Tõeliselt inspireeriv: teekond tippspetsialistist joogaõpetajaks

Minu nimi on Marika (43). Olen joogaõpetaja.
Selline tutvustus kõlab tegelikult mulle eneselegi võõralt, sest olen terve oma täiskasvanu elu teinud kontoritööd.
Ent minu elurajad kujunesid ümber nii, et kõrgharidusega tippspetsialistist on saanud joogaõpetaja.

Esimese hooga ei mõistnud ma, millist erilist lugu ma jutustada võiksin. Ainus, mida ma teinud olen, on see, et ma kuulan oma südant/intuitsiooni (kuidas keegi oma sisemist häält nimetab), ja toimin vastavalt. Olen elu jooksul mõistnud, kui ma oma sisehäält ignoreerin ja otsustan ratsionaalsete argumentide ajel, siis need otsused ei ole olnud minu jaoks parimad. Sellest on kasvanud teadlikkus iseendast ja usaldus oma südant kuulata. Nüüdseks usun oma kogemuse põhjal, et kui Sa teed midagi südamega, siis sobivad võimalused ja vajalikud uksed avanevad takistusteta. Kõlab banaalselt, kuid mind on aidanud elu usaldamine, sest olen kogenud, kuidas elu hoiab ja kannab, kui Sa lubad ja usaldad.

Inspireeriv Marika Tamm / Foto: Triine Tamm


Minu elu moto on: “Klaas on pooltäis, mitte pooltühi”. Ka siis, ja eriti just siis on see mõte mind edasi aidanud, kui elu lükkab olukordadesse, kus olen olnud sunnitud valima ja otsustama, kuigi kergem oleks jääda mugavustsooni, milles tegelikult on olnud olla väga ebamugav juba mõnda aega. Kui oled harjunud terve oma täiskasvanu elu tegema kontoritööd kellast kellani ja omama kindlat sissetulekut, siis mõte astuda tundmatusse ja valida õppida midagi uut, tundub hirmutav. Arvan, et hirm on peamine põhjus, mis hoiab meid tagasi elamast oma unistuste elu. Ka mina ei ole erand, kuid minu sees oli uudishimu ja sisemine vajadus õppida midagi uut, ja see uudishimu oli natuke suurem kui hirm. Elisabeth Gilbert on ühes oma intervjuus öelnud midagi, mis mind on inspireerinud: “Järgne oma uudishimule, kui see on natukenegi suurem kui hirm ja su otsused on ajendatud uudishimust mitte hirmust, siis on elu nagu kunstiteos.” Mina alles loon oma kunstiteost, kuid vaatamata teadmatusele tuleviku ees tunnen ennast elavana ja õnnelikumana kui kunagi varem.

 

Tänaseks on mu tööpäevad täis rõõmu ja tänulikkuse tunnet võimaluse eest jagada oma teadmisi ja muuta kellegi elu paremaks. Olen elusam, kui kunagi varem ja mu päevad ei ole enam klassikalised tööpäevad, vaid mul on suur rõõm oma teadmiste jagamisest. Vabad hetked kuluvad suures osas tundide ettevalmistamisele, enese täiendamisele ja õppimisele, mis on minu jaoks huvitav ja põnev tegevus. Samuti enda peal katsetamisele selleks, et mõista paremini, kuidas inimesteni uusi teadmisi viia. Olen enda jaoks seadnud eesmärgiks iga joogatunniga kasvõi ühe inimese elu natukenegi paremaks muuta.

 

Ma tõesti naudin igat oma päeva ja mul on mu uudishimu, mis on hästi pisut suurem kui hirm ja mis juhib mu otsuseid. Nii ma siis säran iga päev ja mõtlen tänutundega: “Kui hea on ärgata hommikul rõõmuga ja mõelda, et täna on jälle uus päev, ja mulle meeldib see päev, see elu mida ma iga päev loon – minu kunstiteos!”

Eesti ihaldusväärseim tööandja Tallinna Lennujaam jagab nippe, kuidas olla atraktiivne tööandja tööturul

Tööandja brändingu agentuuri Instari ja CV-Online’i koostööna läbiviidud kevadise uuringu tulemusena selgus, et Eesti atraktiivseimad ettevõtted on Tallinna Lennujaam, Eesti Energia ja Skype. Uuring oli viidud läbi ligi 1000 töötava inimese hulgas. Vastanute näol oli tööandja brändingu agentuuri Instari esindaja Kersti Vannase sõnul tegemist kirju seltskonnaga erinevatest vanusegruppidest, kelle keskmiseks vanuseks tuli 39 eluaastat. Tallinna Lennujaama personalijuht Katrin Kelder jagas siirast rõõmu tunnustuse eest #Töövahetusraadio 11. saates: „Uhke tunne on! Kui uudis hakkas levima, siis hakati ka organisatsiooni sees sellest rääkima.“ Katrinile oli positiivseks üllatuseks: „Lennujaam on suuresti populaarne noorte seas – noortele meeldib reisida, lennata, avastada uusi kohti ja maid. Teisalt on aga Tallinna Lennujaama positiivne kuvand ka keskmise töötajaskonna seas järelikult väga välja kandnud, nagu uuringu tulemustena ka selgus.“ Mis on toonud Tallinna Lennujaamale Eesti ihaldusväärseima tööandja tiitli ning mida küll töötajad ühelt atraktiivselt tööandjalt ootavad?

 

Tallinna Lennujaam on kui sümbol, Eesti ühenduspunkt välismaailmaga ja inimestele vaieldamatu esimene kokkupuute koht koduga pärast avastusretki. Küsimusele, millega ihaldusväärseima ettevõtte personalijuht Katrin on pidanud tegelema, vastas Katrin järgmiselt: “Tallinna Lennujaamas on meie kõigi jaoks alati hästi oluline, et iga töötaja tööl on mõte, tähendus ja missioon. Tõsi on see, et Tallinna Lennujaam, mis kannab ka Lennart Meri nime, on märgilise tähendusega organisatsioon, mis paneb meile töötajatena ka suuremad kohustused, kuna klientide ootused on meie suhtes kõrgemad. Oleme väga tähelepaneliku pilgu all.” Katrin jagab töötajatelt ja sisekliimast peegelduvaid muljeid, et Lennujaamas on lahe töötada! Mitte ainult kõrvaltvaataja jaoks, vaid ka nendele, kes on tulnud ja jäänud organisatsiooni. „Tallinna Lennujaama töötajatena hoolime sellest tööst, mida teeme ning tunneme rõõmu kui oleme hästi toime tulnud. Inimeste keskmine tööperiood meie organisatsioonis on ligi kümme aastat, mis ei ole päris tavapärane tänases töömaailmas.” Kersti Vannas jagab Tallinna Lennujaama puudutavaid uuringu tulemusi: „Uuringust ilmnes, et 29% vastanutest sooviksid Lennujaamas töötada ning 47% on Lennujaamas töötamisest huvitatud.“ Selline tulemus tuleneb ettevõtte seestpoolt väljapoole kiirgamisest. „Kui me räägime tööandja brändingust, siis tegelikult see algabki ettevõtte seest. Vaid ilusate loosungite välja ütlemine ei töö ühelegi ettevõttele pikaajalist edu,“ tõdeb Vannas.

