plaanib järgneval 6 kuul värvataUuring: 56% tööandjatest plaanib järgneval 6 kuul värvataUuring: 56% tööandjatest plaanib järgneval 6 kuul värvata

 

CV-Online’i läbi viidud iga-aastasest Eesti tööturu-uuringust selgus, et tööandjate planeeritavad värbamismahud on võrreldes aastatagusega oluliselt kasvanud. Järgneva kuue kuu jooksul planeerib töötajaid värvata 56% tööandjatest. Aasta eest oli see näitaja 40 protsenti. Ühtlasi planeerib vähemasti osade töötajate palku tõsta 39% tööandjatest, mida on kolm korda enam kui aasta tagasi.

 

„Kõige olulisemad muutused on aset leidnud värbamismahtudes. Võrreldes aastataguse seisuga, on märkimisväärselt kasvanud nende tööandjate osakaal, kes soovivad värvata 10 või enam inimest – kui läinud aastal oli see 3%, siis nüüd on see 14%. See muutus ehk annab kõige pareminigi edasi, kuivõrd palju on tööandjate planeeritavad värbamismahud kasvanud. Uuringu tulemused annavad alust eeldada, et järgmisel aastal on tööandjatelt oodata veelgi aktiivsemat võitlust võimekate töötajate pärast,“ kommenteeris tulemusi CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross.

 

Uusi töötajaid palgata soovivatest ettevõtetest:

46% kavatseb värvata 1-2 töötajat

22% kavatseb värvata 3-4 töötajat

10% kavatseb värvata 5-9 töötajat

14% kavatseb värvata 10 või enam töötajat

8% ei tea veel, mitu töötajat planeerib värvata

 

131121 Tööandjate värbamisplaanid 2013 ja 2012

 

Peamiste värbamise põhjustena tõid tööandjad tihtilugu välja mitu paralleelset põhjust, sagedaseim oli mahtude või organisatsiooni kasvamine (64% juhtudel), eelmise töötaja lahkumine (55%) ja töötaja lapsehoolduspuhkusele suundumine (9%).

 

„Valdavalt valitseb tööandjate seas optimistlik suhtumine tulevikuarengutesse – seda ilmestab 64% tööandjate kavatsus palgata uusi töötajaid tulenevalt mahtude või organisatsiooni kasvamisest,“ kommenteeris värbamise põhjuseid CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross.

 

Järgneval 6 kuul ei planeeri personalimuudatusi 32% tööandjatest, 9% jaoks on see küsimus veel lahtine. Nii koondada kui uusi töötajaid värvata planeerib 2% tööandjatest ning vaid koondada planeerib alla 1% organisatsioonidest.

 

Uuringust selgus veel, et 39% tööandjatest kavandab järgneval kuuel kuul vähemasti osade töötajate palga tõstmist. Palgatõusu kavandavate ettevõtete arv oli aasta tagasi 13% ehk aastaga on see tõusnud kolm korda.

 

„Oluline on välja tuua, et 39% kavandab vähemasti osade töötajate palgatõusu ehk on üksjagu ettevõtteid, mille puhul tõstetakse töötasusid vaid teatud positsioonidel või teatud inimestel ja valdavalt 10% piires. Ent vaatamata sellele näitab statistika selgelt, et aastatagusega võrreldes on oluliselt enam tööandjaid palgatõuse planeerimas. Kindlasti on see mõnede tööandjate jaoks strateegiline samm, mis vähendab tööjõu voolavust ning lihtsustab tulevasi värbamisi,“ selgitas Gross.

 

„Eelnevale statistikale tuginedes peaks tööotsijatel praegu olema lihtsam tööle saada kui aasta tagasi, sest kasvab nii värbavate ettevõtete hulk kui ka värbamismahud. Ühtlasi on sellises omavahelises konkurentsiolukorras eeldada, et tööandjad pingutavad üha enam, et oma töötajatele paremaid töötingimusi pakkuda,“ prognoosis Gross.

 

CV-Online’i poolt novembri algusest kuni keskpaigani läbi viidud uuringus osales 323 erinevas suuruses ettevõtet üle Eesti.

  

CV-Online’i läbi viidud iga-aastasest Eesti tööturu-uuringust selgus, et tööandjate planeeritavad värbamismahud on võrreldes aastatagusega oluliselt kasvanud. Järgneva kuue kuu jooksul planeerib töötajaid värvata 56% tööandjatest. Aasta eest oli see näitaja 40 protsenti. Ühtlasi planeerib vähemasti osade töötajate palku tõsta 39% tööandjatest, mida on kolm korda enam kui aasta tagasi.

 

„Kõige olulisemad muutused on aset leidnud värbamismahtudes. Võrreldes aastataguse seisuga, on märkimisväärselt kasvanud nende tööandjate osakaal, kes soovivad värvata 10 või enam inimest – kui läinud aastal oli see 3%, siis nüüd on see 14%. See muutus ehk annab kõige pareminigi edasi, kuivõrd palju on tööandjate planeeritavad värbamismahud kasvanud. Uuringu tulemused annavad alust eeldada, et järgmisel aastal on tööandjatelt oodata veelgi aktiivsemat võitlust võimekate töötajate pärast,“ kommenteeris tulemusi CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross.

 

Uusi töötajaid palgata soovivatest ettevõtetest:

46%     kavatseb värvata 1-2 töötajat

22%     kavatseb värvata 3-4 töötajat

10%     kavatseb värvata 5-9 töötajat

14%     kavatseb värvata 10 või enam töötajat

8%       ei tea veel, mitu töötajat planeerib värvata

 

131121 Tööandjate värbamisplaanid 2013 ja 2012

 

Peamiste värbamise põhjustena tõid tööandjad tihtilugu välja mitu paralleelset põhjust, sagedaseim oli mahtude või organisatsiooni kasvamine (64% juhtudel), eelmise töötaja lahkumine (55%) ja töötaja lapsehoolduspuhkusele suundumine (9%).

 

„Valdavalt valitseb tööandjate seas optimistlik suhtumine tulevikuarengutesse – seda ilmestab 64% tööandjate kavatsus palgata uusi töötajaid tulenevalt mahtude või organisatsiooni kasvamisest,“ kommenteeris värbamise põhjuseid CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross.

 

Järgneval 6 kuul ei planeeri personalimuudatusi 32% tööandjatest, 9% jaoks on see küsimus veel lahtine. Nii koondada kui uusi töötajaid värvata planeerib 2% tööandjatest ning vaid koondada planeerib alla 1% organisatsioonidest.

 

Uuringust selgus veel, et 39% tööandjatest kavandab järgneval kuuel kuul vähemasti osade töötajate palga tõstmist. Palgatõusu kavandavate ettevõtete arv oli aasta tagasi 13% ehk aastaga on see tõusnud kolm korda.

 

„Oluline on välja tuua, et 39% kavandab vähemasti osade töötajate palgatõusu ehk on üksjagu ettevõtteid, mille puhul tõstetakse töötasusid vaid teatud positsioonidel või teatud inimestel ja valdavalt 10% piires. Ent vaatamata sellele näitab statistika selgelt, et aastatagusega võrreldes on oluliselt enam tööandjaid palgatõuse planeerimas. Kindlasti on see mõnede tööandjate jaoks strateegiline samm, mis vähendab tööjõu voolavust ning lihtsustab tulevasi värbamisi,“ selgitas Gross. 

 

„Eelnevale statistikale tuginedes peaks tööotsijatel praegu olema lihtsam tööle saada kui aasta tagasi, sest kasvab nii värbavate ettevõtete hulk kui ka värbamismahud. Ühtlasi on sellises omavahelises konkurentsiolukorras eeldada, et tööandjad pingutavad üha enam, et oma töötajatele paremaid töötingimusi pakkuda,“ prognoosis Gross.

 

CV-Online’i poolt novembri algusest kuni keskpaigani läbi viidud uuringus osales 323 erinevas suuruses ettevõtet üle Eesti.

  

CV-Online’i läbi viidud iga-aastasest Eesti tööturu-uuringust selgus, et tööandjate planeeritavad värbamismahud on võrreldes aastatagusega oluliselt kasvanud. Järgneva kuue kuu jooksul planeerib töötajaid värvata 56% tööandjatest. Aasta eest oli see näitaja 40 protsenti. Ühtlasi planeerib vähemasti osade töötajate palku tõsta 39% tööandjatest, mida on kolm korda enam kui aasta tagasi.

 

„Kõige olulisemad muutused on aset leidnud värbamismahtudes. Võrreldes aastataguse seisuga, on märkimisväärselt kasvanud nende tööandjate osakaal, kes soovivad värvata 10 või enam inimest – kui läinud aastal oli see 3%, siis nüüd on see 14%. See muutus ehk annab kõige pareminigi edasi, kuivõrd palju on tööandjate planeeritavad värbamismahud kasvanud. Uuringu tulemused annavad alust eeldada, et järgmisel aastal on tööandjatelt oodata veelgi aktiivsemat võitlust võimekate töötajate pärast,“ kommenteeris tulemusi CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross.

 

Uusi töötajaid palgata soovivatest ettevõtetest:

46% kavatseb värvata 1-2 töötajat

22% kavatseb värvata 3-4 töötajat

10% kavatseb värvata 5-9 töötajat

14% kavatseb värvata 10 või enam töötajat

8% ei tea veel, mitu töötajat planeerib värvata

 

131121 Tööandjate värbamisplaanid 2013 ja 2012

 

Peamiste värbamise põhjustena tõid tööandjad tihtilugu välja mitu paralleelset põhjust, sagedaseim oli mahtude või organisatsiooni kasvamine (64% juhtudel), eelmise töötaja lahkumine (55%) ja töötaja lapsehoolduspuhkusele suundumine (9%).

 

„Valdavalt valitseb tööandjate seas optimistlik suhtumine tulevikuarengutesse – seda ilmestab 64% tööandjate kavatsus palgata uusi töötajaid tulenevalt mahtude või organisatsiooni kasvamisest,“ kommenteeris värbamise põhjuseid CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross.

 

Järgneval 6 kuul ei planeeri personalimuudatusi 32% tööandjatest, 9% jaoks on see küsimus veel lahtine. Nii koondada kui uusi töötajaid värvata planeerib 2% tööandjatest ning vaid koondada planeerib alla 1% organisatsioonidest.

 

Uuringust selgus veel, et 39% tööandjatest kavandab järgneval kuuel kuul vähemasti osade töötajate palga tõstmist. Palgatõusu kavandavate ettevõtete arv oli aasta tagasi 13% ehk aastaga on see tõusnud kolm korda.

 

„Oluline on välja tuua, et 39% kavandab vähemasti osade töötajate palgatõusu ehk on üksjagu ettevõtteid, mille puhul tõstetakse töötasusid vaid teatud positsioonidel või teatud inimestel ja valdavalt 10% piires. Ent vaatamata sellele näitab statistika selgelt, et aastatagusega võrreldes on oluliselt enam tööandjaid palgatõuse planeerimas. Kindlasti on see mõnede tööandjate jaoks strateegiline samm, mis vähendab tööjõu voolavust ning lihtsustab tulevasi värbamisi,“ selgitas Gross.

 

„Eelnevale statistikale tuginedes peaks tööotsijatel praegu olema lihtsam tööle saada kui aasta tagasi, sest kasvab nii värbavate ettevõtete hulk kui ka värbamismahud. Ühtlasi on sellises omavahelises konkurentsiolukorras eeldada, et tööandjad pingutavad üha enam, et oma töötajatele paremaid töötingimusi pakkuda,“ prognoosis Gross.

 

CV-Online’i poolt novembri algusest kuni keskpaigani läbi viidud uuringus osales 323 erinevas suuruses ettevõtet üle Eesti.