 

Mida töötajad ootavad ühelt healt, atraktiivselt tööandjalt?

Tallinna Lennujaama personalijuht Katrin Kelder

 

Kersti jagab tulemusi numbrites: “Üks oluline faktor on kindlasti paindlikkus. Küsisime inimestelt, millist tööd nad sooviksid teha: kas tegutseda avalikus sektoris, erasektoris või ettevõtjana.“ Selgus, et 20% vastanutest sooviksid olla ettevõtjad ehk iseenda aja peremehed. Iseseisev aja ja tervikuna töö planeerimine tuli ilmsiks ka töökoha valikut kriteeriumite juures – „tööandja paindlikkuse all ei mõelda ainult seda, et töötajal oleks võimalus kodus töötada, vaid ka võimalust töögraafiku juures kaasa rääkida.” Instari esindaja võtab kokku, et töökoha valiku kriteeriumite puhul on eespool töötajate võrdne ja aus kohtlemine – 81% vastanutest pidasid seda väga oluliseks faktoriks. Töökoha valikul on inimestele oluline ka töökoha stabiilsus ning organisatsiooni pikaajalisem konkurentsivõimelisus.

 

Ent Tallinna Lennujaam on töös 24 tundi ööpäevas ning organisatsioonis töötab ligi 600 inimest. Lennujaama kogukond on aga veelgi suurem – meiega kokku ligi 2000 inimest. Kas sellest aspektist hoolimata on Tallinna Lennujaamas kõik eeltoodud valiku kriteeriumid olemas? Lennujaama personalijuhina kostab Katrin Kelder: “Jah, me oleme paindlikud. Meil on üsna palju töötajaid, kes õpivad ja töötavad aasta eriperioodidel erineva koormusega, seega püüame loomulikult olla paindlikud.“ Katrin arvab ka, et on hästi oluline mõlemad osapoole vastastikune austus. „Me saame töötajatega alati läbirääkida ning leida koos lahendusi. Austav ja väärikas suhtlemine, hea mikrokliima on meile väga olulised.“ Tallinna Lennujaamas on viidud läbi ka organisatsioonisisest uuringut, mis sisaldas lisaks muudele aspektidele ka  küsimusi õigluse tajumise ning konfliktsuse taseme osas. „Uurisime töötajatelt, kuidas nad saavad kolleegidega ja juhtidega läbi ning tulemused olid väga positiivsed.“ Katrin lisab, et Lennujaama kogukonnas ei pea järgima põhimõtet, mis keelaks kellegi poole otse pöörduda või piiraks enda arvamuse avaldamist, „see on väga oluline aspekt.“

 

Kuidas alustada teekonda, et saada tööturul atraktiivseks tööandjaks?

 

Igapäevaselt on näha tööturul ettevõtteid, kes otsivad endale töötajaid, ent vahel ei ole piisavalt huvilisi, kandideerijaid või väljavalitud töötajad jäävad ettevõttesse vaid lühiajaliselt. Kersti Vannas jagab nõu, kuidas saada mõnusaks tööpaigaks töötajatele: „Tööandja atraktiivsuse aluseks on 2 komponenti – on oluline olla enda sihtrühmas tuntud ning lisaks tuntusele on oluline see, et ettevõtte sihtrühm sooviks seal ettevõttes töötada.“ Kersti selgitab Eesti näitel, et on ettevõtteid, kes on inimestele tuntud, ent seal ei taheta töötada ning on ka atraktiivseid ettevõtteid, kellest ei teata tööturul väga palju. Instari kui tööandja brändingu agentuuri soovitus tööandjatele on teada, kes on Sinu ettevõtte sihtrühm ning millised on sihtrühma soovid. See annab tööandjale teadmise, mida tööturul pakkuda ja aitab luua ka värbamissõnumit. Katrin Kelder kergitab edu võtit, et Lennujaama eelis on võimalus pakkuda erakordset kliendikogemust. „Sama oluline kui see, et meie kliendid saavad meid külastades positiivse kliendikogemuse, on ka see, et inimesed meie organisatsioonis tunnevad ennast olulise ja väärtuslikuna.  Näiteks valdame me siseveebis alati positiivse tagasiside, mida kliendid meiega jaganud, ja meil on pidevalt, mida jagada. “

 

Ettevõte võiks ka arvestada, et inimene usaldab eelkõige enda või enda lähedase kogemust. Lennujaam töötab selle nimel, et inimestel oleks just nimelt suurepärane kogemus ja lennujaamas töötavad inimesed tahaksid seda luua . „Need on vahetevahel ka pisikesed  igapäevased asjad, kas või see, et meil on kombeks kõiki kogukonna liikmeid tervitada, aga märkamine ja tunnustamine loovad meie kultuuri ja seda, et inimesed tahaksid meiega meie missiooni jagada.“

 

Kuula #Töövahetusraadio saatelõiku koos Tallinna Lennujaama personalijuhi Katrin Kelderiga siit:

Kaugtöö supernaine Tatjana Kõrver ehk töö marsruudil Tallinn-Milano-Tallinn

Eestis ühe mainekama suka- ja pesutoodete e-poe Sukamaailma turundusjuht särasilmne Tatjana Kõrver on ideaalne näide sellest, kuidas toimib kaugtöö mitmetuhande kilomeetri kauguselt. Tallinn-Milano-Tallinn on vaieldamatult kujunenud välja tema lemmikmarsruudiks. Mis ajendas Tatjanat kolima Itaalia väikekülla ning millised on tema nipid efektiivseks kaugtöö toimimiseks? „Minu kollektiiv on tõepoolest väga hea ja meeldiv. Vahel aga kulus 20% minu päevast inimestega töövälistel teemadel rääkimisele ja väikeste probleemide lahendamisele. Ühtegi minutit ei peaks kaotama ebavajalikule,“ sõnab Tatjana.

 

Äripisik turgatas juba noores eas

 

Sukamaailma turundusjuht Tatjana Kõrver

„Ma ei saa lihtsalt koduperenaine olla. Ma soovin aega iseenda jaoks ning pean selle alles silmas enesearengut,“ sõnab kindlameelne Tatjana Kõrver. Omandatud Ärikorralduse ja ärijuhtimise kõrgharidusest Tatjanale ei piisanud, kuna lisaerialana sai lõpetatud ka Turunduse eriala. Tudengina leidis ta tee investeerimisfirmas, kust sai märkimisväärse töökogemuse. Tatjana leiab, et igapäevases elus on edasiviivaks jõuks just koolitused, kus ta ei pelga osalemast – alustades turundusalaste koolitustega ja lõpetades raamatupidamise ning inglise ärikeele õppimisega.