 

Baltimaades on palgaga enim rahul lätlasedBaltimaades on palgaga enim rahul lätlasedBaltimaades on palgaga enim rahul lätlased

 

CV-Online’i Baltimaades läbi viidud tasustamise rahulolu-uuringust selgub, et oma palgaga on enim rahul lätlased, kellest veidi üle 26% leiab, et nende tööpanus ja makstav töötasu on kooskõlas. Leedus on see protsent pisut üle 21 ning Eestis pisut üle 20.

 

Baltikumi lõikes on oma palgaga enim rahul IT ja värbamise valdkonnas töötavad inimesed, kellest umbes kolmandik peab neile makstavat tasu õiglaseks. Seevastu korrakaitse- ja päästeteenistuse valdkonnas ei ole oma palgaga rahul 98 protsenti lätlastest, 90 protsenti leedulastest ja 87 protsenti eestlastest. Vähem kui üks protsent kõigist vastajatest igas riigis ütles, et saab oma panuse eest liiga kõrget palka.

 

„Erinevates Balti riikides on valdkondades küll erinevad palgaga rahulolu protsendid, kuid üldjoontes on suurim rahulolu ja suurimad mured ikkagi kõigis riikides samades sektorites,“ kommenteeris uuringu tulemusi CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross.

 

Eestis leiab ligi 80% töötajatest, et neile makstav töötasu on nende panuse eest liiga väike, pisut üle 20% hinnangul on makstav tasu ja tööpanus tasakaalus ning 0,3% leiab, et makstav tasu on nende panuse eest liiga suur.

 

Eestis vastas 36% tippjuhtidest, 27% keskastmejuhtidest ja 26% müügiesindajatest, et nende töötasu ja panus on kooskõlas. Samamoodi arvab aga vaid 13% lihttöölistest, 14% klienditeenindajatest ja 15% oskustöölistest.

 

Postitsioon-õiglane_tasu

 

„Tulemusi vaadates tuleb muidugi arvestada ka inimloomusega, et alati on ootused suuremad kui reaalsus. Samas on selgelt näha, osade positsioonide puhul on rahulolematus suurem. Rahulolematuse järgi annab järjestada positsioone, mille puhul on hetkel suurim palgasurve – seda kinnitas ka küsitlusest selgunud klienditeenindajate, lihttööliste ja oskustööliste aktiivne tööotsimine. Keskmiselt iga neljas eelnimetatud positsioonidel töötav inimene otsib aktiivselt tööd ja iga teine on avatud uutele väljakutsetele,“ lisas Gross märkusena.

 

Eestis on valdkondade lõikes kõige rahulolevamad IT, metsamajanduse, personalitöö / värbamise valdkonna töötajad ning kõige vähem rahulolevad keskkonnakaitse, hariduse / teaduse ja korrakaitse / päästeteenistuse valdkonna töötajad.

 

Valdkond-õiglane_tasu

 

Palgaga on enim rahul 18–25 ja 26–35-aastased inimesed, vanusega rahulolematus kasvab.

 

CV-Online viis septembris ja oktoobris kõigis Balti riikides läbi tasustamise rahulolu-uuringu, milles osales üle 11 500 inimese. Eestis oli vastajaid 7790, kellest üle 85% töötasid täistööaja või osaajaga. Statistika on tehtud täis- ja osaajaga töötavate inimeste vastuste põhjal. 

CV-Online’i Baltimaades läbi viidud tasustamise rahulolu-uuringust selgub, et oma palgaga on enim rahul lätlased, kellest veidi üle 26% leiab, et nende tööpanus ja makstav töötasu on kooskõlas. Leedus on see protsent pisut üle 21 ning Eestis pisut üle 20.

 

Baltikumi lõikes on oma palgaga enim rahul IT ja värbamise valdkonnas töötavad inimesed, kellest umbes kolmandik peab neile makstavat tasu õiglaseks. Seevastu korrakaitse- ja päästeteenistuse valdkonnas ei ole oma palgaga rahul 98 protsenti lätlastest, 90 protsenti leedulastest ja 87 protsenti eestlastest. Vähem kui üks protsent kõigist vastajatest igas riigis ütles, et saab oma panuse eest liiga kõrget palka.

 

„Erinevates Balti riikides on valdkondades küll erinevad palgaga rahulolu protsendid, kuid üldjoontes on suurim rahulolu ja suurimad mured ikkagi kõigis riikides samades sektorites,“ kommenteeris uuringu tulemusi CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross.

 

Eestis leiab ligi 80% töötajatest, et neile makstav töötasu on nende panuse eest liiga väike, pisut üle 20% hinnangul on makstav tasu ja tööpanus tasakaalus ning 0,3% leiab, et makstav tasu on nende panuse eest liiga suur.

 

Eestis vastas 36% tippjuhtidest, 27% keskastmejuhtidest ja 26% müügiesindajatest, et nende töötasu ja panus on kooskõlas. Samamoodi arvab aga vaid 13% lihttöölistest, 14% klienditeenindajatest ja 15% oskustöölistest.

 

Postitsioon-õiglane_tasu

 

„Tulemusi vaadates tuleb muidugi arvestada ka inimloomusega, et alati on ootused suuremad kui reaalsus. Samas on selgelt näha, osade positsioonide puhul on rahulolematus suurem. Rahulolematuse järgi annab järjestada positsioone, mille puhul on hetkel suurim palgasurve – seda kinnitas ka küsitlusest selgunud klienditeenindajate, lihttööliste ja oskustööliste aktiivne tööotsimine. Keskmiselt iga neljas eelnimetatud positsioonidel töötav inimene otsib aktiivselt tööd ja iga teine on avatud uutele väljakutsetele,“ lisas Gross märkusena.

 

Eestis on valdkondade lõikes kõige rahulolevamad IT, metsamajanduse, personalitöö / värbamise valdkonna töötajad ning kõige vähem rahulolevad keskkonnakaitse, hariduse / teaduse ja korrakaitse / päästeteenistuse valdkonna töötajad.

 

Valdkond-õiglane_tasu

 

Palgaga on enim rahul 18–25 ja 26–35-aastased inimesed, vanusega rahulolematus kasvab.

 

CV-Online viis septembris ja oktoobris kõigis Balti riikides läbi tasustamise rahulolu-uuringu, milles osales üle 11 500 inimese. Eestis oli vastajaid 7790, kellest üle 85% töötasid täistööaja või osaajaga. Statistika on tehtud täis- ja osaajaga töötavate inimeste vastuste põhjal. 

CV-Online’i Baltimaades läbi viidud tasustamise rahulolu-uuringust selgub, et oma palgaga on enim rahul lätlased, kellest veidi üle 26% leiab, et nende tööpanus ja makstav töötasu on kooskõlas. Leedus on see protsent pisut üle 21 ning Eestis pisut üle 20.

 

Baltikumi lõikes on oma palgaga enim rahul IT ja värbamise valdkonnas töötavad inimesed, kellest umbes kolmandik peab neile makstavat tasu õiglaseks. Seevastu korrakaitse- ja päästeteenistuse valdkonnas ei ole oma palgaga rahul 98 protsenti lätlastest, 90 protsenti leedulastest ja 87 protsenti eestlastest. Vähem kui üks protsent kõigist vastajatest igas riigis ütles, et saab oma panuse eest liiga kõrget palka.

 

„Erinevates Balti riikides on valdkondades küll erinevad palgaga rahulolu protsendid, kuid üldjoontes on suurim rahulolu ja suurimad mured ikkagi kõigis riikides samades sektorites,“ kommenteeris uuringu tulemusi CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross.

 

Eestis leiab ligi 80% töötajatest, et neile makstav töötasu on nende panuse eest liiga väike, pisut üle 20% hinnangul on makstav tasu ja tööpanus tasakaalus ning 0,3% leiab, et makstav tasu on nende panuse eest liiga suur.

 

Eestis vastas 36% tippjuhtidest, 27% keskastmejuhtidest ja 26% müügiesindajatest, et nende töötasu ja panus on kooskõlas. Samamoodi arvab aga vaid 13% lihttöölistest, 14% klienditeenindajatest ja 15% oskustöölistest.

 

Postitsioon-õiglane_tasu

 

„Tulemusi vaadates tuleb muidugi arvestada ka inimloomusega, et alati on ootused suuremad kui reaalsus. Samas on selgelt näha, osade positsioonide puhul on rahulolematus suurem. Rahulolematuse järgi annab järjestada positsioone, mille puhul on hetkel suurim palgasurve – seda kinnitas ka küsitlusest selgunud klienditeenindajate, lihttööliste ja oskustööliste aktiivne tööotsimine. Keskmiselt iga neljas eelnimetatud positsioonidel töötav inimene otsib aktiivselt tööd ja iga teine on avatud uutele väljakutsetele,“ lisas Gross märkusena.

 

Eestis on valdkondade lõikes kõige rahulolevamad IT, metsamajanduse, personalitöö / värbamise valdkonna töötajad ning kõige vähem rahulolevad keskkonnakaitse, hariduse / teaduse ja korrakaitse / päästeteenistuse valdkonna töötajad.

 

Valdkond-õiglane_tasu

 

Palgaga on enim rahul 18–25 ja 26–35-aastased inimesed, vanusega rahulolematus kasvab.

 

CV-Online viis septembris ja oktoobris kõigis Balti riikides läbi tasustamise rahulolu-uuringu, milles osales üle 11 500 inimese. Eestis oli vastajaid 7790, kellest üle 85% töötasid täistööaja või osaajaga. Statistika on tehtud täis- ja osaajaga töötavate inimeste vastuste põhjal.

45% töötajatest prognoosib 2013. aastal palgatõusu45% töötajatest prognoosib 2013. aastal palgatõusu45% работников прогнозирует повышение зарплаты в 2013 году

Töötavatest inimestest usub, et nende palk tõuseb

 

CV-Online viis mai lõpus läbi küsitluse, milles uurisime nii tööga hõivatud kui ka hetkel mitte hõivatud inimestelt, mis nad arvavad (enda) palgaga juhtuvat nii 2012. aasta teises pooles kui 2013. aastal. Eelmise aasta tulemustega võrreldes on mõnevõrra tõusnud nende inimeste protsent, kes usuvad enda palga tõusmisesse.

 

23% töötavatest inimestest prognoosis, et nende palk tõuseb 2012. aasta teises pooles ning 45%, et see tõuseb 2013. aastal.

 

2011. aasta mais prognoosis 19%, et nende palk tõuseb sama aasta teises pooles, 2012. aasta mais aga oli see näitaja 23%. Samas nende inimeste osakaal, kes arvavad, et nende palk tõuseb tuleva aasta sees, on pisut langenud – 2011. aasta mais prognoosis seda pool vastanuist, selle aasta mais aga oli sama näitaja 45%.

 

Näeme nii selle uuringu tulemuste kui CV-Online’i süsteemi sisestatud palgaootuste statistika järgi, et inimeste palgatõusu ootused on suuresti seotud 2012. aastaga. Lisaks eelnevalt välja toodud arvulistele näitajatele on ka tööandjad tagasisidena nentinud, et 2012. aasta sees on hakatud tundma eelnevaga võrreldes oluliselt suuremat survet palkade tõstmiseks ning uute töötajate leidmine on muutunud senisest keerulisemaks.


Näita rohkem infot >

 

Hõivestaatus ja palgamuutuse prognoos

 

Uuringu tulemustest selgus veel, et hõivestaatus mõjutab oluliselt prognoosi palgamuutuste osas.

 

 

Esmalt tuleb välja tuua, et küsisime palgamuutuse prognoosi võrreldes eelmise töökohaga. Seega sellele said vastata ka hetkel mitte-töötavad inimesed, kes vastasid oma viimasest töökohast lähtudes ja prognoosisid, mis võiksid olla muutused ametipositsioonil, kus nad viimati töötasid.