 

Tatjana ei morjendu ka siis, kui vahel asjad ei õnnestu nii nagu oleks lootnud: „Tee nii hästi, kui oskad ja suudad. Ei pea muretsema, kui asjad esimesel korral ei õnnestu – kõike tuleb võtta kui õppimisprotsessi ning teha järgmisel korral paremini. See on asjade loomulik kulg.“ Üks asi viis teiseni ning koos abikaasaga sai loodud Sukamaailma e-poe kontseptsioon, mis sai inspireeritud ka sellest, et Tatjana on väga suur e-poodide sõber. „Kui on vaja midagi osta, siis ma ei pea kahe väikse lapsega mööda poode käima, vaid just laste uneajal saan valida e-poodides vajalikud asjad välja. Üldjuhul ei lubata ka poes sukkpükste pakendeid lahti teha, seega miks peaks naine kulutama aega poes ringi jooksmisele pärast pikki tööpäevi? Internetiäri on asukohast sõltumatu ja samuti ei ole piire, millisel turul seda äri teha,“ jagab Tatjana.

 

Itaalia väikelinnast sai uus kodu

 

Tatjana tegutseb Sukamaailma e-poe juures juba 7 aastat.  Tatjana Kõrveril oli juba alguses väga kindel visioon ja siht silme ees: pakkuda tänapäeva kiire elutempoga naisele lihtsat ja mugavat ostukeskkonda, seda kodust lahkumata ja rikka valikuga. Itaalia väikelinn, kus Tatjana koos kahe pisitütre ja abikaasaga elab, on aga valitud põhjusega. Eesotsas kleitide ja seelikute armastajatele tuntuks saanud brändide Bellissima ja Pompea tootmised on just Itaalias ning mõnekümne kilomeetri kaugusel Tatjana kodust. „Mida rohkem ma ettevõttega tegelen, seda rohkem suureneb minu enda armastus sukkpükste vastu,“ tunnistab Tatjana, kes jagab meiega kogemusi, et tänasel päeval on Itaalias tootmine üsna haruldane. Enamus tehaseid on viinud enda tootmised just Itaaliast välja. Näiteks Eestis vägagi tuntud bränd Golden Lady ei ole enam “Made in Italy”, vaid toodetud Serbias. 

 

Tatjana sõnab, et teda motiveeribki igapäevaselt tegutsema positiivne tagasiside klientidel või blogijatelt ning kui ostja muutub püsikliendiks. Tatjanat inspireerib ka moepealinn Milano,  itaalia õhk, ülistiilsed, trendikad, rõõmsad ja erksavärvilised Itaalia naised. „Sukkpüksid on nagu pereliikmeteks juba saanud,“ naerutab Tatjana. Itaalias elades on ta saanud ka ise rohkem teada materjalitehnoloogiast, tootmismasinatest ja isegi tootmisel kasutavatest niitidest.

 

Mida rohkem enda tegevusvaldkonda süvened, seda enam suureneb armastus tegevusala ja brändide vastu. Foto: Unsplash

 

Distsipliin kaugteelt töötades

 

Tatjanal on peale iseenda töö ja vaba aja balansi korraldamisele ka indu pidevalt uuteks väljakutseteks ja enesearenguks. Killukest uut nii töö- kui ka eraelus toob talle iga uus päev ning rikastavaks edasiviivaks jõuks on abikaasa ning kaks pisitütart. Distsipliinist kaugteel töötamisel ei ole Tatjana Kõrveril puudus: „Kaugtöö toimib väga lihtsalt. Kui on Internet olemas, siis ei ole mingeid piire. Kodukontori pluss on see, et aja planeerimine on väga paindlik ning ajaline kokkuhoid suur.“ Tatjana tõdeb, et esmalt võtsid kodukontoris töötades kodutööd väga palju aega, ent lõpuks loksus ajaline planeerimine paika: hommikuti saadab Tatjana lapsed lasteaeda ning alustab kodus tööpäeva. „Oluline on lõpetada töö, mida oled planeerinud ära teha. Kodus tunnen, et töö on palju efektiivsem,“ ütleb Kõrver.

 

Piirkond, kus perekond Kõrver elab on armas turismipiirkond: Garda järv, kivist majad, vanaaegsed lossid. Selline malbe ümbrus aitab keskendumisele tegelikult kaasa, kuna Tatjana armastab ülekõige ka jooksmist järveäärsel promenaadil. Positiivsusest pakatav Tatjana jagab: „Terves kehas, terve vaim! Just sportides tekib mul kõige rohkem uusi ideid ning saan värskendava laengu edasiseks tegutsemiseks. Endas tuleb leida see energiaallikas, tegevus, mis aitab kaugteelt töötades päeva keskel end värskendada.“Tatjana lisab kaugteelt töötavatele inimestele julgustuse: „Üks pea on hea, ent mitu pead veel parem – kommunikatsioon on kaugteelt töötades väga oluline.“ 

Kristjan Otsmann: “Kui töö ikka väga meeldib, siis käitume nagu koerad.”

Võiks arvata, et läbipõlemisest rääkimine on pelgalt trend ja moodne sõna, mida tööstressi kõrval kasutada. Tihtipeale läheb keelgi sõlme: kas inimene on läbipõlenud, kui ta on läbikukkunud või vastupidi? Rikka kogemuste pagasiga sadakond ettevõtet koolitanud Kristjan Otsmann tegi CV-Online’i 10. augustil toimunud #Töövahetusraadios selgeks, milline on tööandja roll töötaja läbipõlemise juures. Ei puudu ka aususest pakatav konkreetsus: „Mida rohkem erimoodi suudab inimene läbi kukkuda, eeldusel, et ta ka natukene õpib selle käigus, seda paremaks asjatundjaks ta muutub,“ sõnab Otsmann.

 

Läbipõlemine vs läbikukkumine

 

Läbipõlemine mõjub inimesele selgelt füsioloogiliselt, ent kas see tähendab sama, mida ka läbikukkumine? Kristjan jagab arvamus, et läbikukkumine on ebaõnnestumine. „Tegelikult on läbikukkumine niivõrd inimese ajus kinni. Läbikukkumine on ebaõnnestumine; ebaõnnestumine on õppimise viis,” – nii lihtne see ongi! „Mida rohkem erimoodi inimene suudab läbi kukkuda, eeldusel, et ta suudab ka natukene õppida selle käigus, seda paremaks asjatundjaks ta muutub. Lõpuks kukuvad asjad väga hästi välja, mitte ei kuku läbi,“ võtab Otsmann entusiastlikult kokku. Läbipõlemine on aga läbikukkumisest karmim, kuna see tekitab halvimal juhul väga suuri pingeid. Sellistel juhtudel tuleb kuulata neid, keda Sa usaldad, kuna ümbritsevad märkavad vahel rohkem kui Sinaise. Muidugi ei armasta keegi tunnistada iseendale, kui olukord on hapu. Ent kui läbipõlemise särin on juba suur, siis on ka taastumine vaevaline.

 

kristjan

Koolitaja Kristjan Otsmann

Tööandja roll töötajate läbipõlemise ennetamiseks

 

Kui töötaja on läbipõlemise äärel või juba jõudnud radapidi sellesse staadiumisse, siis on tööandjal õige aeg astuda samm töötaja poole. „Ülemus peab kindlasti töötajale ütlema, kui märkab läbipõlemist, ent seda kõike süüdistamata.“ Kõige tõhusamaks peab Otsmann seda, kui ülemus kirjeldab töötajale olukorda ning on töötajale toeks. Toeks olemine ei tähenda aga õpitud abituse tekke soosimist. Kahtlemata on oluline ka pidev tööandjapoolne jälgimine – milline on töötajate pingutuste ja tulemuste suhe. Üldine valem on lihtne: „mida vähem on töötajad igapäevaste tööaskeldamiste tõttu mures, seda vähem on läbipõlemist,“ sõnab Kristjan.