 

2012. aasta teise poole osas on kõige positiivsemalt on häälestatud hetkel haridust omandavad inimesed, kellel on see tõenäoliselt seotud lähitulevikus erialasele tööle suundumisega ning seega oodatakse ka palganumbri kasvamist.

 

2013. aasta osas on pilt pisut teine ja ühtlasi on inimeste palgatõusu ootused kõrgemad kui 2012. aasta teises pooles, mis on ühtepidi ka loogiline, sest fookuses on terve aasta. Tuleva aasta osas on kõige optimistlikumad täiskoormusega töötavad inimesed.

 

 

Palgatõusu prognooside suurusjärgud

 

Siinjuures tuleb aga välja tuua, et ligi 65% nii käesoleval aastal kui järgmisel aastal palgatõusu prognoosivatest vastajatest arvab, et see jääb vahemikku 1-10%. Seega väga suurde palgatõusu enamik inimesi ei usu. Teisisõnu on kohati palgatõusu näol tegemist elukalliduse tõusu ja inflatsiooni tasandamisega.

 

 

2012. aasta teine pool on toonud ja veel tõenäoliselt toob kaasa palgatõuse, mis tulenevad majandussurutise tingimustes tehtud palgakärbetest ning pikalt samal (masu-järgsel) tasemel hoitud palkadest. Ühelt poolt avaldab palkade tõstmiseks survet juba lihtsalt inflatsioon ja elukalliduse tõus, teisalt aga ka vabade töökäte vähenemine. Viimasele viitavad nii Statistikaameti kui Töötukassa statistika, aga ka tööandjate poolne tagasiside. Paratamatult paremad väljavaated on nendel töötajatel, kelle osas valitseb defitsiit, allpool toome välja, mis valdkonna ja tasandi töötajad enda palgatõusu enim usuvad.

 

Samas tuli küsitlusele vastanute kommentaaridest välja, et on teatav hulk ettevõtteid, kus töötajate hinnangul on firmajuhid palkade tõstmise osas äraootaval seisukohal, kas kulude kokkuhoiu huvides või peljates, et võimaliku uue majanduslanguse puhul satuksid nad raskesse olukorda.

 

2013. aasta osas on vastajad läbivalt optimistlikumad, kuid on teatav hulk inimesi on minetanud lootuse, et palk võiks üldse lähiaastail tõusta, kartes, et tööandja ei kaaluks mingil juhul palkade tõstmist.

 

Allpool on detailsem ülevaade uuringu tulemustest erinevate sektorite, ametipositsioonide, maakondade jne lõikes. Edasi lugemiseks vajuta allpool asuvale Näita rohkem infot > lingile.

 

Näita rohkem infot >

 
 
Statistika põhineb CV-Online’i poolt 2012. aasta mai lõpus töötajate ja tööotsijate seas läbi viidud uuringul, millele vastas üle 8000 inimese üle Eesti. Üle 6700 uuringus osalenuist töötas kas täis- või osaajaga ja pisut alla 1300 ei olnud hetkel tööga hõivatud.
 
Allpool on lahter kommenteerimiseks ja küsimuste esitamiseks. Tagasiside ja arvamused on väga oodatud.Töötavatest inimestest usub, et nende palk tõuseb

 

CV-Online viis mai lõpus läbi küsitluse, milles uurisime nii tööga hõivatud kui ka hetkel mitte hõivatud inimestelt, mis nad arvavad (enda) palgaga juhtuvat nii 2012. aasta teises pooles kui 2013. aastal. Eelmise aasta tulemustega võrreldes on mõnevõrra tõusnud nende inimeste protsent, kes usuvad enda palga tõusmisesse.

 

23% töötavatest inimestest prognoosis, et nende palk tõuseb 2012. aasta teises pooles ning 45%, et see tõuseb 2013. aastal.

 

2011. aasta mais prognoosis 19%, et nende palk tõuseb sama aasta teises pooles, 2012. aasta mais aga oli see näitaja 23%. Samas nende inimeste osakaal, kes arvavad, et nende palk tõuseb tuleva aasta sees, on pisut langenud – 2011. aasta mais prognoosis seda pool vastanuist, selle aasta mais aga oli sama näitaja 45%.

 

Näeme nii selle uuringu tulemuste kui CV-Online’i süsteemi sisestatud palgaootuste statistika järgi, et inimeste palgatõusu ootused on suuresti seotud 2012. aastaga. Lisaks eelnevalt välja toodud arvulistele näitajatele on ka tööandjad tagasisidena nentinud, et 2012. aasta sees on hakatud tundma eelnevaga võrreldes oluliselt suuremat survet palkade tõstmiseks ning uute töötajate leidmine on muutunud senisest keerulisemaks.


Näita rohkem infot >

 

Hõivestaatus ja palgamuutuse prognoos

 

Uuringu tulemustest selgus veel, et hõivestaatus mõjutab oluliselt prognoosi palgamuutuste osas.

 

 

Esmalt tuleb välja tuua, et küsisime palgamuutuse prognoosi võrreldes eelmise töökohaga. Seega sellele said vastata ka hetkel mitte-töötavad inimesed, kes vastasid oma viimasest töökohast lähtudes ja prognoosisid, mis võiksid olla muutused ametipositsioonil, kus nad viimati töötasid.

 

2012. aasta teise poole osas on kõige positiivsemalt on häälestatud hetkel haridust omandavad inimesed, kellel on see tõenäoliselt seotud lähitulevikus erialasele tööle suundumisega ning seega oodatakse ka palganumbri kasvamist.

 

2013. aasta osas on pilt pisut teine ja ühtlasi on inimeste palgatõusu ootused kõrgemad kui 2012. aasta teises pooles, mis on ühtepidi ka loogiline, sest fookuses on terve aasta. Tuleva aasta osas on kõige optimistlikumad täiskoormusega töötavad inimesed.

 

 

Palgatõusu prognooside suurusjärgud

 

Siinjuures tuleb aga välja tuua, et ligi 65% nii käesoleval aastal kui järgmisel aastal palgatõusu prognoosivatest vastajatest arvab, et see jääb vahemikku 1-10%. Seega väga suurde palgatõusu enamik inimesi ei usu. Teisisõnu on kohati palgatõusu näol tegemist elukalliduse tõusu ja inflatsiooni tasandamisega.

 

 

2012. aasta teine pool on toonud ja veel tõenäoliselt toob kaasa palgatõuse, mis tulenevad majandussurutise tingimustes tehtud palgakärbetest ning pikalt samal (masu-järgsel) tasemel hoitud palkadest. Ühelt poolt avaldab palkade tõstmiseks survet juba lihtsalt inflatsioon ja elukalliduse tõus, teisalt aga ka vabade töökäte vähenemine. Viimasele viitavad nii Statistikaameti kui Töötukassa statistika, aga ka tööandjate poolne tagasiside. Paratamatult paremad väljavaated on nendel töötajatel, kelle osas valitseb defitsiit, allpool toome välja, mis valdkonna ja tasandi töötajad enda palgatõusu enim usuvad.

 

Samas tuli küsitlusele vastanute kommentaaridest välja, et on teatav hulk ettevõtteid, kus töötajate hinnangul on firmajuhid palkade tõstmise osas äraootaval seisukohal, kas kulude kokkuhoiu huvides või peljates, et võimaliku uue majanduslanguse puhul satuksid nad raskesse olukorda.

 

2013. aasta osas on vastajad läbivalt optimistlikumad, kuid on teatav hulk inimesi on minetanud lootuse, et palk võiks üldse lähiaastail tõusta, kartes, et tööandja ei kaaluks mingil juhul palkade tõstmist.

 

Allpool on detailsem ülevaade uuringu tulemustest erinevate sektorite, ametipositsioonide, maakondade jne lõikes. Edasi lugemiseks vajuta allpool asuvale Näita rohkem infot > lingile.

 

Näita rohkem infot >

 
 
Statistika põhineb CV-Online’i poolt 2012. aasta mai lõpus töötajate ja tööotsijate seas läbi viidud uuringul, millele vastas üle 8000 inimese üle Eesti. Üle 6700 uuringus osalenuist töötas kas täis- või osaajaga ja pisut alla 1300 ei olnud hetkel tööga hõivatud.
 
Allpool on lahter kommenteerimiseks ja küsimuste esitamiseks. Tagasiside ja arvamused on väga oodatud.

 
Kui soovite enda ametiala palgataset teada saada, siis klikkige siia >

 

В конце мая на портале CV-Online проводился опрос, в ходе которого мы выяснили мнения как работающих, так и в настоящее время безработных людей относительно того, что произойдет с их зарплатой во второй половине 2012 года и в 2013 году. По сравнению с прошлым годом несколько увеличился процент тех людей, которые считают, что их зарплата повысится.

 

23% работающих людей прогнозировали, что их зарплата будет повышена во второй половине 2012 года, а 45% опрошенных считали, что она повысится в 2013 году.

 

В мае 2011 года 19% опрошенных прогнозировали, что их зарплата повысится во второй половине 2011 года, а в мае 2012 года этот показатель составил 23%. Однако доля людей, которые считают, что их зарплата повысится в следующем году, немного уменьшилась – в мае 2011 года повышение своей зарплаты прогнозировала половина опрошенных, а в мае нынешнего года этот показатель составил 45%.

 

По результатам данного исследования и статистики на основании введенных в систему CV-Online ожиданий в отношении заработной платы, что ожидания людей в отношении повышения зарплаты преимущественно связаны с 2012 годом. Помимо приведенных выше численных показателей, работодатели в своей обратной связи утверждают, что в течение 2012 года они начали испытывать большее по сравнению с предыдущими периодами давление в сторону увеличения заработных плат, и поиск новых работников усложнился.


Показать больше информации >

 

Статус занятости и прогноз изменения зарплаты

 

По результатам исследования также выяснилось, что статус занятости оказывает существенное влияние на прогноз изменений заработной платы.

 

 

Сначала стоит заметить, что мы спрашивали заполняющих опросник о прогнозе изменений заработной платы по сравнению с их предыдущим местом работы. Таким образом, на этот вопрос смогли ответить также являющиеся в настоящее время безработными люди, которые отвечали на вопрос исходя из данных о своем предыдущем месте работы и прогнозировали, какие могли бы быть изменения на той должности, которую они прежде занимали.

 

В отношении второй половины 2012 года наиболее оптимистично настроены люди, которые в настоящее время получают высшее образование и в ближайшем будущем намерены найти работу по специальности, и, таким образом, ожидают увеличения заработной платы.

 

В отношении 2013 года картина несколько иная, и ожидания работников выше, чем в отношении второй половины 2012 года, что, с одной стороны, логично, потому что в фокусе находится целый год. В отношении будущего года наиболее оптимистичны люди, работающие с полной нагрузкой.

 

Порядок прогнозируемого увеличения заработной платы

 

Здесь стоит указать, что около 65% опрошенных, прогнозирующих повышение зарплаты как в текущем, так и в следующем году, считают, что зарплата будет повышена в промежутке 1-10%. Таким образом, большинство людей не верит в значительное повышение зарплаты. Другими словами, повышение зарплаты может быть связанно с ростом дороговизны жизни и уравновешиванием инфляции.

 

 

Вторая половина 2012 года принесла и, вероятно, еще принесет повышение уровня зарплаты, связанное с урезанием зарплат во времена экономического спада, а также длительным удерживанием зарплат на одном уровне после спада. С одной стороны, давление в сторону повышения заработной платы оказывает инфляция и подорожание жизни, с другой стороны – уменьшение количества свободных работников. Последнее подтверждается статистикой Департамента статистики и Кассы безработицы, а также обратной связью со стороны работодателей. Наилучшими вариантами выбора располагают те работники, в которых рынок труда испытывает недостаток. Ниже мы приведем перечень сфер деятельности и уровней должности, работники которых больше всего верят в повышение своей заработной платы.