 

Ka töökeskkond on oluline märksõna, „avatud kontorid on tööandja jaoks küll soodsamat teedpidi minemine, kuid tööinimesel peab olema võimalik soovi korral eralduda. Inimesel peab ka avatud kontoris olema oma pesa, soomeugrilastele on see eriti omane,“ jätkab Otsmann. Kui vaadata hetkeks suuremat pilti, siis suure tõenäosusega on inimeste unistuste töökeskkond võimalikult stressivaba. Eesotsas närisid selle aspekti läbi IT-ettevõtted, pakkudes efektiivset puhkamise ja töösuhet töökohal: võimalused lauatenniseks, arvutimängudeks, lauajalgpalliks ja muudeks tegevusteks. Eeltoodud aitavad töötajatel hetkeks fokusseeruda muudele tegevustele selleks, et mõne aja pärast jätkata tööd taas täiel võimsusel.

 

Et suur armastus töö vastu oleks alati turgutav

 

Inimesi, kes on vajunud töömaailma sügavustesse, ei tule sugugi kaua otsida – ilmselt leidub nii mõnegi inimese tutvusringkonnast töömesilasi. Kristjani realistlik ja aus meel väljendab: „Mõnikord võib mõni tegevus nii ohjeldamatult meeldida, et pidurid kaovad ära. Kui töö ikka tõsiselt meeldib, siis käitume nagu koerad – ega koerale ei saa lõpmatult toitu ette panna, õgib ennast sodiks. Inimesega on sama lugu – inimesel võib lasta piiramatult töötada.“ Kristjan lisab, et osade inimeste jaoks on selline olukord väga hea – nad taluvad ja naudivad ning nende tulemused on silmapaistvad, kuid mõne jaoks võib see pöörduda täielikult ja sugugi mitte iseenda kasuks. Ka balanss töö- ja eraelu vahel on igaühel erinev. Osale meeldib tööelu rohkem, osale jällegi tööväline elu. „Ent kui eraelu on korras, siis suure tõenäosusega on seda ka tööelu. Niinimetatud eramaailma probleemid ei tule töökohale kaasa. Kui inimene elab eluterves suhtes ja teiste suhtes kahjustamatult, siis on ka tööenergiat palju rohkem.“

 

Inimest turgutav jõud suure tööarmastusega on tegelikult lihtsam, kui oskame arvata. Otsmanni soovitusel on üheks turgutavaks tegevuseks päeviku pidamine, mille juures on oluline see, et päeviku täitmine ei võtaks päevas aega kauem kui paar minutit. Päeviku täitmisel saab küsida iseendalt: „Mille eest ma täna tänulik oled? Kui palju ma füüsiliselt liikusin, aktiivselt tegutsesin? Millised olid juhuslikud väikesed heateod, mida ma eelkõige teistele tegin? Millise hinde ma paneksin enda päevale 5-pallisel skaalal?“ Kristjan rõhutab siinkohal, et viimane hinnang peab lähtuma sellest, milline on Sinu vaade päevale, mitte iseendale.

 

Kui märkad, et läbipõlemise särin on suur, siis tuleb kuulata neid, keda Sa usaldad – mõnikord märkavad Sind ümbritsevad rohkem kui Sinaise. Foto: Unsplash

 

Kui ühest kärssamisest ei piisa

 

Kristjan räägib osavalt läbipõlemisest ja nippidest, kuna on justnimelt ise lausa kahekordselt seljatanud läbipõlemise staadiumi. Esimese kärssamiseni jõudis ta ajakirjanikuna töötades, ent üksnes selles temale ei piisanud – läks ka teisele ringile. 3 põhilist sammu ja soovitust, mis mõjusid temale hästi olid järgmised:

– Ta muutis töökohta

– Vähendas töökoormust

– Muutis eluviisi (seejuures harjumusi)

 

Kristjan tõdeb: “Kui tegevus ei paku enam lusti, siis tasub küsida endalt, mis selle taga on. Kui vastuseks kõlab näiteks, et ülemus on nõme, siis tuleks endale teadvustada, et varasemalt see ju niiviisi ei olnud ja küsida endalt: mis vahepeal juhtunud on?“ Teel läbipõlemisele või olles juba selle küüsis tuleb püüda ise või kellegi teise abiga harutada see pundar lahti. Mõnikord võib tööstressi peajuur joosta päris sügavale välja. Tasub ka hetkeks seisatada ning taandada kõik elumõttele – see on väga lihtne! Otsmannil tuleb nippe kui otse taskust: „Küsi igal hommikul enda käest: mis mu tegevuste mõte on? Kui inimese tegevuses on mõte sees, ega siis tööstressist ei ole põhjust rääkida. Samuti tasub küsida endalt: milline on kasvõi üks asi, mida inimene kavatseb sel päeval nautida?”

Suvesoe kingib kaugtöö võimalusi – kuidas aga kaugteelt järjel püsida?

Kaugteelt töötamine ei ole enam ammu uudis, ent toob endaga kaasa mitmeid skeptilisi mõtteviise nii tööinimese kui ka tööandja poolt. Kahtlemata ei ole sel üht lõplikku tõde, kuna esineb valdkondi, kus ettevõte ei saa soodustada ega pakkuda suurel määral kaugtöö võimalust tulenevalt töö iseloomust. Teisalt aga on see ideaalne võimalus veelgi suurema produktiivsuse poole liikumaks, kui töö sisu kaugteelt töötamist lubab. Kaugtöö pidavat vähendama ka töötajate haigestumist ning haiguslehtede välja võtmist – töö saab tehtud kodus ning tööaeg ja -tegemised planeeritud omal initsiatiivil. Iseseisev tööaja planeerimine ning kaugtööga kergesti põimuv eraelu võib aga tekitada töötajas küsimusi, kuidas küll kaugtöö peaks aitama ajas võita ja tegema töö tegemise hõlpsamaks? Kuidas vältida eksiteed, kui oled alati teinud tööd töökohal, ent nüüd on avanenud võimalus kaugtööks? Kasulikud nipid kaugteelt töö tegemistel järjel püsimiseks on Sulle siin!

 

StockSnap_J7RYSISHI0

Ka kaugteelt töötades alusta enda hommikurutiinidega, mis täidavad Sinu hommikut ka töökohale minnes. Niiviisi sead ennast sujuvalt töölainele! Foto: Unsplash

 

– Alusta tööpäeva varakult – seeläbi võidad suuresti ajas, kuna kodus töötamiseks ei ole tarvis valida tükkaega järjekordset kostüümi, tegeleda soengu seadmisega ning lüüa aega parajaks, enne kui transport või tööpäeva algus on löönud kella.

 

– Säilita hommikused rutiinid, mida muidu enne töökohale minekut teeksid – see aitab Sul minna sujuvalt üle töölainele ning tagasiteed magamistuppa puhkerežiimile enam ei ole.