 

В то же время, из комментариев опрошенных становится ясно, что руководители определенных предприятий, по мнению работников, заняли выжидающую позицию в отношении роста зарплат, как из-за экономии расходов, так и из опасений, что в случае возможного нового экономического спада они могут оказаться в сложной ситуации.

 

В отношении 2012 года опрошенные, как правило, более оптимистичны, однако определенное количество заполнивших опрос не выразили надежды, что зарплата вообще может в ближайшие годы вырасти, опасаясь, что работодатель не будет даже взвешивать повышение зарплаты.

 

Ниже приводится более подробный обзор результатов исследования по различным секторам, должностям, уездам и т.п. Для дальнейшего чтения нажмите на находящуюся ниже ссылку Показать больше информации >.

 

Показать больше информации >

 
 
Статистика основана на опросе, проведенном CV-Online между работниками и ищущими работу, на вопросы которого ответили более 8000 человек со всей Эстонии. Более 6700 опрошенных работали на полную или частичную ставку, и чуть меньше 1300 были на момент заполнения опроса безработными.
 
Ниже приводится поле для комментариев или вопросов. Мы ждем от Вас обратной связи и комментариев.

Noorte palgaootus: 693 eurot kätteNoorte palgaootus: 693 eurot kätteNoorte palgaootus: 693 eurot kätte

Noorte palgaootus: 693 eurot kätte

CV-Online viis koostöö noorte infomessiga Teeviit novembri keskel läbi noorte karjääriküsitluse, millest tuli välja, et täiskohaga tööle minekut kaaluvad noored oleksid nõus tööle asuma keskmiselt 693-eurose netopalgaga.

„Võrreldes aasta tagasi Teeviida infomessil läbi viidud küsitluse tulemustega on noorte palgaootused langenud. Aasta tagasi soovisid noored saada netotasuna keskmiselt 962 eurot. Usutavasti on seda mõjutanud paar aspekti – üks on see, et tõenäoliselt ei tajunud osad noored veel aasta tagasi oma palgaootust kirja pannes niivõrd hästi euro väärtust. Teiseks on kindlasti noored pidevalt infot saanud oma vanematelt ja tuttavatelt, selle kohta, milliseid palku tegelikult saadakse. Eks see on ikkagi pigem erandlik, et noor saab oma esimesel töökohal 962 eurot netotasuna. Isegi kui 693 eurot kätte saada, siis see on juba üle Eesti keskmise palk,“ kommenteeris karjääriküsitluse tulemusi CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross.

Osaajaga tööle mineku puhul on noortel palgaootus keskmiselt 327 eurot kätte ning tunnitasu osas sooviksid noored saada netotasuna keskmisel 4,2 eurot.

Seejuures on noormeeste palgaootused neiude omadest oluliselt kõrgemad. Noormehed soovivad saada keskmiselt 768 eurot kätte, neiud aga 618 eurot.

„Seega lõhe palgaootustes joonistub välja juba noorukieas – neiude palgaootused on ligi veerandi võrra väiksemad kui eakaaslastest noormeestel. Iseenesest näitab see, kui sügaval on soolise palgalõhe juured,“ tõi Gross välja.

Tulevikus soovib enim noormehi tööle hakata IT, tehnika ja ehituse valdkonnas, neiud aga enim kulutuuri, kunsti ja meelelahutuse, hariduse ja teaduse ning tervishoiu ja sotsiaaltöö valdkonnas.

„Iseenesest on palgalõhe sisse kirjutatud juba ka eelistatud töövaldkondadesse, tõenäoliselt on neiude eelistatud pehmemate alade palkadel raske võistelda noormeeste valdavalt reaalteadustele tuginevate valdkondade palgatasemetega,“ mõtiskles Gross.

Küsitlusest selgus veel, et 60% noortest oleks nõus kooli kõrvalt täis- või osaajaga tööle minema. Täiskohaga soovib tööle minna 14% naissoost õppuritest ja 21% meessoost õppuritest. Osaajaga töötamise puhul on need näitajad vastavalt 50% ja 36%.

CV-Online ja infomess Teeviit viisid novembri keskel läbi karjääriküsitluse, et teada saada noorte karjäärieelistusi, õppimist ja töötamist puudutavat infot. Kõik oma palgaootuse sisestanud noored õppisid kas põhikoolis, gümnaasiumis, kutse- või ülikoolis. Kokku vastas küsitlusele üle 550 noore. Küsitluse jaoks info kogumine jätkub Teeviit 2012 infomessil, mis toimub 29. novembrist kuni 1. detsembrini Eesti Näituste messikeskuses.

 

CV-Online viis 2012. aasta novembris koostöös infomessiga Teeviit läbi noorte karjääriküsitluse, millest tuli välja, et täiskohaga tööle minekut kaaluvad noored oleksid nõus tööle asuma keskmiselt 693-eurose netopalgaga.

 

Võrreldes aasta tagasi Teeviida infomessil läbi viidud küsitluse tulemustega on noorte palgaootused langenud. Aasta tagasi soovisid noored saada netotasuna keskmiselt 962 eurot. Usutavasti on seda mõjutanud paar aspekti – üks on see, et tõenäoliselt ei tajunud osad noored veel aasta tagasi oma palgaootust kirja pannes niivõrd hästi euro väärtust. Teiseks on kindlasti noored pidevalt infot saanud oma vanematelt ja tuttavatelt, selle kohta, milliseid palku tegelikult saadakse. Eks see on ikkagi pigem erandlik, et noor saab oma esimesel töökohal 962 eurot netotasuna. Isegi kui 693 eurot kätte saada, siis see on juba üle Eesti keskmise palk.