 

– Tekita endale kodus kindel töönurgake – vali endale ase, kus viibiksid Sinu töömõtted, ning kus on Sinule parim keskkond keskendumiseks.

 

– Avasta uusi kasulikke võimalusi, et püsida kolleegidega ühenduses – lisaks online-kõnedele on tööeluks kasulikke tööriistu ja vabatarkvarasid veelgi. Uudista mobiilirakenduste ning veebilehekülgede seas ja vali endale välja sobivaim, mis Sinu produktiivsust veelgi tõsta aitaks. Näiteks töökeskkonda sobib hästi nii veebileheküljena kui ka mobiilirakendusena toimiv Slack. See annab võimaluse suhelda kolleegidega või kindla meeskonnaga ning luua vastavalt töövaldkondadele erinevaid kanaleid. Uudistamist väärt!

 

Kaugteelt töötamine võib toimuda Sinule sobivas keskkonnas - ka välikohvikutes, terrassil, kusiganes Sinu keskendumisvõime laes on! Foto: Unsplash

Kaugteelt töötamine võib toimuda Sinule sobivas keskkonnas – ka välikohvikutes, terrassil, kusiganes Sinu keskendumisvõime laes on! Foto: Unsplash

– Loo kindlad mängureeglid Sind ümbritsevatega – ka siis, kui Sa ei viibi kaugteel töötades üksinda, siis tee kindlaks, et Sind ümbritsevad inimesed mõistavad, millal on Sinu tööaeg ja millal tööväline aeg.

 

– Sea kindel päevakava – kaugteelt töötamine võimaldab luua paindlikumat kava ka enda päevastes tegemistes, ent produktiivsuse tapja on see, kui tegutseda ilma igasuguse plaanita.

 

– Kaugteelt töötamine ei tähenda tingimata koduseinte vahel toimetamist – üha enam on tõusvaks trendiks töökohvikud, ent on ka võimalik leida endale muu meelepärane väliterrass, kuhu WI-FI ulatub. Mõnikord võib eneselegi ootamatult inspireeruda ka uues keskkonnas töötades ning anda enda töötegemistele lennukaid ideid juurde. Kui Sind aitab keskendumisel kaasa kerge taustamüra, siis on väljas töötamine ideaalne võimalus.

 

– Tööta siis, kui oled kõige produktiivsem – igal inimesel on enda produktiivsuse tipphetked päeva jooksul. Hommikuinimestel on see vaieldamatult hommikune aeg ning õhtu- või ööinimestel hilisel ajal. Kaugteelt töötades on Sul võimalik kujundada enda tööpäeva tegemised niiviisi, et kõige rohkem intensiivset mõtlemist vajavad ülesanded on paigutatud produktiivsuse tipphetkele.

 

Kes Sul keelab lihtsamalt elada?

“Sina ära ise oma elu keeruliseks ela,” kummitas mu kõrvus vana muhulase ütlus noorele kepsakale punapeale, kes saarel ringi lehvides palju segadust tekitas, kirjutab portaali Kodus.ee toimetaja Kristel Trell. Ta pani Kodus.ee lehe jaoks just kokku kergema ja lihtsama suveelu soovitusi, kui jäi mõtlema: aga mis või kes siis tegelikult keelab meil lihtsamalt elada?

 

Üks põhjanaabrite tippkokk vastas kunagi mu küsimusele, et mis on maailma parim toit (olin, pliiats püsti pihus, valmis paberile panema kõige keerukamaid prantsuskeelseid väljendeid ning senitundmata ainete kombinatsioone): värske kartul hommikul püütud ja siis võis praetud kohakalaga. Selline lihtne toit, mida Läänemere kalda peal süüakse ja mis maitseb nagu kodu ja suvi ja vanaema juures (seal, kus naat asendab pangaautomaati).

Me lihtsalt kujutame ette, et kui on väga keeruline, siis see teeb meie meele umbes tuhat korda rõõmsamaks, kui väikesed lihtsad asjad. Näiteks võtame ette keeruka ülesande, kujutades ette, missugune õnnetunne meid tunneli lõpus tabab – muidugi, kui just must masendus enne meid toolilt ei kukuta. Aga mis oleks, kui teeks pool, aga teeks hästi, nagu soovitas õpetaja Laur? Võtaks igasse päeva väikseid eesmärke?

 

Kunst lihtsamaks elamiseks on vabastada ennast ümbritsevate inimeste arvamusest ning koputada ise võimaluste uksele. Foto: Unsplash

 

Alustada tuleks sellest, mis tegelikult on oluline. Me kipume end rööprähklemises lõhustama, arvates, et nii jõuab rohkem. Nii jõuab ainult ühte pimedasse kohta, kuhu tegelikult keegi meist ei igatse. Ma mõtlen taoliselt puhkudel ikka Sarah Knightile, lõbusate eluliste käsiraamatute  “Get Your Sh*t Together” ja “The Life-Changing Magic of Not Giving a F**k” autorile ja tema prioritseerimise soovitusele: et mis on tegelikult iga päevas oluline. See, ja ainult see vajab tegelikult tegemist.

 

Sulle on tegelikult oluline perega koos olla? Siis planeeri oma päeva pere-aeg. See on see aeg, kus Sa ei tee midagi muud – ei loe ega kirjuta, ei keeda samaaegselt kartuleid ega vaata telekast, kuidas seitse tobujussi hõisates üle lõkke hüppavad. Sulle on tegelikult oluline, et see üks tööülesanne tehtud saaks? Siis mõtle, kuidas jõuad kõige kiiremini selle täitmiseni ning hakka aga pihta – kohe praegu!

 

Kui Sulle on praegusel ajahetkel tegelikult oluline ja vajalik puhata, siis peata rong ja luba endale seda! Foto: Unsplash

Kui Sulle on praegusel ajahetkel tegelikult oluline ja vajalik puhata, siis peata rong ja luba endale seda! Foto: Unsplash

Kas Sulle on tegelikult oluline, et oleks aega enda jaoks? Mida Sa selle all täpselt silmas pead? Kui seda, et tahad igas päevas ennast liigutada, mine õue, jookse või jaluta, või mine trenni. Kui tahad rahulikult olla ja mõelda, siis teegi seda – viska võrkkiike pikali ja lihtsalt ole.

 

Sulle on tegelikult oluline teha tööd, mida Sa päriselt armastad? Jäta maha ebameeldiv töökoorem, sest kas tõesti tahaksid aastate pärast avastada, et Sinu potentsiaal on äkitselt hääbunud? Miski ega keski ei takista – võimalused on Sinu ees: otsi, klikka, kandideeri, mängi põnevusega, koputa ise uksele, sest uks Sinu ees ei avane iseenesest. 

 

Ära jää kinni teiste arvamusse! Las nemad külastavad kõiki maa peal ja all toimuvaid hullutavaid üritusi, korjavad metsaaluse kukeseentest, metsmaasikatest ja mustikatest lagedaks ning keedavad vähemalt kaheksa tonni moosi ning poseerivad Instagramis, jalas üksik suveking – Sina tead, mida Sa vajad ja oled vaid niiviisi õnnelik. See on, muide, kõige tähtsam.

 

 

Autor: Kristel Trell 

Nädala väljakutse: headusest saadav rõõm töökohal – 10 viisi, mida kasutusele võtta ja meeles pidada

Heategu töökohal võib olla lihtne ja väike, ent on väärilise tähendusega ning ei jää ka kaaskolleegide poolt märkamata. Vahel ei pruugi märgatagi, kuidas töökohal tõre ja negatiivne suhtumine võivad lüüa isegi meeskondade, tiimide vahel lahkme, mis põhjustab mitmete osapoolte demotiveerituse. Näiteks legendaarne Coca-Cola tegi enda ettevõttes uuringu, kus paluti mitmetel töötajatel sooritada väiksemaid heategusid töökohal. Töötajad otsustasid teineteise tänamise, kohvi toomise ja muude väiksemte žestide kasuks – mõju oli märkimisväärne. Headuse ‘ohvrid’ said lisaks rõõmule ka soovi ise edastada teistelegi rõõmu. Headuse andjad ja saajad võitsid mõlemad – motiveerituse, tööga rahulolu ning positiivsuse. Kas Teie ettevõtte töökultuuris on kombeks teha teineteisele häid žeste, tähelepanekuid, üllatusi? Proovime järgi, kuidas üks headusest pakatav tegu igal tööpäeval võib kinkida rõõmu ja sära ettevõtte tööatmosfääri!

 

Ole eeskujuks, juhtfiguuriks: headusest pakatav tegu võib olla ka väiksemgi tänusõna, julgustus, nõuanne kaaskolleegile. Foto: Unsplash

 

1. Tehke üheskoos selgeks, mis teid tiimina, kolleegidena ühendab – näiteks ühise ajurünnaku teel. Igal töötajal on oma eesmärk töökohal, ent tegelikult toetava individuaalsed eesmärgid ka ühte suurt tervikut – ettevõtte visiooni. Seetõttu tuleks pürgida selles suunas, et kõik töötajad on ühel meelel ja ühel lainel ka igapäevatöös.

 

2. Suhtu hästi ka ettevõtte teistes osakondades või tiimides töötavatesse kolleegidesse. Osakondade vaheline konkurents on minevik – tuleb mõista, et suund on ühine ning iga tiimi, osakonna töö mõjutab ka teisi. Kui kohtad enda meeskonna välist kolleegi, siis ole niisamuti avatud ja sõbralik.

 

3. Kui märkad, et Sinu kolleeg on hädas just selles vallas, mida Sa hästi tunned, siis aita välja. Jaga nõuandeid, soovitusi ning julgusta hädas olijat. Sinu kolleegile on see tõenäoliselt suureks abiks ning hea meel on Sinulegi garanteeritud, kui märkad ühel hetkel, et Sinu soovitused kandsid vilja!

 

4. Õpi ümbritsevaid inimesi ka töökohal tundma. Mõnikord on kergem võtta omaks erinevaid hoiakuid kolleegide suhtes, ent tihtipeale ei tea me kaastöötajate elulugusid. Õppides teineteist rohkem tundma võib aja jooksul selgineda, kes ja miks omab kindlaid käitumismustreid või harjumusi. See teadmine võimaldab läheneda kolleegile temale sobilikul viisil ning hoida õhus veelgi paremat tööatmosfääri.

 

5. Ole teistele eeskujuks. Näita välja, kuidas Sa enda kaaskolleege väärtustad ning Sind ümbritsevatele inimestele ei jää see märkamatuks. Näiteks korralda mõni ühine üritus või kohvipaus ja julgusta teisigi töövälisel ajal avatuks suhtlemiseks. Anna tõuge sellele, et kolleegid avaldaksid enda arvamust ja ideid. Mõnikord piisab ka väikesest kaasavast tegevusest: jaga enda rõõmsaid hetki, paku võimalusel kolleegile küüti pärast pikka tööpäeva, ole sõbralik, kutsu kolleege koos endaga lõunatama, näita välja enda tänulikkust. Nimekiri võib olla lõputu, ent võtab vaid väikse pingutuse, et kõigil oleks hea töövaim sees.

 

Hea töövaim peaks kanduma ettevõtte kõikidesse osakondadesse. Foto: Unsplash

 

6. Tee headuse võlu endale rõõmsaks tegevuseks. Pea meeles – kui mõni positiivne tähelepanek kolleegile kõlab ebasiiralt või sarkasmilise noodiga, siis ei täida see mõistagi mitte mingisugust eesmärki. Väljenda enda tänulikkust ja headust siis, kui seda päriselt tunned.

 

7. Võtke ettevõttesse uusi töötajaid avasüli vastu. Pingeline tööatmosfäär on vähim, mida äsja saabunud töötaja sooviks töökohal näha ning see võib isegi ka kõige meeldivama töö üle trumbata. Tee omaltpoolt kindlaks, et uuel töötajal oleks mugav ning tore sisseelamisperiood ning ära pelga osutada vajadusel enda abikätt.

 

8. Jaga vaid konstruktiivset kriitikat. Konstruktiivne kriitika hõlmab endas seda, et kolleegid annavad teineteisele tagasisidet vaid käitumise, mitte isiksuse kohta. Pea meeles, et isiksust puudutav tagasiside on selge solvang ning inimesele jääb selline kriitika kauemaks mällu. Tagasiside ei tohiks olla demotiveeriv – kaaskolleegil peaks tekkima just soov pingutada veelgi rohkem.

 

9. Tunnista vajadusel omapoolset eksimust. Ole juhtfiguur ja eeskuju ning võta vastutus, kui niiviisi on õiglane teha. Mõnikord see aitab ka kaaskolleegil ennast seetõttu hästi tunda, et eksimus ei olnud taas tema õlul.

 

10. Jäta pingete maandamine tööpäeva lõpu ja koduse elu vahelisse aega. Kui tunned, et pinged on Sinust võimust võtnud, siis võta endale tunnike ning tee endale meelepäraseid tegevusi: tee värskendav jalutuskäik, puhka, kuula meeldivat muusikat. Ära unusta, et negatiivne alatoon võib mõjutada ka kaaskolleege ja neidki demotiveerida. Selle tõttu aga kannatavad nii tulemused kui ka kõikide osapoolte motivatsioon.

 

Lühemate tööpäevade liidrid vs pikemate tööpäevade austajad

Tänasel päeval saame üha enam rääkida 40-tunniste töönädalate kõrval koguni 4-tunnistest tööpäevadest. Lühendatud tööpäevade kasuks otsustanud riikide nimekiri kasvab aastast aastasse ning on tekitanud lausa riikide vahelise konkurentsi, võttes arutlusele selle, kus on kõige lühemad töönädalad, milline on saadav töötasu ning töötajate rahulolu. Üle maailma minnakse alustades riigihaiglatest lõpetades eraettevõtetega vähendatud töötundidele, et teha töötajaid õnnelikumaks. Vastakaid arvamusi on aga mitmeid: kas töötaja produktiivsuse garanteerivad pikad tööpäevad või lühemad tööpäevad? Miks võiks üks ettevõte otsustada lühema tööpäeva kasuks, kui see toob omakorda kaasa uusi riske?