 

Osaajaga tööle mineku puhul on noortel palgaootus keskmiselt 327 eurot kätte ning tunnitasu osas sooviksid noored saada netotasuna keskmisel 4,2 eurot.

 

Seejuures on noormeeste palgaootused neiude omadest oluliselt kõrgemad. Noormehed soovivad saada keskmiselt 768 eurot kätte, neiud aga 618 eurot.

 

Seega lõhe palgaootustes joonistub välja juba noorukieas – neiude palgaootused on ligi veerandi võrra väiksemad kui eakaaslastest noormeestel. Iseenesest näitab see, kui sügaval on soolise palgalõhe juured.

 

Tulevikus soovib enim noormehi tööle hakata IT, tehnika ja ehituse valdkonnas, neiud aga enim kulutuuri, kunsti ja meelelahutuse, hariduse ja teaduse ning tervishoiu ja sotsiaaltöö valdkonnas.

 

Iseenesest on palgalõhe sisse kirjutatud juba ka eelistatud töövaldkondadesse, tõenäoliselt on neiude eelistatud pehmemate alade palkadel raske võistelda noormeeste valdavalt reaalteadustele tuginevate valdkondade palgatasemetega. Me küll ei ärgita kedagi oma eelistusi muutma lihtsalt selle pärast, et mõnes teises sektoris on kõrgem palk, aga kindlasti tasub mõelda sellele, millised on tulevikus tööle saamise võimalused ja palgaväljavaated. Sel juhul on ootused ja reaalsus paremini kooskõlas ning noor ise rohkem rahul.

 

Küsitlusest selgus veel, et 60% noortest oleks nõus kooli kõrvalt täis- või osaajaga tööle minema. Täiskohaga soovib tööle minna 14% naissoost õppuritest ja 21% meessoost õppuritest. Osaajaga töötamise puhul on need näitajad vastavalt 50% ja 36%.

 

See viimane number tundus meie jaoks võrdlemisi kõrge, ent tõenäoliselt hakkab tulevikus üha enam toimuma õpingute kõrvalt töötamist. Seejuures muidugi peab koormus olema noorele vastuvõetav ja selline, millega ta suudab toime tulla. Seejuures loob nooruses töötamine ka ühe lisaargumendi tööandja jaoks – noorel on harjumus tööd teha ja see annab tööandjale suurema kindlustunde, et noor saab oma tööülesannetega hakkama.

 

CV-Online ja infomess Teeviit viisid novembri keskel läbi karjääriküsitluse, et teada saada noorte karjäärieelistusi, õppimist ja töötamist puudutavat infot. Kõik oma palgaootuse sisestanud noored õppisid kas põhikoolis, gümnaasiumis, kutse- või ülikoolis. Kokku vastas küsitlusele online’is üle 550 noore. Noorte palgaootus: 693 eurot kätte

CV-Online viis koostöö noorte infomessiga Teeviit novembri keskel läbi noorte karjääriküsitluse, millest tuli välja, et täiskohaga tööle minekut kaaluvad noored oleksid nõus tööle asuma keskmiselt 693-eurose netopalgaga.

„Võrreldes aasta tagasi Teeviida infomessil läbi viidud küsitluse tulemustega on noorte palgaootused langenud. Aasta tagasi soovisid noored saada netotasuna keskmiselt 962 eurot. Usutavasti on seda mõjutanud paar aspekti – üks on see, et tõenäoliselt ei tajunud osad noored veel aasta tagasi oma palgaootust kirja pannes niivõrd hästi euro väärtust. Teiseks on kindlasti noored pidevalt infot saanud oma vanematelt ja tuttavatelt, selle kohta, milliseid palku tegelikult saadakse. Eks see on ikkagi pigem erandlik, et noor saab oma esimesel töökohal 962 eurot netotasuna. Isegi kui 693 eurot kätte saada, siis see on juba üle Eesti keskmise palk,“ kommenteeris karjääriküsitluse tulemusi CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross.

Osaajaga tööle mineku puhul on noortel palgaootus keskmiselt 327 eurot kätte ning tunnitasu osas sooviksid noored saada netotasuna keskmisel 4,2 eurot.

Seejuures on noormeeste palgaootused neiude omadest oluliselt kõrgemad. Noormehed soovivad saada keskmiselt 768 eurot kätte, neiud aga 618 eurot.

„Seega lõhe palgaootustes joonistub välja juba noorukieas – neiude palgaootused on ligi veerandi võrra väiksemad kui eakaaslastest noormeestel. Iseenesest näitab see, kui sügaval on soolise palgalõhe juured,“ tõi Gross välja.

Tulevikus soovib enim noormehi tööle hakata IT, tehnika ja ehituse valdkonnas, neiud aga enim kulutuuri, kunsti ja meelelahutuse, hariduse ja teaduse ning tervishoiu ja sotsiaaltöö valdkonnas.

„Iseenesest on palgalõhe sisse kirjutatud juba ka eelistatud töövaldkondadesse, tõenäoliselt on neiude eelistatud pehmemate alade palkadel raske võistelda noormeeste valdavalt reaalteadustele tuginevate valdkondade palgatasemetega,“ mõtiskles Gross.

Küsitlusest selgus veel, et 60% noortest oleks nõus kooli kõrvalt täis- või osaajaga tööle minema. Täiskohaga soovib tööle minna 14% naissoost õppuritest ja 21% meessoost õppuritest. Osaajaga töötamise puhul on need näitajad vastavalt 50% ja 36%.

CV-Online ja infomess Teeviit viisid novembri keskel läbi karjääriküsitluse, et teada saada noorte karjäärieelistusi, õppimist ja töötamist puudutavat infot. Kõik oma palgaootuse sisestanud noored õppisid kas põhikoolis, gümnaasiumis, kutse- või ülikoolis. Kokku vastas küsitlusele üle 550 noore. Küsitluse jaoks info kogumine jätkub Teeviit 2012 infomessil, mis toimub 29. novembrist kuni 1. detsembrini Eesti Näituste messikeskuses.