 

Tasub analüüsida enda ühte tööpäeva ja mõelda välja, kui mitu töötundi ma päriselt produktiivne olen? Produktiivsuse tipphetked on igal inimesel erinevatel aegadel. Foto: Unsplash

 

Lühemate tööpäevade edetabeli tipus hiilgab meile lähedane Rootsi, kelle kõrval säravad ka Saksamaa ning Holland. Eeltoodud on selgelt otsustanud lühendada töötajate töötundide pikkust, mistõttu saab nende riikide puhul rääkida vaid alustades vähem kui 40-tunnistest töönädalatest.  Esmaspilgul võib tekkida küsimus, kuidas mahutada senised töökohustused, mis on niigi standardse tööaja sees ajahädas, kaks korda lühema tööaja sisse.

 

Millele tasub mõelda enne seda, kui rakendada lühemaid tööpäevi enda ettevõttes? 

 

1. Tunde, mil tööd teha on küll vähem, ent mõtle sellele, kui palju üks töötaja 8-tunnise või ka pikema tööpäeva jooksul päriselt töölainel on? Arvesta tööpäevast maha iga minut, mille oled veetnud lühemal või pikemal pausil ning need hetked, mil ei ole Sa tööle fokusseerunud olnud. 

 

2. Lühem tööpäev aitab töötajal keskenduda ka töövälisele elule – olla tasakaalukas ning tegeleda enda tervise ja hobidega. Säärane rahulolu võimaldab ka järgmisel tööpäeval lühema aja sees teha vajalikud tööülesanded ära.

 

Töötundide korra seadmisel peaks tööandja kuulama töötajaid, et ei tekiks olukorda, mil suurem osa kollekiivist on produktiivsed siis, kui lühem tööpäev juba lõppeb. Foto: Unsplash


 

 

3. Vähesemad töötunnid võivad aga suurendada töötaja stressitaset: tekib soov või vajadus viia tööd koju, mistõttu lühemad tööpäevad ei õigusta ennast. Tähelepanek on aga asjakohane: tihtipeale on töötaja harjunud tööd koju viima ka pärast traditsioonilist 8-tunnist või koguni pikemat tööpäeva.

 

4. On teada, et inimesi saab liigitada öökullideks, kes on õhtuinimesed ning lõokesteks, kes on hommikuinimesed. Mistõttu on inimestel erinevad kellaajad, mil ollakse produktiivsed. Seega tööandja peaks võtma arvesse seda, et võib-olla algab mõne töötaja produktiivsuse tipphetk siis, kui tööpäev hakkab juba lõppema.

 

Ei puudu aga ka pikemate ja intensiivsete tööpäevade austajaid, seda ka riikide näitel. Näiteks Mexicos ja Costa Ricas on ühed pikemad töönädalad maailmariikide arvestuses. Ei ole ka suureks üllatuseks tõsiasi, et Eestit on korduvalt aastate jooksul pikimate tööpäevadega riikide esiliigasse paigutatud. Kui võtta arvesse seda, et tihtipeale seostatakse pikkade tööpäevade ja töönädalatega töötajate õnnelikkust ja rahulolu, siis Costa Rica elanikkonda peetakse üheks õnnelikumaks rahvaks maailmas! Mille juures tasub aga peatuda ja mõelda pika töönädala juures: läbipõlemise oht. Kõige pikemate töönädalate kategoorias võidutsevad usinamad töömesilased ka üle 50-tunniste töönädalatega, mis on pikemas perspektiivis selge ohumärk tervisele – sealhulgas südametööle. Seejuures tasub mõelda ka tööandjal ületundide võimaldamine töötajatele ning mõelda mitte vaid tänasele, vaid ka ettevõtte tulevikule ja rahulolevatele töötajatele. Kui mõnikord tekib ka pikema tööpäeva puhul süütunne veidi pikema lõunapausi tõttu, siis lühema tööpäeva puhul saab töötaja osavamalt enda tööväliseid tegevusi planeerida ning fokusseerida tööpäeva kestel vaid tööle. Nii töötaja kui ka tööandja rollis tasub ka mõelda läbi, kas saadav tasu ning hüved ettevõtte poolt on intensiivsete ja pikkade töötundidega tasakaalus.

 

Lõppude lõpuks on head ja vead nii ekstreemselt lühikeste kui ka intensiivselt pikkade tööpäevade juures. Alati on tööandja vaatevinklist võimalik olla paindlik ning sõltuvalt töö iseloomust kombineerida näiteks kodukontori võimalust ja pikemaid tööpäevi. Kui töökohal olemine on töö iseloomust tingituna sajaprotsendiliselt möödapääsmatu, siis tasub kaaluda lühemaid tööpäevi. Üleminek lühematele tööpäevadele vajab harjumist, ent üleminek ei pea olema ka radikaalne – esialgu võib teha ka reegli: näiteks esmaspäevad ja reeded on lühemad tööpäevad. Tööandjale on peamiseks soovituseks kuulata seejuures enda töötajaid ja vastavalt tiimitööna tegutseda.

Nädala väljakutse 4: Tee enda elu lihtsamaks ehk kuidas seada korda enda igapäevaseid süsteeme?

Ehk tunned ennast ära, kui oled kordki Sind ümbritsevate olukordade keerukuse tõttu mõelnud: “miks ei võiks kõik palju lihtsamini toimida?” Proovikivid ning väljakutsed õpetavad inimesele küll vastupidavust, kuid miks valida keerukam ja käänulisem tee, kui asju võib ka palju efektiivsemalt ära teha? Tööelu näitel – kui on võimalik kasutada mõnda abistavat tööriista, mis jätab ära tohutu ajakulu, siis mõistagi otsustame kiirelt abivahendi kasuks. Mõnikord saame ka iseenesestmõistetavaid igapäevaseid tegevusi endale lihtsamaks teha – seda nii töö- kui ka eraelus. Selle nädala võtmesõnadeks on organiseeritus ja lihtsus! Seejuures pea meeles, et eduni ei ole küll enamjaolt otseteid, kuid inimese meelekindlus ja süsteemsus võivad tuua viljakandvaid tulemusi ning meelerahu

 

Hüpe soovitud eesmärkideni võib tihtipeale seista Sinu harjumuste või kogni Sind ümbritsevate inimeste harjumuste taga. Foto: Unsplash

 

Kuidas luua efektiivsemad ja lihtsamad süsteemid enda igapäevatöös?

 

1. Alusta suuremast pildist! Lihtsusta enda tööga ja töövälise eluga seonduvad protsessid. Vaata üle suurem fookus, visioon – kuhu Sa tahad jõuda? Millal Sa sinna jõuda soovid? Mis tingimustel ning milliste eesmärkide tõttu Sa oled valmis tegutsema? Võta endale kas või mõnikümmend minutit mõtisklemaks, kas Sinu praegune suund on õige.

 

2. Jätka väiksemate kogumiskastidega. Kui Sinu peamine suund ja ideed on paigas, siis organiseeri enda tööalased ning töövälised eesmärgid mitmesse kategooriasse. Kolm kategooriat on täiesti piisavad:

 

– Tegevused, mis vajavad eesmärgi täitmiseks tegutsemist ning mida saad ainult Sina ära teha.

– Tegevused, mis vajavad eesmärgi täitmiseks tegutsemist, ent neid on võimalik ära delegeerida.

– Kogumiskast uutele ideedele. Kui Sul tekib mõni uus idee, mõte, siis lisa see sellesse lahtrisse ning analüüsi kirja pandud tegevused läbi. Peamine küsimus analüüsimisel võiks olla: “kas see tegevus viib mind eesmärkidele lähemal ning toetab seda, kuhu ma soovin jõuda?”

 

3. Vabane lahtistest otstest! Tegevusi, mis on edasi lükkunud, jätkub suure tõenäosusega igaühel. Tihtipeale on need tegevused vähest aega ja energiat nõudvad, ent üksnes mõte edasi lükatud tegevusest on juba vastukarva. Tee endale eraldi nimekiri, kus on seni edasi lükatud tegevused ning hakka just sel nädalal aina vabanema nendest. Tegevuste alla pandud pingutus tundub tavaliselt mõtteliselt suurem, kui see tegelikult on.

 

Ole ise enda elu aednik! Vaata üle enda olemsolev kontaktvõrgustik ning istuta juurde uusi kontakte! Foto: Unsplash

 

4. Vaata üle enda kontaktid ning tee vajadusel suurpuhastus. Selleks, et püsida soovitud rajal tuleb ümbritseda ennast õigete inimestega, kes toetavad Sinu tõekspidamisi ja eesmärke. Joonista endale kaks lahtrit küsimustega:

 

– Kas Sinu elus on keegi, kes takistab Sind sihtimast soovitud eesmärke? Sinu tegemistes kehtivad eelkõige Sinu mängureeglid. Kui leiad, et Sind ümbritsevate inimeste seas on takistavad jõud, siis on mõistlik anda sellest teisele poolele avatud meelega märku.

– Kas Sul on mõtteis keegi, kes mõjub Sulle inspireerivalt? Võib-olla Sa veel ei tunne isiklikult seda inimest, ent ta mõjub Sulle motiveerivalt? Leia võimalus, kuidas luua selle inimesega kontakt. Helista või kirjuta ning lepi kokku kohtumine – see võib avada mõlemale osapoolele uusi võimalusi.

 

5. Pööra tähelepanu enda energiatasemele ja enesekindlusele. Mõlemad aspektid on olulised igapäevases tegutsemises nii töökohal kui ka eraelus. Süsteemsust ja korda on keerukas luua, kui puudub usk iseendasse. Sinu enda loodud käitumismustrid võivad muuta Sinu elu täpselt selliseks nagu soovid! Kui Sinu senised harjumused ei taga tõhusat energiataset, siis tuleb lisada enda päevakavasse tegevused, mis tagavad Sulle hea enesetunde.

 

Kui kaugel me e-riiklusest tegelikult oleme? Tulevikutöökohad IT-valdkonnas: robotite hooldamine ja arendamine?

Mõnikord näib, et oleme inimestena rohkem IT-kuvandi tarbijad kui loojad. Huvitav, kui mitu korda on keskmine eestlane kuulnud väljendit “Eesti kui e-riik”? Esmapilgul näib, et juttu on sellest palju, ent kas on näha ka edasiarengut peegeldavaid samme? Kui kaugel me tegelikult e-riiklusest oleme ning milliseid töökohti võib IT-valdkond tulevikus pakkuda, kui robotid justkui teevad töö eest ära? Baasprogrammeerimisoskuse tarkvara väljatöötava start-up’i Cody eestvedaja Kaspar Kuus ütleb, et tegelikult teeb Eesti riik õigesti presenteerides end e-riigina – see on välisriikidele väga atraktiivne ning Eestit nähakse isegi kui suurt start-up’i. Siin nähakse võimalust teha asju lihtsamini, kuna probleeme ei pea lahendama vanaviisi.

 

Üks asi on panustada e-riikluse arengusse omandades teooriat, ent teine lugu on panustada juba täna enda tulevikku ning arendada analüüsivõimet ning seoste loomise võimet infotehnoloogia valdkonnas. Kui näib, et infotehnoloogia Sind ei puuduta, siis on omaette panus ka muutustega kaasas käimine ja IT-lahenduste omaks võtmine töökultuuris.

 

Telia Eesti peakontori fuajeesse sisse astudes leiab tervitava ja ‘tantsiva’ roboti Pepperi – administraatori tööpositsioon on kaetud tõhusalt tehnoloogiaga, mis toimib niisamuti väga efektiivselt. Foto: StockSnap

 

Vestlesime Tieto äriarendusjuhi Heiti Meringiga CV-Online’i #töövahetusraadio saates ka IT-turu kulgemisest. Heiti Mering kommenteeris, et vähe on neid, kes tõsimeeli koodi lugeda oskavad. Sellest tulenevalt tekib küsimus, mis on pärast baasteadmiste omandamist järgmine samm? Heiti ütleb, et olulisim on analüüsivõime – tuleb aru saada, miks iga koodirida oluline, mis põhjusel seda kirjutatakse ning millist probleemi sellega lahendatakse. Ent Heiti särab ka mõttega: „Eesti eripära, pluss on see, et me oleme väike. Me saame piisavalt kiiresti proovida uusi tehnoloogiaid ja neid kasutusele võtta. Võttes arvesse seda, et programmeerimine on valdkond, mis areneb nagu ka kõik teised, siis programmeerimisoskus võiks olla baaskirjaoskus nagu vene keel, soome keel ja inglise keel.“

 

Kui me räägime täna masinõppest ja robotite arendamisest, siis tahes tahtmata räägime ka sellest, et osa töökohti kaovad. Nende töökohtade asemele võivad tulla keerukamad ja rohkem programmerimisteadmist nõudvaid töökohti – näiteks robotite hooldamine, robotite arendamine. Värske start-up Cody eestvedaja Kaspar Kuus jagab meiega arvamust, et programmeerimist saab muidugi ka robotid panna tegema, aga teine asi on nende loomine.

 

Kui kaugel me tegelikult ideaalist oleme? Foto: StockSnap

 

– Mida arvata sellest, et oleme inimestena rohkem IT-kuvandi tarbijad kui loojad? Heiti arvab, et mida rohkem me tarbime, seda rohkem tekib isu ning vajadus ise luua. IT-valdkonnas on loomisprotsess tihtipeale taustaks – sellest ei räägita palju, ent kui uus IT-lahendus on juba valminud, siis alles pälvib suurt tähelepanu.

 

– Kui kaugel me tegelikult ideaalsest e-riigist oleme? Tieto esindaja Heiti Mering jagab, et tegelikult oleme me päris alguses. Tieto vaatevinklist oleme otsimas lahendusi – pöörame tähelepanu IT-haridusele, tehnoloogiale ning oleme hinnanud, kui palju spetsialiste Eestis võiks vaja olla. Ent oluline tähelepanek on sellel, et meil oleks tarvis rohkem koostööoskust ettevõtete vahel. Meid on siin Eestis nii vähe, et annaksime ühe korraliku suurettevõtte kokku, ent tihtipeale peame teineteist konkurentideks. Selleks, et konkureerida maailmas suurtega peame olema väljapaistvad ning seda saaksime koos teha.